MATEWɄ 23

1Net ja Jesús t'anma̱a̱y ja 'yʉxpʉjkpʉty esʉ ja̱'a̱yʉty: 2—Yʉ di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp esʉ fariseeʉty kya̱jxwátstʉp ja Moisesʉ 'yana'amʉn. 3Pes dʉ'ʉn mʉmʉdowdʉ miidsʉty es tundʉ tʉgekyʉ di'ibʉ mduknipʉjkʉp; per katʉ xypyanʉjxtʉ éxtʉm yʉ'ʉjʉty jyiky'attʉ, mʉt ko wiinkpʉ myadyáktʉp es wiinkpʉ tyuundʉp. 4Pes yʉ'ʉjʉty 'yawʉ'ʉndʉp ja tsemy jantsy jemtsy di'ibʉ ni mba̱a̱t ngamʉmadákʉm, es tpʉjta̱'a̱ktʉ es ttsʉmʉ'ʉktʉt ja ja̱'a̱yʉty, per yʉ'ʉjʉty kʉ'ʉm ni je'eyʉ mʉdʉ kyʉwa'xy tkapudʉkʉ. 5Tʉgekyʉ di'ibʉ tyuundʉp, yʉ'ʉ dʉ'ʉn wi'ix myʉjpʉdsʉ́mdʉt mayjya'ayóty. Pes t'aktim'yajmʉ́jʉdʉ ja ka̱ju'unk ma̱ dya'ittʉ waanʉ Diosʉ 'yana'amʉn es ñaydyukwimbokmʉwʉʉñʉty es ñaydyukkʉwʉʉñʉty, es nandʉ'ʉn dya'óyʉdʉ yéñʉdyʉ kyapyʉ pyadʉy pyaxʉnán kʉdiinʉm ja wiinkpʉty, 6es jam tyim'u'uñʉya'añ ma̱ ja ja̱'a̱yʉty mba̱a̱t yajxón 'yíxʉdʉ tsa̱jptʉgóty, es jam 'yu'uñʉya'añ ma̱ yʉ windsʉ'kʉn tyu'uyo'oy mʉj windum ma̱ pʉ́n kyay 'yiiky, 7es tsyojktʉp es ja ja̱'a̱yʉty 'yʉbo'x kya̱jxpo'xʉdʉt mʉdʉ windsʉ'kʉn tu'a̱a̱y es 'yanʉ'ʉmxʉdʉt ya'ʉxpʉjkpʉ. 8’Per miidsʉty katʉ xy'adsoktʉ es ja ja̱'a̱yʉty m'anʉ'ʉmxʉdʉt ya'ʉxpʉjkpʉ, mʉt ko miits mdukka'ax'a̱jttʉp nidʉgekyʉ es ti'igyʉ je'eyʉ xymyʉdattʉ yʉ mYa'ʉxpʉjkpʉ, ʉj, yʉ Kristʉ. 9Es katʉ pʉ́n miidsʉty xytyeetyñiwa̱'a̱ñ ja wiinkpʉ, mʉt ko mmʉda̱jttʉp tu'uk je'eyʉ mDeedyʉty di'ibʉ ijtp tsa̱jpótm. 10Es ni mgajʉna̱'a̱ndʉt ko jyaadyʉ mwindsʉnʉ wiinkpʉ, mʉt ko ʉj, ja Kristʉ, ʉjʉ dʉ'ʉn je'eyʉ mWindsʉn'a̱jtypy. 11Di'ibʉ myʉdiimpy oypyʉ́nʉty ma̱ miidsʉdyʉn, yʉ'ʉ dʉ'ʉn ijtp mʉj ma̱ miidsʉty. 12Mʉt ko di'ibʉ nayyajmʉjpʉdsʉʉmʉp kʉ'ʉm, yʉ'ʉ dʉ'ʉnʉ Dios pʉjtákʉp mutsk; es di'ibʉ nayjya̱'a̱p mutsk, yʉ'ʉ dʉ'ʉnʉ Dios pʉjtákʉp mʉj. 13’¡Pʉroobʉ miits di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp es miits fariseeʉty, mnay'andíjʉdʉp mjiky'attʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt! Mya''adujktʉp esʉ ja̱'a̱y kyatʉ́kʉdʉt ma̱ tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn. Miidsʉty kʉ'ʉmʉty kyaj mdʉ́kʉdʉ es ni xykyana'ixtʉ es ja wiinkpʉty tyʉ́kʉdʉt di'ibʉ jatʉkʉyándʉp. 14’¡Pʉroobʉ miits di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp es miits fariseeʉty, mnay'andíjʉdʉp mjiky'attʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt! Miits mbʉjkʉdʉp ja ku'ekytyo'oxy yʉ tyʉjkʉty, es ko kyaj xyajnigʉxʉ'ʉga̱'a̱ndʉ, jeky mga̱jxta̱'a̱ktʉ. Pa̱a̱ty myajmo'oydyʉt ni'igʉ ja kumʉdo'on. 15’¡Pʉroobʉ miits di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp es miits fariseeʉty, mnay'andíjʉdʉp mjiky'attʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt! Miits mduk'yo'oydyaaydyʉp tʉgekyʉ ja naxwíñʉdʉ esʉ jikymyejyñʉty es xytyukpanʉjxa̱'a̱ndʉ ja ja̱'a̱yʉty ja mmʉbʉjkʉnʉty, es ko naty tʉ xytyukkupʉktʉ, majtskʉ dʉ'ʉn ñitʉ́kʉdyʉ tadʉ ja̱'a̱y ja ayoodákn es kʉdiinʉm miidsʉty. 16¡Pʉroobʉ miidsʉty, wiindsʉty di'ibʉ wyijts'ye'epy ja myʉwiints!, mʉt ko mjʉna̱'a̱ndʉ ko kyaj tyimwi'ixʉty ko nwa̱ndákʉm es nyajtestiigʉ'a̱jtʉm ja mʉj tsa̱jptʉjk; per pʉn ja pʉ́n twa̱nda'aky es dyajtestiigʉ'áty ja mʉj tsa̱jptʉjkʉ 'yoorʉ, yʉ'ʉ sitʉy koonʉm tkuydyúnʉt. 17¡Wiints kunʉbápʉty! ¿Tiibʉ dʉn ni'igʉ mʉj'a̱jtʉn myʉda̱jtypy? ¿Ja oorʉ o ja mʉj tsa̱jptʉjk di'ibʉ ya'ijtypy wa̱'a̱ts tadʉ oorʉ? 18’Miidsʉty nandʉ'ʉn mjʉna̱'a̱ndʉ ko pʉn ja pʉ́n ñaywya̱nda'agyʉty mʉt ja artal, kyaj jyatyimpa̱a̱dyʉty tkuydyúndʉt; per di'ibʉ naywya̱ndákʉp mʉdʉ windsʉ'kʉn di'ibʉ ijtp artalkʉjxm, yʉ'ʉ sitʉy koonʉm yajkuydyúnʉt. 19¡Wiindsʉty! ¿Tiibʉ dʉn ni'igʉ mʉj'a̱jtʉn myʉda̱jtypy, ja windsʉ'kʉn, o ja artal di'ibʉ ya'ijtypy wa̱'a̱ts ja windsʉ'kʉn? 20Es di'ibʉ naywya̱ndákʉp ma̱ ja artal, kyaj ñaywya̱nda'agyʉty yʉ'ʉyʉ ma̱ ja artal, nandʉ'ʉnʉ dʉ'ʉn mʉt tʉgekyʉ di'ibʉ ijtp jam. 21Es di'ibʉ naywya̱ndákʉp ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjk, kyaj yʉ'ʉjʉty ñaywya̱nda'agyʉty ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjk, nandʉ'ʉnʉ dʉ'ʉn ma̱ ja Dios tsyʉʉnʉ. 22Nandʉ'ʉn di'ibʉ naywya̱ndákʉp ma̱ ja tsa̱jp, naywya̱ndákʉp ma̱ Dios 'yu'uñʉ yajkutíky, es nandʉ'ʉn mʉdʉ Dios di'ibʉ jam yajkutujkp. 23’¡Pʉroobʉ miits di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp es miits fariseeʉty, mnay'andíjʉdʉp mjiky'attʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt! Miits mdukwinyojxtʉp ja Dios ja dyezmʉ tojx tsooy: ja xu'uk, ja anís esʉ kominʉs, per kyaj xytyundʉ kwentʉ ja ʉxpʉjkʉn di'ibʉ ni'igʉ 'yóyʉty ma̱ yʉ ana'amʉn, di'ibʉ dʉ'ʉn ja tʉy'a̱jtʉn, ja pa''ayo'on es ko ja̱'a̱y jyiky'attʉ yajxón. Oy ko xytyukwinyoxtʉ ja dyezmʉ, per tsojkʉp nandʉ'ʉn es xytyúndʉt di'ibʉ ni'igʉ 'yóyʉty. 24Dʉ'ʉn miidsʉty éxtʉm pʉ́nʉty wyijts'ye'epy ja myʉwiints, es éxtʉm pʉ́nʉty 'yaxijttʉp tu'ugʉ tsuktsu'unk es jyʉ'ʉndʉp tu'ugʉ kameyʉ. 25’¡Pʉroobʉ miits di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp es miits fariseeʉty, mnay'andíjʉdʉp mjiky'attʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt! Miits myajwátstʉp nikʉjxy ja mvasʉ es ja mdexy, per jyodoty ujts 'yity mʉt di'ibʉ tʉ xymyaatstʉ es tʉ xy'adsoktʉ. 26¡Fariseeʉ wiindsʉty! Jawyiin xypyújʉt jodoty ja mvasʉ es ja mdexy, ja'adsʉ dʉ'ʉn n'andijpy yʉ m'a̱a̱ mjot, es nétnʉm wyʉ'ʉmʉt wa̱'a̱ts nandʉ'ʉn mnikʉjxy. 27’¡Es pʉroobʉ miits di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp es miits fariseeʉty, mnay'andíjʉdʉp mjiky'attʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt! Dʉ'ʉn miidsʉty éxtʉm ma̱ o'kpʉ ñaxtʉkʉ. Ñikóyʉty poop es tsuj kyʉxe'eky, per na̱a̱xóty japʉ o'kpʉ pa̱jk es tʉgekyʉ axʉk'a̱jtʉn. 28Dʉ'ʉnʉ dʉn miidsʉty éxtʉmʉ tya̱a̱dʉ. Mgʉxʉ'ʉktʉ éxtʉmʉ ja̱'a̱y di'ibʉ jiky'a̱jtp tʉy'a̱jtʉn mʉʉt, per mjodótyʉty ujts mʉdʉ andakʉn esʉ axʉk'a̱jtʉn. 29’¡Pʉroobʉ miits di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp es miits fariseeʉty, mnay'andíjʉdʉp mjiky'attʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt! Miits mbojtstʉp ma̱ ñaxtʉjkʉdʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉty es m'oydyuundʉp ja kyupótsyʉty ja di'ibʉ tʉ jyiky'a̱jttʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt, 30es net mjʉna̱'a̱ndʉ: “Kooxyʉp ʉdsa̱jtʉm oj njiky'a̱jtʉm ma̱ jyiky'a̱jttʉ ja n'aptʉjk'a̱jtʉm, kyajxyʉp oj nbudʉjkʉm es nya'o'kʉmxyʉp ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty.” 31Mʉdʉ tya̱a̱dʉ miidsʉty kʉ'ʉm mnay'ʉxkápʉdʉ ko m'ok'átʉdʉ di'ibʉ ya'o'ktʉ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty. 32Pes aktuungʉ́xtʉ di'ibʉ ja m'aptʉjkʉty yajtsondáktʉ. 33’¡Miidsʉty dʉ'ʉn éxtʉmʉ awa̱'a̱ndsa̱'a̱ñʉn! ¿Tii mjʉnándʉp xytyijy ko mnitso'oktʉt ma̱ ja mʉj tʉydyu'unʉn? 34Es ʉj n'akkaxaambyʉts yʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉty, yʉ kuwijpyʉ es yʉ ya'ʉxpʉjkpʉty, es miits mya'ooktʉp es myajkruuzpáttʉp na̱a̱gʉty, esʉ wiinkpʉty xywyóptʉt es xypyajʉdíttʉt ka̱jpnga̱jpn. 35Es dʉ'ʉn ma̱ miits kya̱'a̱da̱'a̱yʉt ja pojpʉ ma̱ dya'o'ktʉ tʉgekyʉ ja jyiky'attʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt, tsyonda'aky ma̱ Abel, tu'ugʉ ja̱'a̱y di'ibʉ jiky'a̱jt tʉy'a̱jtʉn mʉʉt, es extʉ Zakariiʉs, Berekiiʉsʉ mya̱a̱nk, di'ibʉ miits mya'o'ktʉ mʉj tsa̱jptʉjk winduuy es artal ʉxkʉ'ʉy. 36Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉ ko ja pyeky yʉ tya̱a̱dʉ tʉgekyʉ, jaa kya̱'a̱da̱'a̱y ma̱ ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ tyam jiky'a̱jttʉp. 37’¡Jerusalén ja̱'a̱yʉty, Jerusalén ja̱'a̱yʉty, miits mya'o'ktʉp ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty es mguka̱'tstʉp ja Diosʉ 'yayuk ka̱jxwa̱'xpʉ di'ibʉ mduknigajxʉdʉp! ¡Kana̱k ókʉts tʉ njayajmuka̱'a̱ñʉts yʉ m'u'unk m'ʉna̱'kʉty, éxtʉmʉ tutta̱a̱k dyajmíky ja tyutku'ungʉty kyaknbatkʉ'p, per kyaj tʉ xytsyoktʉ! 38Ixtʉ miidsʉty ja mdʉjk wi'ix wyʉ'ʉma̱'a̱ñ kubak. 39Dʉ'ʉnʉts miits n'anʉʉmʉdʉ ko kyajts xyñaky'íxtʉt jaanʉm extʉ ko jya̱'tʉt ja tiempʉ ma̱ mjʉna̱'a̱ndʉt: “Kuni'xy di'ibʉ miimp Nindsʉn'a̱jtʉmgyʉjxm.”

will be added

X\