MATEWɄ 7

1’Katʉ miits xypyayo'oydyʉ nʉgoo yʉ wiinkpʉty, kʉdiibʉ Dios mbekymyo'oyʉdʉt. 2Mʉt ko éxtʉm miits xypyayo'oydyʉ ja wiinkpʉty, Dios nandʉ'ʉn mbayo'oyʉdʉp miidsʉty. Extʉm mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm, mʉt ja armuun di'ibʉ mʉʉt xykyijxy ja wiinkpʉty, nan yʉ'ʉ mʉʉt Dios mgijxʉdʉt ja mja'ajʉty. 3¿Ti ko xy'ixy tu'uk ja kepywyayu'unk di'ibʉ jap mmʉgu'uk wyiinóty es kyaj mij xytyuñʉ kwentʉ ja mʉj kepy di'ibʉ jap mwiinóty? 4¿Es wi'ix mjʉna̱'a̱ñ: “Mʉgu'uk, n'okju'tʉmʉ tadʉ kepywyayu'unk di'ibʉ jap mmʉda̱jtypy mwiinóty”, es kyaj mnayjyáwʉty ko mij xymyʉdaty ja mʉj kepy jap mwiinóty? 5Mnay'andijyʉty éxtʉmʉ ja̱'a̱y di'ibʉ jiky'a̱jtp tʉy'a̱jtʉn mʉʉt. Yajpʉdsʉ́m jawyiinʉ tadʉ mʉj kepy di'ibʉ jap mwiinóty, es dʉ'ʉn mba̱a̱t xy'ixy yajxón es xyjuudʉt tadʉ kepywyayu'unk di'ibʉ jap mmʉgu'uk wyiinóty. 6’Katʉ xymyo'oy ja úkʉty yʉ tsu'utsy di'ibʉ tʉ ñejxy windsʉ'kʉn es nan katʉ xywyʉjy ja perlʉ ma̱ yʉ ʉdsʉm, ja'a ko ttuktaandʉt, ta mnijʉmbítʉdʉt es mduktsu'uts mduknúkʉdʉt. 7’Amdowdʉ, es m'axá̱jʉdʉp; ʉxta̱'a̱ydyʉ, es mba̱a̱ttʉp; koxtʉ jʉn'a̱a̱ tʉjk a̱a̱, es m'awátsxʉdʉp. 8Mʉt ko di'ibʉ 'yamdeepy, 'yaxá̱jʉp; es di'ibʉ 'yʉxtaapy, pyatypy; es di'ibʉ kyojxypy ja jʉn'a̱a̱ tʉjk a̱a̱, awátsxʉp ja tyʉjk a̱a̱. 9’¿Pʉ́n nidu'uk miidsʉty myo'oyʉp ja 'yu'unk tu'ugʉ tsa̱a̱ ko 'yamdówdʉt ja tsa̱jkaaky, 10o tu'ugʉ awa̱'a̱ndsa̱'a̱ñ ko 'yamdówdʉt ja a̱jkx? Kyaj pʉ́n, ¿kʉdii? 11Es miidsʉty pojpʉ ja̱'a̱yʉty, mmooydyʉp ja oyatypyʉ ja m'u'unk m'ʉna̱'kʉty, waanʉ ni'igʉ ja mDeedyʉ tsa̱jpótmʉdʉ tmo'oyʉt ja oyatypyʉ pʉ́nʉty amdoojʉdʉp. 12’Pes dʉ'ʉn di'ibʉ miits mdsojktʉp es ja wiinkpʉty mdukmʉdúnʉdʉt, miits mdukmʉdúndʉbʉ taadʉ. Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn tʉ ya''awijtsmíky tʉgekyʉ ja Moisesʉ 'yʉxpʉjkʉn esʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉty. 13’Tʉ́kʉdʉ ma̱ ja tʉjk a̱a̱ xu'utspʉ. Ja'a ko wyooñʉty ja kemy'a̱a̱ es ja tu'u di'ibʉ nʉjxp ma̱ ja kutʉgo'oyʉn, es may ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ nʉjxtʉp jap. 14Per xyu'udsʉty ja kemy'a̱a̱ es ja tu'u di'ibʉ nʉjxp ma̱ ja jiky'a̱jtʉnʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ, es niwaanʉty yʉ'ʉ di'ibʉ pyáttʉp. 15’Naygywentʉ'átʉdʉ ma̱ yʉ andákpʉty di'ibʉ jʉnándʉp ko yʉ'ʉjʉty ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ. Naybyʉjtákʉdʉp tuda'agyʉty éxtʉmʉ borreegʉ, per dʉ'ʉnʉ dʉn yʉ'ʉjʉty éxtʉmʉ waxka̱'uk awa̱'a̱nʉn. 16Miidsʉty mba̱a̱t xy'ʉxkaptʉ mʉt éxtʉmʉ dʉ'ʉn 'yadʉ'ʉtstʉ. Kyaj yajtíky yʉ uuvʉ ma̱ yʉ apyñgyepy, es ni yʉ iigʉ ma̱ yʉ botonʉs pʉjy. 17Tʉgekyʉ oykyepy yajkypy ja tyʉʉmp oy, es tʉgekyʉ axʉk kepy yajkypy ja tyʉʉmp axʉʉk. 18Yʉ oybyʉ kepy ni na̱'a̱ kyatʉʉmp'áty axʉʉk, es ni yʉ kepyʉ axʉʉkpʉ kyatʉʉmp'áty oy. 19Tʉgekyʉ yʉ kepy di'ibʉ kyaj tyʉʉmp'áty oy, ya'ʉxpo'tʉ'kp es yajkujʉbípʉ jʉʉnóty. 20Pa̱a̱ty n'anʉʉmʉdʉ ko miits m'ʉxkáptʉp pʉ́n oyjya'ay es pʉ́n kyaj 'yoyjya'ayʉty mʉt yʉ di'ibʉ tyuundʉp. 21’Kyaj nidʉgékyʉty di'ibʉts xy'anma̱a̱ydyʉp: “Windsʉ́n, Windsʉ́n”, tyʉ́kʉdʉt tsa̱jpótm, yʉ'ʉyʉ tʉ́kʉdʉp di'ibʉ tyuundʉp ja tsyojkʉnʉ nDeedyʉts di'ibʉ jam tsa̱jpótm. 22Ko ja̱'a̱y yajpayo'oydyʉt, máyʉts xy'anʉʉmʉdʉt: “Windsʉ́n, Windsʉ́n, mʉt ja mxʉʉgyʉjxmʉts tʉ nga̱jxwa'xyʉts ja m'ayuk, es tʉts nyajpʉdsʉ́mdʉ ja ka'óybyʉty, es tʉts may nduñ ja mʉj'a̱jtʉn.” 23Nétʉts ʉj n'anʉʉmʉt: “Ni na̱'a̱ts miits tʉ ngaja̱'a̱y'áttʉ. ¡Mastúttʉgʉts miidsʉty ka'oybyʉ mʉduumbʉty!” 24’Pes dʉ'ʉn di'ibʉts xymyʉdoo'ijtp es ttuñ éxtʉmts ʉj n'anʉʉmʉ, dʉ'ʉn éxtʉm tu'ugʉ ja̱'a̱y kuwijy di'ibʉ kyoj ja tyʉjk ma̱ tu'ugʉ mʉj tsa̱a̱de'eky. 25Myiiñ ja nʉʉ tuu, kyeemy ja mʉjnʉʉ es myiiñ ja mʉk poj ma̱ tadʉ tʉjk. Per kyaj kyʉda̱a̱y, mʉt ko yʉ'ʉ pyotsy'ʉjx'a̱jtypy ja mʉj tsa̱a̱de'eky. 26Per ja di'ibʉts xymyʉdoo'ijtp es kyaj tkuydyúñ di'ibʉts nja''anmaapy, dʉ'ʉn éxtʉm tu'ugʉ ja̱'a̱yʉ kujuumbʉ di'ibʉ kyʉxkoj ja tyʉjk ma̱ yʉ pu'ujʉn. 27Myiiñ ja nʉʉ tuu, ja mʉjnʉʉ kyeemy es myiiñ ja mʉk poj ma̱ tadʉ tʉjk. Ta kyʉda̱a̱da̱a̱y ja tʉjk. 28Ko ja Jesús dʉ'ʉn jyʉna̱a̱nda̱a̱y, ta ja ja̱'a̱yʉty dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ ja'agyʉjxm ja Jesusʉ 'yʉxpʉjkʉn, 29mʉt ko ya'ʉxpʉ́kʉdʉ éxtʉm tu'uk di'ibʉ myʉda̱jtypy ja kutujkʉn, es kyaj éxtʉmʉ di'ibʉ ya'ʉxpʉjktʉp ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp.

will be added

X\