1 Gurum mo ɗes mo kì̵ ten ran po mo nkaa mbii ɗi mo kì̵ ten gam a yit funu mo. 2 Kaaɗi gyet nyem ɗi mo kì̵ naa shi yit, ɗi mo a langting, ki̶ ɗi mo a nyem c`in ɗak mu po ni nshee, mo cín a ni mumun. 3 Wan naa ni ret zak, mpeeɗi wan ki̶n ten bi̶lip shii kì̵ po ni mo nshee, mpeku wan ran mo ɗi nwugha ndangshak-ndangshak, wugha Fiyofilus ngo ɗin ndi̶re. 4 Wan ran ɗiisi, a mpeku nwugha man zeen kì̵ po ɗi mo kì̵ ten kám ni wugha ndi̶re-ndi̶re. 5 Ndi̶ghi̶n ɓit kì̵ Herot, ɗi gyet wuri a mishkagham mu yil nJudiya, ɓe mee pris ɗi, ɗi sum fi̶ri a Zakariya. Wuri a mɓut saghan mu pris ɗi mo a mu Abija. Wuri ki̶ mat ɗi wuri lap wura mɓut ndang mu Eron ɗi sum fi̶ra a Elizabet. 6 Mo weet, mo a nyem ɗin ndi̶re mo nyit kì̵ Naan, ki̶ moo mwaan ndi̶re-ndi̶re mɓut waar fi̶ri mo zak. 7 Amma ba mo kì̵ mee làa kas, mpeeɗi Elizabet wura a jeer, ki̶ mo weet mo kì̵ kun zak. 8 Parmee puus si, ɓe kaaɗi Zakariya wuri nkaa c`in nɗak pris ndi̶ghi̶n Lu kì̵ Naan ɗiiɗes, ntoghom kì̵ Naan, ntiit ki̶ peeɗi a saghan fi̶ri moo c`in ɗak Lu kì̵ Naan ɗiiɗes nii wul ɗi. 9 Kaaɗi pris moo loghot ki̶ bi̶lip mee gurum mpee c`in ɗak ni si. Ɓe bi̶lip ni taa a nkaa Zakariya, mpeku wuri ɗel Lu kì̵ Naan ɗiiɗes ni, mpee wus mbiizughum ɗiiɗu shang-shang nkaa peewus mbiizughum ni. 10 Kaaɗi kuur kì̵ gurum ni mo nkaa c`in aduwa ati̶leng, ntiit ki̶ɗi wurin nkaa wus mbiizughum ɗiiɗu shang-shang ni ndi̶ghi̶n Lu kì̵ Naan ɗiiɗes ni. 11 Ɓe mee ngulop kì̵ Daa j`i kámshin nZakariya, wuri ɗar nkoghop sarse mu peewus mbiizughum ɗiiɗu shang-shang ni. 12 Kaaɗi Zakariya naa ngulop kì̵ Naan ni, ɓe ni̶ghi̶ntoghom l`ee wuri, ki̶ ki̶i̶rmuut yaa wuri zak. 13 Amma ngulop ni sat nwuri nee: "Taji ki̶i̶rmuut yaa wugha kas Zakariya, mpeeɗi Naan kì̵ ki̶ling ɗang fugha. Mat fugha Elizabet wuran nlàa-làa ɗiimish, ɓe a mpet sum kì̵ làa ni a Joon. 14 Nin nshang nwugha, ki̶ wughan nkat retnyit zak. Gurum mo ɗes, mon nkat retnyit mpee làa fugha ɗiisi ni zak. 15 Mpeeɗi wurin nyaghal ɗen a ngo ɗiiɗes nyit kì̵ Daa. Ba wurin nyaghal shwaa mee am anab, koo mee mbii ɗi nii yughurpee kas. Mon ngam wuri shi Riin Ɗiiɓang, ɓe wuri kuɗi mɓut kì̵ ni̶ghi̶n fi̶ri. 16 Wurin ncighi̶r ki̶ nyem Isreil mo ɗes, mpeku mo baaj`i pe Daa Naan furu ɗi. 17 Wurin ntaa a ti̶leng nDaa ndi̶ghi̶n riin, ki̶ iiko, ɗi ni a mu Ilaija si. Wurin mbaaj`i ki̶ puun mo ashak ki̶ jep furu mo zak. Wurin ncighi̶r ki̶ nyemciishik mo, ku mo mwaan ɗi mɓut ar mu nyem ɗin ndi̶re mo. Wurin nɗak gurum mo le nNaan, mpeku mo ɗee ɗi a ɗiiɗi̶ɗak sut." 18 Ɗangɓe Zakariya sat ngulop Naan ni nee, "Cirang ɗangɓe wan mman ne, mbii ɗiisi mon nc`in ye? Wan ki̶n kun, ki̶ mat fi̶na wura kì̵ kun zak." 19 Ngulop ni lap nee, "Wan a Gebi̶rel, ɗi wan ki̶n ɗar ntoghom kì̵ Naan, ɗi wuri lop wan mpeku wan satpo ɗiisi mo ɗi nwugha, ki̶ mpeku wan satpo ɗiiret si ɗi nwugha zak. 20 A naa yaksi, mpeeɗi ba wugha cínzeen po ɗi wan sat nwugha ni kas, ɓe ba wughan mmak katpo kas, see parɗi mbii ɗi wan ki̶n sat nwugha ni mo ngam aku. Mpeeɗi pee nin nj`i wul, ɓe po ɗi wan ki̶n ten sat nwugha ni mon nyaghal gam." 21 Kuur kì̵ gurum ni mo nkaa gong put kì̵ Zakariya ndi̶ghi̶n Lu kì̵ Naan ɗiiɗes ni, har ni aapo mo mpeeɗi ba wuri put ki̶lak kas. 22 Kaaɗi wuri j`i put, ɓe ba wuri mak katpo ki̶ mo kas, see wuri ɗik a sar mmo ɗak. Ɓe mo man nee, Naan kì̵ woo mee mbii nwuri ɗi ndi̶ghi̶n Lu kì̵ Naan ɗiiɗes ni. 23 Kaaɗi shiiteer mu ɗak fi̶ri ni mo kyes, ɓe wuri baaso ntulu fi̶ri. 24 Aɓwoon kì̵ shiiteer mmi̶ni mo, ɓe mat fi̶ri Elizabet wura kat aak. Ɓe wura sok sat mpee tar mo paat, mpeeɗi wura sat nee, 25 "Daa wuri kì̵ c`in mbii ɗi wuri naa ni ret wurin nyit ki̶ wan. Mpeeɗi wuri kì̵ baa ki̶ mbii yitluwaan aku nkaa wan nyit kì̵ gurum mo." 26 Ɗangɓe ndi̶ghi̶n tar ɗiipeemee mu aak kì̵ Elizabet ni, ɓe Naan lop ngulop fi̶ri Gebi̶rel so mbirni nNazaret, ɗi ni ndi̶ghi̶n yil nGalili. 27 Wuri lop ngulop fi̶ri so pe mee reep ɗi sum fi̶ra a Meeri, ɗi mee mish wuri kì̵ sheepo fi̶ra, ɗi sum fi̶ri a Josep. Wuri a mɓut ndang kì̵ mishkagham Devid. 28 Ngulop Naan j`i pe wura ɗi, ɓe wuri sat nwura nee, "Riyang pe wii ɗi. Daa wuri ashak ki̶ wii, ki̶ wuri kì̵ ten le ɗiiret nkaa wii hakyeng." 29 Amma po mi̶ni daampee Meeri zam. Wura pan ndi̶ghi̶n putughup fi̶ra nee, a mee tokshik ɗiiɗang nɗiisi ye? 30 Ngulop ni wuri sat nwura nee: "Taji ki̶i̶rmuut yaa yi kas Meeri. Mpeeɗi yii kat ɗiiret nyit kì̵ Naan. 31 Yin nkat aak, ki̶ yin làa-làa ɗiimish. Yin lesum nwuri a Jesu. 32 Ɗangɓe wurin nyaghal ɗee a mee ngo ɗiiɗes, ki̶ mon mpet wuri a làa kì̵ Naan Ɗiihai. Daa Naan wurin nle ku wuri ɗee a mishkagham, kaa gyet puun fi̶ri Devid si. 33 Ki̶ wurin nse mishkagham nkaa dang kì̵ Jekop har ngaa-ngaa. Ba mulki fi̶ri ni ki̶ peekyes kas." 34 Ɗangɓe Meeri sat ngulop ni nee, "Kaaɗi ba wan ki̶n man mee mish kas si, ɓe cirang ɗang mbii ɗiisi mmak c`in ye?" 35 Ngulop kì̵ Naan lap nwura nee, "A Riin kì̵ Naan ɗiiɓang, nsham nkaa wii, ki̶ iiko mu Naan Ɗiihai nin mpaa wii zak. Mpeemi̶ni, ɓe làa ɗi yin nlàa ni, mon mpet wuri a làa kì̵ Naan ɗiiɓang. 36 Yi naa, mii fii Elizabet, ɗi gurum moo pet wura a jeer, koo ɗi wura kì̵ kun, ɓe wura ki̶ aak mu làa ɗiimish mɓut fi̶ra yaksi, har aak fi̶ra ni kì̵ wul tar peemee. 37 Mpeeɗi ba mee po ɗi Naan sat, ɗi nin nook gam ɗi kas." 38 Meeri wura sat nee, "A naa wan a ki̶rom kì̵ Daa. Mbii ɗi a sat ni, nin nc`in nwan kaaɗi wugha sat si." Ngulop ni wuri yaghal yit wura. 39 Ɗangɓe ndi̶ghi̶n shiiteer mmi̶ni mo, ɓe Meeri wura yaghal ki̶lak-ki̶lak, wura so ndi̶ghi̶n mee birni ɗi ni mɓut njwak, mu yil nJudiya. 40 Wura so ɗel ntulu kì̵ Zakariya, ɓe wura ɗel tok ki̶ Elizabet. 41 Kaaɗi Elizabet ki̶ling ɗoo tokshik mu Meeri ni, ɓe làa ɗi ni ndi̶ghi̶n ɓut fi̶ra ni tungpee. Elizabet wura, gam ki̶ Riin kì̵ Naan ɗiiɓang. 42 Har wura satpo shi ɗoo ɗiiɗes, nee, "Wii kat ɗiiret nyit kì̵ Naan mɓut mmat mo jir, ki̶ làa ɗi yin nlàa ni, nin nkat ɗiiret zak. 43 A ɗiiret ɗiiɗang kat wan nɗiisi ye? Ɗi har ni̶ghi̶n kì̵ Daa fi̶na wura j`i pe wan ɗi ye? 44 Yi naa, kaaɗi wan ki̶ling ɗoo tokshik fii ni, ɓe làa ɗi nin mɓut fi̶na ni tungpee mpee retnyit. 45 Wii kat ɗiiret. Wii ɗi yi cínzeen po ɗi Daa wuri kì̵ ten sat nee, mon ngam mo mɓut wii." 46 Meeri wura sat nee: "Putughup fi̶na ni kwoop Daa. 47 Riin fi̶na ni kat retnyit ndi̶ghi̶n Naan Nguɓam fi̶na. 48 Mpeeɗi wuri kì̵ pan ki̶rom fi̶ri ɗi ba wan a mee mbii kas. Wu naa yaghal nyaksi, ɓe gurum mo jir, mon mpet wan a mat kat retnyit. 49 Mpeeɗi Naan ɗi wuri a ɗiiɓal, ɗi sum fi̶ri ni a ɗiiɓang, wuri kì̵ c`in ɗak ɗiiɗes mo mɓut nwan. 50 Naan wurii naajeel, ki̶ c`in nkussuk mpee nyem ɗi moo cín ɗiiɗes nwuri, har yaghal ngàngkàa mo so gàngkàa mo. 51 Naan wurii c`in ɗak ɗiinan-nan mo shi sar fi̶ri, ki̶ wurii tiit nyemroghop mo, ki̶ pan ɗi mo ndi̶ghi̶n putughup furu mo. 52 Wurii shwat mishkagham mo nkaa mbiitong mu mulki furu mo, ki̶ wurii le ɗiiɗes nyemɗiibuu mo. 53 Naan wurii le ku nyemneen mo hi̶ɓi̶l shi mbii ɗiiret mo, ki̶ wurii ceen nyemlong mo so shi sar ɗin nfii. 54 Naan wuri ɓam ki̶rom fi̶ri nyem Isreil mo. Mpeeɗi wurii pan mo, ki̶ wurii naajeel furu, ki̶ wurii c`in kussuk mmo. 55 Naan wuri gampo ɗi gyet wuri kì̵ tuwoor ni mpuun funu, Abraham ki̶ dang fi̶ri mo, har ngaa-ngaa." 56 Meeri tong ashak ki̶ Elizabet kaa tar kun si, ɗangɓe wura baa ntulu fi̶ra. 57 Kaaɗi aak kì̵ Elizabet ni mak làa, ɓe wura làa-làa ɗiimish. 58 Ɓe kaaɗi shaartong fi̶ra mo, ki̶ nyem fi̶ra mo ki̶ling nee Daa wuri ki̶ kám kussuk ɗiiɗes fi̶ri nwura, ɓe mo c`in retnyit ashak ki̶ wura. 59 Dang ɓe, kaaɗi puus ɗiipokun ni wul, ɓe mo baaj`i mpee can làa ni. Mo riɓet lesum nlàa ni a Zakariya, kaa sum kì̵ puun fi̶ri si. 60 Amma ni̶ghi̶n fi̶ri wura kwar sum mmi̶ni, wura sat nee, "Ba sum nin nɗen aasi kas, amma mun mpet sum fi̶ri a Joon." 61 Gurum mo sat nwura nee, "Ba mee gurum ki̶ sum mmi̶ni ndi̶ghi̶n nyem fuu mo kas." 62 Ɗangɓe mo kám sar so mpuun kì̵ làa ni, mpeeɗi mo riɓet man sum ɗi wurii riɓet, ku mo le nlàa ni. 63 Zakariya wuri tal ku mo cín mbii ran nwuri, ɓe wuri ran nee, "Sum kì̵ làa ni a Joon." Ni aapo ngurum mo jir hakyeng. 64 Abet-abet ɓe Zakariya wuri yaa katpo, mpeeɗi liis fi̶ri ni kì̵ fwoon, ki̶ wuri yaa kwoop Naan zak. 65 Mbii ɗiisi ni aapo nshaartong furu mo jir. Po ɗiisi ni so wul ndi̶ghi̶n yil ɗi mo mɓut njwak, ɗi mo a mu yil nJudiya jir. 66 Nyem ɗi mo ki̶lingpo ɗiisi jir, ɓe mo c`in pan nkaa ni ndi̶ghi̶n putughup furu mo, ki̶ mo sat nee, "Làa ɗiisi ni wurin nyaghal ɗee arang nɗiisi ye?" Mpeeɗi iiko mu Naan ashak ki̶ làa ni. 67 Ɗangɓe puun fi̶ri Zakariya wuri gam shi Riin Ɗiiɓang, ɓe wuri satpo kì̵ Naan nee: 68 "Wu yit ku mu kwoop Daa Naan mu nyem Isreil mo. Mpeeɗi wuri kì̵ j`i ang nyem fi̶ri mo zak. 69 Wuri kì̵ cín mee nguɓam ɗiiɗes mmun. Nguɓam ɗiisi put a ndi̶ghi̶n saghan mu Devid ki̶rom fi̶ri. 70 (Kaaɗi pugyet Naan wuri kì̵ ten sat ni mpo kì̵ nyemsatpo fi̶ri ɗiiɓang mo yam si.) 71 Mpeku wuri ɓam mun ɗi nsar kì̵ shaarlek funu mo, ki̶ nyem ɗi mo kwar mun jir zak. 72 Mpeku wuri naajeel, ki̶ c`in nkussuk ɗi mpuun funu mo, ki̶ pan tuwoorpo shi toghom ɗiiɓang ɗi wuri kì̵ ten tuwoor ni. 73 A po ɗi Naan wuri kì̵ ten tuwoor shi ɓi̶lemcuk mpuun funu Abraham. 74 Mpeeɗi wuri kì̵ ɓam mun nsar kì̵ shaarlek funu mo. Mpeku mu seyil ɗi nwuri, ba ashak ki̶ ki̶i̶rmuut kas. 75 Mpeku mu ɗee ɗi a nyem ɗiiɓang mo, ki̶ ɗin ndi̶re mo ntoghom fi̶ri ndi̶ghi̶n teer funu mo jir. 76 Wugha zak, làa fi̶na, mon mpet wugha a ngusatpo kì̵ Naan ɗi wuri a Ɗiihai met jir, mpeeɗi wugha a ti̶leng kì̵ Daa mpeku a ɗak ar ɗi nwuri. 77 Mpeku a kám ar mu ɓam ɗi pe nyem fi̶ri mo, ki̶ kám ɗi ni a mu fwo kì̵ shikbish furu mo. 78 Naan funu wuri a ngu naajeel ki̶ c`in nkussuk. Mpeemi̶ni, ɓe peeɓang ɗiiɗes ni put aɗeng sham ɓangpee mmun. 79 Mpeku ni ɓangpee ɗi nyem ɗi moo tong ndi̶ghi̶n peenkoo, ki̶ ndi̶ghi̶n muriin mu muut, mpeku wuri so ɗi ki̶ mun a ar ɗi ni a mu riyang." 80 Làa ni wuri wurang, ki̶ wurii kat ɓal mɓut riin, wuri tong a naar yil, har parpuus ɗi wurin nkámshin fi̶ri agaak nyem Isreil mo.
