MATEWɄ 5

1Ko Jesús t'ijxy ja mayjya'ay, ta pyejty ma̱ ja kopkʉn, es ñaxwe'tsy jam. Net tyuknabíkʉdʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty, 2esʉ Jesús ya'ʉxpʉjktsondákʉdʉ dʉ'ʉn: 3—Kuni'xy ja di'ibʉty nay'ʉxka̱jpʉdʉp ko pyojpʉja̱'a̱y'áttʉ, pes yʉ'ʉ íttʉp ma̱ tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn. 4’Kuni'xy ja di'ibʉty jʉʉygyujk yaxkujkʉdʉp, pesʉ Dios pa''ayowánʉdʉp. 5’Kuni'xy ja di'ibʉty kyaj myʉj pya̱a̱dʉdʉ, ja'a ko Dios mo'oyánʉdʉp ja naxwíñʉdʉ éxtʉmʉ kyuma̱'a̱ñ. 6’Kuni'xy ja di'ibʉty jyantsytsyojktʉp es ttúnʉt di'ibʉ Dios tsyejpy, ja'a ko dʉ'ʉn yajpʉjta̱'a̱ga̱'a̱ndʉ. 7’Kuni'xy ja di'ibʉty naymyʉma'xtujkʉdʉp, pes nandʉ'ʉn mʉma'xtúkʉdʉp ja Dios. 8’Kuni'xy ja di'ibʉty wa̱'a̱ts ja 'yanmʉja̱'a̱nʉty, pes yʉ'ʉdyʉ dʉ'ʉn íttʉp mʉdʉ Dios. 9’Kuni'xy ja di'ibʉty yajtsipwa̱'xtʉp, pesʉ Dios pʉjta̱'a̱gʉdʉp éxtʉmʉ 'yu'ungʉty. 10’Kuni'xy ja di'ibʉty ijttʉp witsy po'oty mʉt ko jyiky'aty éxtʉmʉ Dios ttseky, pes yʉ'ʉ íttʉp ma̱ tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn. 11’Kuni'xy miidsʉty ko ja ja̱'a̱yʉty m'oojʉdʉ es mnixi'ik mdukxi'igʉdʉ, es m'ʉdʉ'ʉts mga̱jxtʉ'ʉdsʉdʉ miidsʉty mʉt kots miits nmʉduumbʉ'áttʉ. 12Xonda̱'a̱ktʉ es jotkujk'áttʉ, mʉt ko ja Dios mmʉda̱jtxʉdʉp pʉjke'eky tsa̱jpótm mʉj may'aty di'ibʉ mmo'oyánʉdʉp, pes nandʉ'ʉn tpajʉdijttʉ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty di'ibʉ jiky'a̱jttʉ ma̱a̱nʉmʉ naty miits mgajaa'áttʉ. 13’Extʉm ja ka̱a̱n dyajta̱'a̱mdsʉ ja tsu'utsy kʉdiibʉ mya̱'a̱dʉt, miidsʉty mba̱a̱t xyjʉjpkuwa̱'a̱gʉdʉ ja axʉk'a̱jtʉn ya̱ naxwiiñ kʉdiibʉ ja̱'a̱yʉty mya̱'a̱ttʉt. Pʉn ja ka̱a̱n tʉgeepy ja tya̱'a̱mts'át, ¿ti mʉʉt mba̱a̱t nbʉjtákʉm ja tya̱'a̱mts'át jatʉgok? Ni wi'ix tsoo mba̱a̱t kyanakytyúñ, ¿kʉdii? Je'eyʉ ya'ʉxko'ot esʉ ja̱'a̱yʉty ttuktaandʉt. 14’Extʉm ja xʉʉ xykyudʉ'xʉm ma̱ njʉdijtʉm kʉdiibʉ ngunajp nguja'pxʉm, miidsʉdyʉ dʉ'ʉn éxtʉm ja ja̱jʉn es xytyukni'íxʉdʉt ja ja̱'a̱y di'ibʉ dʉ'ʉn pojpʉ es wi'ixʉ dʉ'ʉn ja Dios ttseky es njiky'a̱jtʉm. Dʉ'ʉn miidsʉty éxtʉm tu'ugʉ ka̱jpn di'ibʉ ijtp kopkkʉjxm, 'yíxtʉp miidsʉty mjiky'a̱jtʉn. 15Ni pʉ́n tkayajtoye'eky tu'ugʉ seerʉ jʉʉn es netyʉ tkujiidsʉt mʉdʉ armuun; nik ni'igʉ tpʉjta'aky kʉjxm ma̱ ttukja̱jʉdya'ayʉt tʉgekyʉ ja tʉgot. 16Nandʉ'ʉn ja̱jtpʉ dʉ'ʉnʉty, wa'an yʉ mjá̱jʉnʉty tja̱jy mʉk éxtʉm mba̱a̱t ja ja̱'a̱y t'ixtʉ ja oybyʉ mduungʉty es t'awdáttʉt ja mDeedyʉ tsa̱jpótmʉdʉ. 17’Kyaj xywyinmáydyʉt ko ʉj nyajtʉgoya'añ ja Moisesʉ 'yana'amʉn o ja 'yʉxpʉjkʉnʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉty. ¡Ni wi'ix tsoo! Ja'ats tʉ nnimíñ esʉts nguydyuna̱'a̱ñʉts. 18Pes ʉj n'anma̱a̱ydyʉpts miits ja tʉy'a̱jtʉn, ja tsa̱jp esʉ nax tʉgóyʉp jawyiin ma̱a̱nʉmʉ naty kyatʉgoy tu'ugʉ letrʉ kyukón di'ibʉ ja ana'amʉn jya'a'a̱jtypy. Tʉgekyʉ yajkuydyuunda̱'a̱ya'añ. 19Pa̱a̱ty di'ibʉ kyaj tkuydyúñ tu'ugʉ tya̱dʉ ana'amʉn, oy yʉ'ʉjʉty ja yi'inʉm waanʉbʉ, es ttukni'íxʉt ja wiinkpʉty es kyaj tkuydyúndʉt tadʉ ana'amʉn, tya̱dʉ ja̱'a̱yʉ dʉ'ʉn 'yítʉt pi'ixy jʉjp amu'unk jam tsa̱jpótm. Per di'ibʉ kyuydyiimpy es ttukni''ixʉ ja wiinkpʉty tkuydyúnʉt, tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn ítʉp mʉj jam tsa̱jpótm. 20Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ, pʉn kyaj miits mjiky'a̱jttʉp tʉy'a̱jtʉn mʉʉt kʉdiinʉm ja fariseeʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp, kyaj mdʉ́kʉdʉt tsa̱jpótm. 21’Miidsʉty tʉ xymyʉdowdʉ ko ja n'aptʉjk'a̱jtʉm ya''anma̱a̱ydyʉ: “Katʉ myajja̱'a̱y'eeky. Di'ibʉ ya'e'kypy tu'uk pʉ́n, yʉ'ʉ yajmʉnʉjxʉp ma̱ tkumʉdówʉt.” 22Per ʉj n'anma̱a̱ydyʉpts miits ko di'ibʉ tyukjot'ambejkypy yʉ myʉgu'uk, yʉ'ʉ dʉ'ʉn yajpayo'oyʉp ja pyeky; di'ibʉ 'yoo yaxypy ja myʉgu'uk, pátʉp es tyukkumʉdówʉdʉt di'ibʉ ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty; es di'ibʉ pyejty kyʉdakypy ja myʉgu'uk, kudsʉ'ʉgʉ ko ñʉjxʉt ayoodaknóty ma̱ jʉnya'ank. 23’Es pʉn mmʉnejxypy ja mwindsʉ'kʉn ma̱ artal es jam xyjamyetsy ko ja mmʉgu'uk tʉ mij xymyʉdʉgoy, 24nika'ak yʉ mwindsʉ'kʉn jam artal windum es nʉjx jawyiin mnayyajti'igyʉdʉ mʉdʉ mmʉgu'uk. Net mjʉmbítʉt ma̱ artal es xypyʉjta̱'a̱gʉt ja mwindsʉ'kʉn. 25’Pʉn ja pʉ́n mni'ʉʉnʉdʉ es mmʉnejxyʉty kumda̱a̱t, ka̱jx'óyʉdʉ tu'a̱a̱y kʉdiibʉ mgʉyákʉdʉt ma̱ justisʉn, ja'a ko yʉ justisʉ mgʉyákʉdʉp ma̱ ja polʉsiiʉ, es mbʉjta̱'a̱gʉdʉp pujxndʉgóty. 26Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ ko kyaj mbʉdsʉ́mʉt jap extʉ ko xykyʉbajtta̱'a̱yʉt tʉgekyʉ ja mbeky. 27’Miidsʉty tʉ xymyʉdowdʉ ko yajnigajxy jékyʉp: “Katʉ xyajtʉgóy ja pʉjk ukʉnʉ wyindsʉ'kʉn.” 28Per ʉj n'anma̱a̱ydyʉp miits ko oytyim pʉ́nʉty di'ibʉ 'yadsejpy tu'ugʉ toxytyʉjk es tmʉdʉgoya'añ, ñapatypy éxtʉm mʉʉt tʉ tyʉgoy, oy je'eyʉ tʉ jyʉna'añ jyodoty wyinma̱'a̱ñóty. 29’Pʉn m'aga̱'a̱ñ wiin myajpekytyuunʉp, juut es naska̱'a̱dsʉ jagam. Waanʉ oy ko xyajtʉgóyʉt tuk pedazʉ mnini'x es kʉdiinʉm ko mwʉ'ʉmʉt mʉt amuumʉ mnini'x es myajpʉjta̱'a̱gʉt ayoodaknóty. 30Es pʉn m'aga̱'a̱ñgyʉ'ʉ myajpekytyuunʉp, niboot es ʉxjʉwip jagam. Waanʉ oy ko xyajtʉgóyʉt tuk pedazʉ mnini'x es kʉdiinʉm ko mwʉ'ʉmʉt mʉt amuumʉ mnini'x es myajpʉjta̱'a̱gʉt ayoodaknóty. 31’Nandʉ'ʉn yajnigajxy jékyʉp: “Di'ibʉ myastu'udaampy ja ñʉdo'oxy, jawyiin tsyékyʉty tmo'oyʉt tu'ugʉ neky ma̱ jyʉna'añ ko tmastu'uty ja ñʉdo'oxy.” 32Per ʉj n'anma̱a̱ydyʉp miits ko pʉ́n ja toxytyʉjk t'ʉxwejpy, pʉn kyaj ja'agyʉjxmʉty ko dyajtʉgóy ja pʉjk úkʉnʉ wyindsʉ'kʉn, ña'aygyʉjxm ja toxytyʉjk dyajtʉgóy ja pʉjk úkʉnʉ wyindsʉ'kʉn ko wiink yedyʉjk tpeky. Es ja di'ibʉ pyejkypy ja toxytyʉjk di'ibʉ dyajmatstu'uty, nandʉ'ʉn dyajtʉgóy ja pʉjk úkʉnʉ wyindsʉ'kʉn. 33’Nandʉ'ʉn miidsʉty tʉ xymyʉdoodʉ ko ya''anma̱a̱ydyʉ ja n'aptʉjk'a̱jtʉm: “Katʉ xywya̱nda'aky tii andakʉngyʉjxm. Mguydyúnʉbʉ dʉ'ʉn di'ibʉ mwa̱ndakypy ma̱ Nindsʉn'a̱jtʉm.” 34Per ʉj miits n'anma̱a̱ydyʉp: Ni na̱'a̱ mgajʉna̱'a̱ndʉt “por tsyos” ko ti xywya̱nda̱'a̱ktʉt; es ni mʉdʉ tsa̱jp, mʉt ko yʉ'ʉ ja Diosʉ 'yuñaaybyajn ma̱ yajkutíky; 35es ni na̱'a̱ xykyawa̱nda̱'a̱ktʉt mʉdʉ naxwíñʉdʉ, mʉt ko yʉ'ʉ dʉ'ʉn éxtʉm ma̱ tkʉxkapy ja tyeky; es ni mʉdʉ Jerusalén, mʉt ko yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja kya̱jpnʉ Dios, ja mʉj Rey; 36es ni mʉdʉ mgʉba̱jk, mʉt ko kyaj mba̱a̱t xypyʉjta'aky poop o yʉk tu'uk je'eyʉ mwa̱a̱y. 37Dʉ'ʉñʉ mjʉna̱'a̱ndʉt “oy” o “kyaj”, ja'a ko di'ibʉ ñikeempy yʉ ayuk, tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn miimp ma̱ yʉ ka'oybyʉ. 38’Miidsʉty tʉ xymyʉdowdʉ ko yajnigajxy jékyʉp: “Mdukkʉbátʉp ja wiin ak wiin esʉ tʉts ak tʉts.” 39Per ʉj n'anma̱a̱ydyʉp miits ko ja ja̱'a̱yʉty mduna̱'a̱nʉdʉt axʉʉk, katʉ miits xyñiwa̱'k'óyʉdʉ. Pʉn mgojxʉp ma̱ m'aga̱'a̱ñdsyoobʉ m'ama̱'a̱tsy, koojʉmbít jatuk adu'um. 40Pʉn ja pʉ́n tsyiptuna̱'a̱ñ mʉt mij es mbʉjkʉya'añʉty ja mnixuy, mo'oy nandʉ'ʉn ja mdsyamarrʉ. 41Pʉn jaa tu'ugʉ solda̱a̱dʉ o justisʉ agwanʉ mdukmʉnʉjxa̱'a̱ñʉty ja tsyemy tuk mil metrʉ, mʉnʉjx majtskʉ dʉ'ʉnʉn jyagámʉty. 42Ko pʉ́n ti m'amdówʉdʉt, mo'oy; es pʉn ja ti pʉ́n m'amdóyʉty ani'xy, tuk'anu'x. 43’Nan tʉ xymyʉdoodʉ ko yajnigajxy jékyʉp: “Mdsókʉp ja mmʉdʉjkpa̱'a̱, es mduk'ak'átʉp ja mmʉdsip.” 44Per ʉj n'anma̱a̱ydyʉp miits ko mdsóktʉp ja mmʉdsípʉty, es mninu'xta̱'a̱ktʉp ma̱ Dios di'ibáty axʉʉk mduunʉdʉp. 45Dʉ'ʉnʉ dʉn xya'íxʉdʉt ko m'u'unk'átʉdʉ mDeedyʉ tsa̱jpótmʉdʉ. Pes yʉ'ʉ tyukni'aampy yʉ xʉʉ ti'igyʉ ja oyjya'ayʉty es di'ibʉty kyajʉ Dios tmʉdundʉ, es yajtiipy ma̱ ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ jiky'a̱jttʉp tʉy'a̱jtʉn mʉʉt es nandʉ'ʉn di'ibʉty kyaj jyiky'attʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt. 46Pʉn miits mdsojktʉp yʉ'ʉyʉ di'ibʉ miits mdsojkʉdʉp, ¿wi'ix xymyʉbʉjkpʉdʉ ko Dios miits mgumaya̱'a̱nʉdʉ? ¡Pes extʉ yʉ pojpʉ ja̱'a̱yʉdyʉ dʉ'ʉn tyuundʉp! 47Pʉn mga̱jxpo'xtʉp miidsʉty yʉ'ʉyʉ mmʉgu'ugʉty, ¿ti oy'a̱jtʉnʉ dʉnʉ taadʉ? Pes extʉ di'ibʉty kyaj t'ʉxkaptʉ Dios tyuundʉbʉ dʉ'ʉn. 48Dʉ'ʉn éxtʉmʉ mDeedyʉ tsa̱jpótmʉdʉ wya̱'a̱dsʉty, ittʉ miits wa̱'a̱ts nandʉ'ʉn.

will be added

X\