MATEWɄ 21

1Ko naty jya̱'tánnʉ Jerusalén, ko jya̱jttʉ Betfajee, jamyʉ ma̱ ja Oliivʉs Kopk, netʉ Jesús tkejxy nimajtskʉ 'yʉxpʉjkpʉ, 2es t'anma̱a̱y: —Nʉjx ma̱ yʉ mutsk ka̱jpnu'unk di'ibʉ yajwingu'ijxʉp, es jap xypya̱a̱dʉt kuwʉʉñ tu'ugʉ burrʉ to'oxy mʉdʉ 'yu'unk di'ibʉ ni pʉ́nnʉm tkatuk'u'uñʉ, es mʉgajʉ es xyajmínʉt. 3Es pʉn jap pʉ́n wi'ix m'anʉ'ʉmxʉty, anʉʉmʉ ko yʉ mwindsʉ́n dyajtuna̱'a̱ñ es pójʉnʉk tkajxʉmbítʉt jatʉgok. 4Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn jyajty es yajkuydyúnʉt di'ibʉ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ myadyak ma̱ tkʉxja̱a̱y: 5Anʉʉmʉ Syon ka̱jpn: “Ixtʉ yʉ mrey mnimínʉdʉ, tuda'aky, es ttuk'u'uñʉ tu'ugʉ burrʉ to'oxyʉ 'yu'unk.” 6Net ja 'yʉxpʉjkpʉty oj ñʉjxtʉ es ttuundʉ éxtʉmʉ naty ja Jesús tʉ tyuknipʉ́kʉdʉ, 7dyajmiindʉ ja burrʉ to'oxy es ja 'yu'unk, es tpʉjtáktʉ ja ñikʉjxyʉdʉ wit éxtʉmʉ jyʉba'an. Ta ja Jesús ttukpejty. 8Es ja mayjya'ayʉty dwinya'pʉdʉ ja ñikʉjxyʉdʉ wit ja tu'a̱a̱, es wiinkpʉty ttʉjtʉ ja kepyʉ 'yaay xye'entsy es ttukwin'o'oxʉdʉ ja tu'a̱a̱. 9Ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ nʉjxtʉp jawyiin es nandʉ'ʉn ja di'ibʉ miindʉp ʉx'ok ya̱'a̱x jyoktʉ: —¡Mʉj 'yítʉt ja rey Davitʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts! ¡Kuni'xy di'ibʉ miimp éxtʉmʉ Kyudʉnaabyʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Dios! ¡Awdattʉ Dios! 10Ko kya̱jpndʉjkʉdʉ Jerusalén, nidʉgekyʉ ja ja̱'a̱y tmʉj'íx dmʉjjáwʉdʉ, es dyajtʉ́wdʉ: —¿Tii dʉnʉ tya̱a̱dʉ? 11Ja ja̱'a̱yʉty jyʉna̱'a̱ndʉ: —Yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ, Jesús di'ibʉ kuga̱jpn Nazaret, Galileeʉ ña̱a̱xóty. 12Oknʉm ja Jesús tyʉjkʉ mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty es dyajpʉdseemy nidʉgekyʉ di'ibʉ naty jap juuy to'ktʉp, es dyajjʉmbijty ja myeesʉty di'ibʉ naty jap wyingugoondʉp ja meeñ di'ibʉ kyaj ja tsa̱jptʉjk tja'a'áty, es nandʉ'ʉn dyajjʉmbijty ja syíyʉty di'ibʉ tyo'ktʉp ja pak. 13Ta ja Jesús jyʉnáñ: —Dʉ'ʉn ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ: “Yʉ ndʉjkʉts yʉ'ʉ dʉ'ʉn ma̱ ja̱'a̱y kya̱jxta'aky”, per miidsʉty tʉ xyajwa̱'a̱ndʉ ma'tspʉ a̱a̱nk. 14Jap ma̱ mʉj tsa̱jptʉjk ñimiinʉdʉ ja Jesús na̱a̱gʉdyʉ wiints esʉ ʉxneybyʉ, es yʉ'ʉ dya''agʉdaky. 15Es ko ja teedywyindsʉ́nʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp t'ijxtʉ ja mʉj'a̱jtʉn di'ibʉ Jesús tyiimpy, es ko tmʉdoodʉ ko ja ʉna̱'ku'ungʉty jyʉna̱'a̱ndʉ mʉk ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjk: “¡Mʉj 'yítʉt ja rey Davitʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts!”, ta jyot'ambʉjktʉ. 16Ta t'anma̱a̱ydyʉ ja Jesús: —¿Mmʉdeepy éxtʉm jyʉna̱'a̱ndʉ? Ta Jesús 'yadsooy: —Nmʉdeebyʉts. ¿Per tii, kyajnʉm xyajmadya̱'a̱ktʉ miidsʉty ja Diosʉ jyaaybyajtʉn ko tya̱a̱dʉ tmadya'agyʉ? Dʉ'ʉn jyʉna'añ: Tʉ xypyʉjta'aky es ja ʉna̱'ku'ungʉty, es extʉ di'ibʉ tsi'tspnʉm, m'awdátʉdʉt amumdu'uk jot. 17Ta ja Jesús japyʉ tnikaktʉ, es oj ñejxy ma̱ Betañʉ ka̱jpn. Jap myaay. 18Jakumbom jepy ko Jesús jyʉmbijty es jatʉgok ñejxy Jerusalén, ta yu'o'kʉ. 19Ta t'ijxy tu'ugʉ iigʉ kepy tu'ubʉ'a̱a̱y. Ta tnimʉjwa'ky, es kyaj tpaty ni ti tyʉʉmp ja kepy, je'eyʉ 'yaay. Ta ja Jesús t'anma̱a̱y ja iigʉ kepy: —Ni na̱'a̱ mganakytyʉʉmp'átʉt. Netyʉ ja iigʉ kepy oj tyʉtsnʉ. 20Ko t'ijxtʉ tya̱a̱dʉ ja ʉxpʉjkpʉty, dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ es dyajtʉʉdʉ ja Jesús: —¿Es wi'ixʉ dʉ'ʉn ko tya̱dʉ iigʉ kepy tʉ tyʉ'ʉtsy tim pójʉnʉ? 21Jesús 'yadsooy: —Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ ko pʉn mmʉda̱jttʉp ja mʉbʉjkʉn es kyaj xyjʉjpjáwʉdʉ, kyaj yʉ'ʉyʉdyʉ tya̱a̱dʉ mba̱a̱t xytyundʉ éxtʉmts tʉ nduñ ja iigʉ kepy, extʉ m'anʉʉmʉdʉbʉ tya̱dʉ kopk: “Jʉwa̱'a̱k ja ya̱a̱ es nʉjx mejyñóty.” Es dʉ'ʉn jyátʉt. 22Es tʉgekyʉ di'ibʉ miits m'amdoodʉp ma̱ mga̱jxta̱'a̱ktʉ, pʉn mmʉbʉjktʉp, m'axá̱jʉdʉp. 23Ta ja Jesús tyʉjkʉ mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty. Es ma̱ naty ya'ʉxpeky ñimiinʉdʉ ja teedywyindsʉ́nʉty es ja israelítʉdyʉ myʉjja̱'a̱ydyʉjk, es yajtʉʉjʉdʉ: —¿Pʉ́n kyutujkʉn mʉʉt xytyuñʉ tya̱a̱dʉ? ¿Pʉ́n tʉ mgutujkʉnmo'oyʉty? 24Ta Jesús t'adsoodʉ: —Ʉj nandʉ'ʉn nyajtʉwaambyʉts tu'ugʉ ayuk miidsʉty. Pʉn xy'adsoojʉmbijtpʉts, net n'anʉʉmʉt ti kutujkʉnʉts ʉj mʉʉt nduñʉ tya̱a̱dʉ. 25¿Pʉ́n kutujkʉnmooyʉ ja Fwank es yajnʉbátʉt, Dios o yʉ ja̱'a̱yʉty? Ta ak yʉ'ʉjʉty ñay'ʉʉ ñaygya̱jxʉdʉ es ñayjyʉna̱'a̱nʉdʉ: —Pʉn n'okjʉna̱'a̱nʉm ko Dios tuk'ana'amʉ, ta yʉ xy'adso'om: “¿Es ti ko xykyamʉbʉktʉ?” 26Es pʉn njʉna̱'a̱nʉm ko ja̱'a̱yʉty, ta yʉ ja̱'a̱yʉty xytyu'unʉm axʉʉk, mʉt ko nidʉgekyʉ yʉ'ʉjʉty tmʉbʉktʉ ko Fwank yʉ'ʉjʉty ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ. 27Ta t'anma̱a̱ydyʉ ja Jesús: —Kyajts nnijáwʉdʉ. Ta ja Jesús 'yadsoojʉdʉ: —Es ʉj nan kyajts miits n'awánʉdʉt ko ti kutujkʉnʉts ʉj mʉʉt ndúñʉdsʉ tya̱a̱dʉ. 28Min n'oktukmʉmadya̱'a̱ktʉ tu'ugʉ ijxpajtʉn: —Tu'ugʉ ja̱'a̱y tmʉdaty majtskʉ mya̱a̱nk. Ta t'anma̱a̱y nidu'uk: “Nitʉ, nʉjx mduñ ma̱dsʉ n'uuvʉ kam.” 29Ta ja 'yu'unk 'yadsoojʉ: “Kyajts nnʉjxa̱'a̱ñ.” Oknʉm dyajtʉga̱jtsy ja wyinma̱'a̱ñ, es oj ñejxy tuumbʉ. 30Ta ja u'unkteety oj tninejxy jatu'uk, es nandʉ'ʉn t'anma̱a̱y. Es 'yadsoojʉ: “Oy, tatʉ, nnejxyʉts.” Es kyaj oj ñejxy. 31¿Di'ibʉ nidu'ugʉ tya̱dʉ majtskpʉ tyuun éxtʉm ja tyeety ttsejky? Ta ja'ajʉty 'yadsoodʉ: —Ja jawyiimbʉ. Ta ja Jesús 'yanma̱a̱yʉdʉ: —Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ ko yʉ yajkugʉbajtpʉty esʉ kujeñdyo'oxyʉty tʉ́kʉdʉp ma̱ yʉ tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn oy miits mgadimtʉ́kʉdʉt. 32Mʉt ko yʉ Fwank Yajnʉbajtpʉ myiiñ tuk'ijxpʉ wi'ixʉ Dios ttseky mjiky'áttʉt, es miidsʉty kyaj xymyʉbʉjktʉ, es nik ja yajkugʉbajtpʉty es ja kujeñdyo'oxyʉty mʉbʉjkʉdʉ. Es miidsʉty, oy oj xyja'ixtʉ tya̱a̱dʉ, kyaj xyajtʉga̱jtstʉ mjot mwinma̱'a̱ñ esxyʉp xymyʉbʉjktʉ. 33’Mʉdowdʉ tya̱dʉ jatu'ugʉ ijxpajtʉn. Tu'ugʉ ja̱'a̱y oj tkojy ja uuvʉ kam. Ta tnageemy es dya'ʉyʉʉy ma̱ dyajnipátʉt ja uuvʉ ko yajwinma̱'a̱dsa̱'a̱nʉt, es tkojy tu'ugʉ potsy kʉjxm ma̱ mba̱a̱t jam n'ijxkákʉm es ngwentʉ'a̱jtʉm tʉgekyʉ. ’Oknʉm tmooy ani'xy ja uuvʉ kam mʉt wiink ja̱'a̱yʉty, es tsyo'onnʉ. Jagam nax jagamga̱jpn oj ñejxy. 34Ko tpaty ja tiempʉ ma̱ ja uuvʉ yajtujkmukánnʉ, ta tkejxy na̱a̱gʉdyʉ tyuumbʉ es t'amdówʉt ja mʉduumbʉty ja uuvʉ di'ibʉ pátʉp ja kugam. 35Es ja uuvʉ kamgwentʉ'a̱jtpʉ tma̱jtstʉ ja di'ibʉ ja windsʉ́n kyajx. Ta twojptʉ es dya'o'ktʉ na̱a̱gʉty, es na̱a̱gʉty tka̱'tstʉ. 36Net ja kugam tkejxy ja wiinkpʉ tyuumbʉty waanʉ ni'igʉ, es ja uuvʉ kamgwentʉ'a̱jtpʉ nandʉ'ʉn ttuundʉ jatʉgok. 37’Es tim ok tkejxy ja kyʉ'ʉm u'unk, es wyinma̱a̱y: “Wyindsʉ'ʉgʉbʉ daa yʉ n'u'unk.” 38Es ko t'ijxtʉ ja uuvʉ kamgwentʉ'a̱jtpʉ ko myiñ ja wyindsʉnʉ 'yu'unk, ta ñayjyʉnánʉdʉ ak yʉ'ʉjʉty: “Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn di'ibʉ 'yaxa̱jʉyaampy ja kyuma̱'a̱ñ. Min n'ok'ya'o'kʉm es dʉ'ʉn nmʉwʉ'ʉmʉm yʉ uuvʉ kam.” 39Es ta tma̱jtstʉ, es dyajpʉdsʉʉmdʉ uuvʉ kamoty es dya'o'ktʉ. 40Ta Jesús dyajtʉʉy: —Es ko myínʉt ja kugam, ¿ti tyúnʉp mʉdʉ tadʉ kamgwentʉ'a̱jtpʉty? 41Ta t'anma̱a̱ydyʉ: —Ya'ooktʉp es ni tkapa''ayówʉt, es ttuk'anu'xʉt yʉ tadʉ ñax ja wiinkpʉty mʉduumbʉty di'ibʉ tukkʉdʉ́kʉdʉp ma̱ ja tiempʉ tpa̱a̱dʉt ja pyʉjta'aky di'ibʉ pátʉp. 42Net ja Jesús t'anma̱a̱y: —Ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ: Ja tsa̱a̱ di'ibʉ ja pojtspʉ 'yʉxtijtʉ, tʉ tpa̱a̱ty ja lyuga̱a̱r ma̱ ja tʉjk t'ʉjx'áty. Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn ja tyu'unʉnʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Dios, es n'okwʉ'ʉmʉdya'ayʉm dʉ'ʉñʉ. ¿Tii ni na̱'a̱nʉm miits xykya'ʉxpʉktʉ yʉ tya̱a̱dʉ? 43Mʉdʉ tya̱a̱dʉ, ja'ats n'andijpy ko myajpʉjkʉya̱'a̱nʉdʉ ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn, es yajmo'oya'añ ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ myeepy ja Dios di'ibʉ pátʉp. 44Es oytyim pʉ́nʉty ko kyʉdáwʉt ma̱ tya̱dʉ tsa̱a̱, jo'pts tyúnʉdʉt; es di'ibʉ nikʉʉybyajtʉbʉ tya̱dʉ tsa̱a̱, tukwa̱'a̱yʉdya'ayʉdʉp. 45Ko ja teedywyindsʉ́nʉty es ja fariseeʉty tmʉdoodʉ ja ijxpajtʉn di'ibʉ Jesús pyʉjtákypy, ta tmʉwinma̱'a̱ñbyáttʉ ko yʉ'ʉ naty yajmadyákp. 46Ta tjamatsandʉ, per tsyʉ'kʉdʉ ja mayjya'ay, mʉt ko ja ja̱'a̱yʉty jyʉna̱'a̱ndʉ nidʉgekyʉ ko Jesús yʉ'ʉjʉty ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ.

will be added

X\