IBS
Audio:
Drama
  • Drama
  • Non-Drama
Text Size

Matiyu 13 - Mwaghavul - 2006 Edition - Bible.is - SURIBS

  1  Parpuus mi̶ni, ɓe Jesu wuri put ndi̶ghi̶n lu ni, wuri so tong mpo bahar.   2  Ɗuu kì̵ gurum mo j`i pe wuri ɗi ɗes zam, har wuri ɗel tong ndi̶ghi̶n mee jirgi am. Ɓe ɗuu kì̵ gurum ni mo ɗar pukom am ni.   3  Jesu wuri satpo mmo ɗes shi sumpo mo nee, "Mee ngumaar wuri put so mpee ɓwot cirem mɓut mmaar.   4  Kaaɗi wuri nkaa ɓwot cirem ni mɓut mmaar fi̶ri, ɓe pak cirem ni mo taa a ar, ɓe ny`er mo sham kyak ni.   5  Pak cirem ni mo taa nkaa kwaghap a peeɗi ba ni ki̶ yil ɗes kas. Abet ɓe cirem ni mo cighi̶r kàa.   6  Amma kaaɗi puuskàa, ɓe cirem ni mo kàa caan, har mo fii, mpeeɗi ba mo kat yil ɗes mpee sham seen kas.   7  Pak cirem ni mo taa mɓut nhi̶r mo, ɓe mo kàa wurang ndi̶ghi̶n hi̶r, ɓe hi̶r ti̶reng kaa mmo.   8  Amma pak cirem ni mo taa nkaa yil ɗiiret, mo kàa, ɓe mo le àa, memee le àa mo ɗari, memee le mo laarpeemee, ki̶ memee le mo laarkun.   9  Ngo ɗi wuri ki̶ kom, mpee ki̶lingpee, ɓe ni ret ku wuri ki̶ling."   10  Jeplop Jesu mo j`i tal pu wuri nee, "A me le ɗang aa satpo ngurum mo a shi sumpo ye?"   11  Wuri lap mmo nee, "Naan kì̵ cín man nwun, mpeku wu manshii kì̵ mbii ɗi mo a si̶sok mu mulki kì̵ Naan, amma ba Naan wuri kì̵ cín man mi̶ni mmo kas.   12  Mpeeɗi ngo ɗi wuri ki̶ mbii, ɓe mon mbaa cín ɗiki̶ nwuri zak, har wuri kat ɗiki̶ ɗes. Ngo ɗi ba wuri ki̶ mee mbii kas, ɓe koo rep mbii ɗi wuri ki̶ ni, ɓe mon nsi̶ghi̶t yaa wuri ki̶ ni.   13  Mbii ɗi ni le ɗang wan ki̶n satpo mmo shi sumpo mo, 'a mpeeɗi koo ɗi mo ki̶ yit mpee naapee, ɓe ba mon nnaapee kas. Koo ɗi mo ki̶ kom mpee ki̶lingpee, ɓe ba mon nki̶lingpee kas, ki̶ ba mon mmanshii kì̵ mbii mo kas zak.'   14  Po ɗi gyet Aizaya wuri kì̵ ten sat ni nkaa mo, ɗi nee: 'Nyem ɗiisi mon nki̶ling har mon nki̶lingpee, amma ba mon mmanshii kì̵ ni kas, koo diɓen. Mon nnaapee har mon nnaa, amma ba mon mmak naa mee mbii kas koo diɓen.   15  Mpeeɗi putughup kì̵ nyem ɗiisi mo kì̵ ɗee a ɗiiɓal, ki̶ mo dwaghar kom furu mo, ki̶ mo kup yit furu mo, mpeku taji mo naapee shi yit furu mo kas, ki̶ taji mo ki̶lingpee shi kom furu mo kas. Ki̶ taji mo manshii kì̵ mbii mo shi putughup furu mo kas. Mpeku taji mo cighi̶r pe Naan ɗi, mpeku wuri bar mo ɗi kas.'   16  Amma ni ɓang nwun, mpeeɗi yit fuu moo naapee, ki̶ kom fuu moo ki̶lingpee zak.   17  Azeen-nzeen, ki̶n sat nwun nee, gyet nyemsatpo kì̵ Naan mo ɗes, ki̶ nyem kì̵ Naan mo ɗes, gyet mo fes riɓet naa mbii ɗi wun nkaa naa ni si, ɓe ba mo naa kas, ki̶ gyet mo fes riɓet ki̶ling mbii ɗi wun nkaa ki̶ling ni si, ɓe ba mo ki̶ling ni kas."   18  "Wu ki̶ling shii kì̵ sumpo nkaa nguɓwot cirem si.   19  Koo ngo ɗiiɗang ye ɗi wuri ki̶lingpo nkaa mulki kì̵ Naan, ɗang ba wuri manshii kì̵ ni kas, ɓe gwar mi̶ni a kaa cirem ɗi mo táa nkaa ar si. Ngo ɗiibish wuri j`i toghot cirem ɗi mo kop ni ndi̶ghi̶n putughup kì̵ ngo ni ki̶lak.   20  Cirem ɗi mo táa nkaa kwaghap si, mo a kaa ngo ɗi wuri ki̶lingpo kì̵ Naan, ɓe wuri lap ni shi retnyit ki̶lak-ki̶lak.   21  Amma ba po ni sham seen ndi̶ghi̶n putughup fi̶ri kas, ki̶ ba ni teer vul ndi̶ghi̶n wuri kas. Katɗang mee luk yaghal, koo gurum mo cínjeel nwuri mpee po Naan, ɓe a abet wurin mbaa aɓwoon.   22  Cirem ɗi mo taa mɓut nhi̶r si mo a kaa ngo ɗi wuri ki̶lingpo Naan ni, ɓe pan ki̶ mbii mo, ki̶ kyaghar mu long ɗii mu yil ɗiisi mo vwen po ni, har ba mo làa-làa kas.   23  Amma cirem ɗi mo ɓwot nkaa mmaar ɗiiret ni a kaa ngo ɗi wuri ki̶lingpo Naan ni, ɓe wuri manshii ni, har wuri làa-làa azeen-nzeen, pak mo làa-làa har ɗari, ki̶ pak mo har laarpeemee ki̶ pak mo laarkun."   24  Jesu wuri sat mee sumpo mmo zak nee, "Mulki kì̵ Naan ni a kaa mee ngumaar ɗi wuri ɓwot cirem ɗiiret ndi̶ghi̶n bong fi̶ri.   25  Kaaɗi gurum mo so nsaam jir, ɓe mee shaarlek fi̶ri j`i ɓwot cirem ɗiibish nkaa cirem ɗiiret ɗi ngumaar ni kì̵ ten ɓwot ni.   26  Kaaɗi ɗiɓen ni kàa, ki̶ ni ɗoghom putkáa, ɓe cirem ɗiibish ni kàa zak.   27  Ɗangɓe ki̶rom kì̵ ngumaar ni mo j`i sat nwuri nee, 'Daa, ba jí wugha ɓwot a cirem ɗiiret ndi̶ghi̶n bong fugha kas aa? Cirang ɗang shit ɗiibish ni kàa ɗi zak ye?'   28  Wuri lap mmo nee, 'A mee shaarlek fi̶na wuri c`in mi̶ni.' Ki̶rom ni mo sat nwuri nee, 'Kyet a riɓet ku mu so mu toghot shit ɗiibish ni mu fwo wa?'   29  Wuri lap mmo nee, 'Waash, katɗang wu so wu toghot shit ɗiibish ni, ɓe wun nwaa wu toghot ɗiɓen ni ashak ki̶ shit ni zak.   30  Wu yit mo wurang ɗi ashak, har tar ɗiip ni wul. Katɗang parpuus ɗiip nin nwul, ɓe wan nsat nyem ɗiip ni mo nee. Wu shee ɗiip cirem ɗiibish ni, wu ak sar ni mo ashak aku, mpeku wu ɓwot wus ɗiki̶. Amma wu ɗiip ɗiɓen ni wu so wu ɗoo nwan nɗiyaar' "   31  Jesu wuri sat mee sumpo mmo zak nee, "Mulki kì̵ Naan ni a kaa àas ki̶ mee ting ɗi moo pet ni a mustad, ɗi mee gwar wuri so kop ndi̶ghi̶n bong fi̶ri.   32  `Aas kì̵ mustad ni a ɗiikat met kaghar cirem mo jir, amma, katɗang ni kàa, ɓe ni wurang, ki̶ ni ɗes met kaghar ting mo jir, har ny`er mo shini-shini mo j`i le tish furu mo ndi̶ghi̶n song ni."   33  Jesu wuri sat mee sumpo mmo zak nee, "Mulki kì̵ Naan ni a kaa yist, ɗi mee mat wura mang riyeep ki̶ áas, har áas ni yaghal wu, ki̶ ni gam ɗaa mo kun."   34  Jesu wuri sat mbii ɗiisi mo jir, nɗuu ki̶ gurum ni mo a shi sumpo. Ba wuri sat mee po mmo kas, see a shi sumpo mo.   35  Wuri kám mmo shi sumpo mo, mpeku ni gam mbii ɗi mo kì̵ ten sat ni nsar kì̵ ngusatpo kì̵ Naan nee: "Wan nsatpo ngurum mo a shi sumpo mo, wan nwoo mo, mbii ɗi mo a si̶sok, ɗi pugyet Naan shee leyil ɗi."   36  Ɗangɓe Jesu wuri yit ɗuu kì̵ gurum ni mo, ɓe wuri ɗel ndi̶ghi̶n mee lu. Ɓe jeplop fi̶ri mo j`i pe wuri ɗi, ɓe mo sat nee, "A kámshii kì̵ sumpo nkaa shit ɗiibish ɗi ni ndi̶ghi̶n mmaar ni mmun."   37  Wuri lap mmo nee, "Ngo ɗi wuri ɓwot cirem ɗiiret ni, wuri a Làa kì̵ Gurum.   38  Maar ni, a yil ɗiisi. Cirem ɗiiret ni, ni a nyem ɗi mulki mu Naan ni a mumo. Shit ɗiibish ni a nyem mu Shetan mo.   39  Shaarlek ɗi wuri ɓwot shit ɗiibish ni a Shetan. Parpuus ɗiip ni, a kyes kì̵ yil ni mi̶ni. Nyemɗiip ni mo, a nyemlop kì̵ Naan mo.   40  "Kaaɗi mo kok shit ɗiibish ni mo fwo nwus, ɓe nin nc`in aasi parkyes kì̵ yil ni zak.   41  Làa kì̵ Gurum wurin nlop nyemlop fi̶ri mo, ɗangɓe mon nkyak nyem ɗi mo le ku gurum mo c`in shikbish jir, ki̶ nyem ɗi mo c`in mbii ɗiibish, mon mpwat ki̶ mo aku mɓut mulki fi̶ri.   42  Ɗang mon nfwo mo ndi̶ghi̶n aawus. A peeɗi mon nwal ki̶ sum aghas ɗi mi̶ni.   43  Amma nyem mu Naan mon mɓangpee kaa puus si ndi̶ghi̶n mulki kì̵ Naan puun furu. Ngo ɗi wuri ki̶ kom mpee ki̶lingpee, ɓe ni ret ku wuri ki̶ling."   44  "Mulki kì̵ Naan ni a kaa mee long ɗiiki̶rim ɗi ni a si̶sok ndi̶ghi̶n mee bong, ɗi mee gurum wuri so kat ni. Ɓe wuri waa baa tap paa ni ɗi, mpee retnyit, ɓe wuri so seet long ɗin nlu fi̶ri mo jir, mpeku wuri seet bong ni ɗi.   45  "Aasi zak, mulki kì̵ Naan ni a kaa mee ngunwor ɗi wuri ndung tang mbii ɗiiret mo ɗi mo ki̶rim zam.   46  Ɗangɓe kaaɗi wuri kat memee mɓut mbii ɗi mo c`in ki̶rim zam ni, ɓe wuri so si̶rep long fi̶ri mo jir, ɓe wuri kat shaghal, har wuri so seet ni."   47  "Mulki kì̵ Naan ni a kaa mee shàng ɗi mo mɓwot ndi̶ghi̶n am bahar, ɗi ni yak pupwap mo shini-shini.   48  Katɗang ni gam, ɓe mo dul ni kàa a ɗi̶ghi̶r. Ɓe mon ntong, mpeku mo waghar ɗiiret ni mo le ndi̶ghi̶n bi̶rong furu mo, amma mon nfwo ɗiibish ni mo.   49  Nin nc`in aasi parkyes kì̵ yil ni zak. Nyemlop kì̵ Naan mon mpwat, mpeku mo kyak nyemɗiibish mo pwat aku mɓut nyem ɗin ndi̶re mo.   50  Mon nfwo nyemɗiibish ni mo mɓut aawus, a peeɗi mon nwal ki̶ sum aghas ɗi mi̶ni."   51  Jesu wuri tal pu mo nee, "Wu manshii kì̵ mbii ɗiisi mo jir aa?" Mo lap nwuri nee, "Ii, mu man."   52  Wuri sat mmo nee, "Mpeemi̶ni, ɓe koo a ngukám Waar kì̵ Mosis ɗiiɗang ye ɗi moo le wuri ɗee a ngulop mu mulki kì̵ Naan, ɓe wuri a kaa mee ngulu ɗi wuri put ki̶ mbii ɗiipoo mo ki̶ mbii ɗiisi̶ghi̶r mo, mɓut nlusok long fi̶ri mo."   53  Kaaɗi Jesu wuri kyes sat sumpo ɗiisi mo, ɓe wuri yaghal yit peemi̶ni.   54  Kaaɗi wuri baaj`i wul nyil fi̶ri, ɓe wuri ɗel mmee lu kì̵ Naan furu, ɓe wuri c`in kám mmo, har kám fi̶ri ni aapo ngurum ni mo, har mo sat nee, "Gwar ɗiisi wuri kat seen mpee c`in mbii lukshik ɗiisi mo a neye?   55  Ba a wuri a làa kì̵ nguám si kas aa? Ba sum kì̵ ni̶ghi̶n fi̶ri a Meeri kas aa? Ba a ɗyemni̶ghi̶n fi̶ri mo a Jemis, ki̶ Josep ki̶ Simon, ki̶ Judas kas aa?   56  Ba ɗyemni̶ghi̶n fi̶ri ɗiimat si moo tong a pe mun ɗi kas aa? Gwar ɗiisi wuri kat mbii ɗiisi mo jir a neye?"   57  Mo, langtughup ki̶ wuri, ɓe Jesu wuri sat mmo nee, "Ba gurum moo kwar cín ɗiiɗes ngusatpo kì̵ Naan kas, see a nyemyil fi̶ri mo ki̶ nyemtulu fi̶ri mo."   58  Ba Jesu wuri c`in mee mbii aapo mo ɗes ndi̶ghi̶n yil nNazaret kas, mpeeɗi ba gurum mo cínzeen nwuri kas.