1 ’Ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉnʉ dʉ'ʉn éxtʉm tu'ugʉ ja̱'a̱y di'ibʉ myʉda̱jtypy ja 'yuuvʉ kam, es ñejxy tsejkyʉ mʉduumbʉ ʉxtaabyʉ es ttúnʉt ma̱ 'yuuvʉ kam. 2 Ja tuumbʉtʉjk tkupʉjktʉ éxtʉm ja kugam myʉjuya̱'a̱nʉdʉ mʉt tu'ugʉ denaryʉ meeñ. Ta kyajxʉdʉ ma̱ ja kyam. 3 Oknʉm ja kugam tsyo'oñ wa̱a̱mbetyxyʉʉ, es t'ijxy ja wiinkpʉty jap ma̱a̱yóty di'ibʉ awa̱a̱dsʉty. 4 Ta t'anma̱a̱y: “Nʉjxtʉ miidsʉty nandʉ'ʉn mdundʉ ma̱dsʉ n'uuvʉ kam, es nmʉjúyʉp éxtʉm pyaadyʉty.” Ta ja'ajʉty oj ñʉjxtʉ. 5 ’Ja kugam tsyo'oñ jatʉgok kijkyxyʉʉ, es nandʉ'ʉn tʉgʉk yaxp xyʉʉ, es nandʉ'ʉn ttuuñ jatʉgok. 6 Es ta natyñʉ éxtʉm jawaanxʉʉ, ta ñejxy jatʉgok jap ma̱a̱yóty, es tpaty ja wiinkpʉty di'ibʉ naty awa̱a̱dsʉty. Ta t'anma̱a̱y: “¿Ti ko miits xyajtʉgóydyʉ ja mxʉʉ es ni mgatundʉ?” 7 Ta 'yadsoojʉdʉ: “Mʉt ko ni pʉ́nʉts tʉ xykya''anu'xtʉ.” Net ja kugam 'yanma̱a̱yʉdʉ: “Nʉjxtʉ nandʉ'ʉn miits mdundʉ ma̱dsʉ ngam es nmʉjúyʉp éxtʉm pyaadyʉty.” 8 ’Es ko oj tsyu'ujʉnʉ, ta ja kugam t'anma̱a̱y ja di'ibʉ yajtuump: “Yáxʉdʉ ja tuumbʉty es mʉjuydyʉ, mdsonda̱'a̱gʉt mʉdʉ di'ibʉ ok tʉjkʉdʉ tuumbʉ es xytyukkugʉ́xʉt mʉdʉ di'ibʉ jawyiin tʉjkʉdʉ tuumbʉ.” 9 Net myiindʉ di'ibʉ naty tʉ tyuundʉ́kʉdʉ tim tsuu, es nidu'uk nidu'uk t'axá̱jʉdʉ ja myʉju'uñ tuk xʉʉ nidún. 10 Oknʉm ko pyátʉdʉ yajmʉjúydyʉt di'ibʉ naty jawyiin tʉ tyʉ́kʉdʉ tuumbʉ, ja'ajʉty jʉnandʉ ko waanʉ ni'igʉ da yajmʉjuya̱'a̱ndʉ. Per nandʉ'ʉn t'axa̱jʉ tuk xʉʉ nidún ja myʉju'uñ. 11 Ko t'axa̱jʉdyaaydyʉ, ta ttukjot'ambʉjktʉ ja wyindsʉ́n, 12 es t'anʉʉmʉdʉ: “Tya̱a̱dʉ di'ibʉ tʉ jya̱'ttʉ ok es je'eyʉ tuk oorʉ tʉ tyundʉ, tʉ xymyʉjuy nandʉ'ʉn éxtʉm ʉʉdsʉty di'ibátyʉts tʉ nyajnáxtʉ ja ambʉ ma̱ts tʉ ndundʉ tuk xʉʉ.” 13 Es ja windsʉ́n t'adsooy nidu'ugʉty ja'ajʉty: “Ix mʉgu'uk, kyajts jayam ti nbuwítsyʉts di'ibʉ mbátʉp. ¿Tii kyaj tʉ nnay'anma̱'a̱yʉm es nmʉjúyʉt éxtʉm jayam nmo'oyʉ? 14 Jʉwa̱'a̱k. Nʉjx mʉdʉ tya̱dʉ mmʉju'uñ. Ʉj nmo'oyaambyʉdsʉ tya̱a̱dʉ di'ibʉ tim ok tʉ tyʉkʉ tuumbʉ dʉ'ʉn éxtʉm mij jayam nmo'oy. 15 ¿Tii kyajts ʉj mba̱a̱t nduñ di'ibʉts ʉj ndsejpy mʉdʉdsʉ nmeeñʉ? ¿O mnaywyinnaxʉja̱'a̱p kots ʉj n'oyjya'ayʉty?” 16 Net ja Jesús t'anma̱a̱ydyʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty: —Es dʉ'ʉn jyata̱'a̱ñ di'ibʉ ijtp ok, yʉ'ʉ dʉ'ʉn nʉjxʉp jawyiin; es di'ibʉ dʉn jawyiin ijttʉp, yʉ'ʉ dʉn íttʉp ok. Ja'a ko may yajwowa̱'a̱ndʉ, per waanʉ di'ibʉ yajtukwijtstu'uda̱a̱mp. 17 Ko ja Jesús tsyo'onnʉ es ñʉjxnʉ Jerusalén, ta twoonejxy wiink tsoo ja nima̱jmajtskpʉ 'yʉxpʉjkpʉ, es t'anma̱a̱ydyʉ: 18 —Extʉm xy'ixtʉ, tyam nbatʉjkʉm Jerusalén, ma̱ ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, nyajkʉyaka̱'a̱ñʉts ma̱ ja teedywyindsʉ́nʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp, es xytyuknika̱jxpata̱'a̱ndʉts ja o'kʉn 19 es nyajkʉyaka̱'a̱ñʉts ma̱ yʉ romanʉ ja̱'a̱yʉty esʉts xyñixi'ik xytyukxi'iktʉdʉts, xywyóptʉdʉts es xyajkruuzpátʉdʉts, per ja kumdʉgʉk xʉʉ njikypyʉ́kʉdʉts. 20 Santya̱'a̱gʉ esʉ Fwank, Zebedeeʉ mya̱a̱ngʉty, ñʉjxtʉ mʉdʉ tya̱a̱gʉty es tnimʉjwa̱'ktʉ Jesús. Net ja tya̱a̱k ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ Jesús wyindum es t'amdowa̱'a̱ñ ja may'a̱jtʉn. 21 Ta ja Jesús yajtʉʉjʉ: —¿Tii dʉn mdsejpy? Ta ja'a 'yadsooy: —Tya̱a̱ts majtskʉ n'u'unk. Tunʉ may'a̱jtʉn es xya'u'uñʉt tu'uk aga̱'a̱ñdsyoo es jatu'uk ana̱jñdsyoo ma̱ mij myajkutúkʉt. 22 Jesús t'adsoodʉ ja tukka'axpʉ ʉxpʉjkpʉty: —Kyaj xyñijáwʉdʉ di'ibʉ m'amdoodʉp. ¿Mba̱a̱t miits xy'uuktʉ ma̱ ja kálʉz ma̱ts ʉj n'uuga̱'a̱ñ? Ta ja'ajʉty 'yadsoodʉ: —Ti ko kʉdii, mba̱a̱t. 23 Netʉ Jesús 'yadsoojʉdʉ: —Tʉy'a̱jtʉn ko miits m'uuktʉp ma̱ts ja ngálʉz, per kyajts ʉj xypyaaty esʉts njʉna̱'a̱nʉt pʉ́nʉty u'uñʉp ma̱ts n'aga̱'a̱ñdsyoo es ma̱ts n'ana̱jñdsyoo. Taadʉ yʉ'ʉ dʉ'ʉn íttʉp di'ibʉts ja nDeety tʉ ttuknibʉjta̱a̱gʉ. 24 Ko ja nima̱jkpʉ ʉxpʉjkpʉty tmʉdoodʉ, ta ttukjot'ambʉjktʉ ja nimajtskpʉ ʉxpʉjkpʉ. 25 Esʉ Jesús dyajnaymyujkʉdʉ, es t'anma̱a̱ydyʉ: —Miits mnija̱'a̱dʉp ko yʉ di'ibʉ yʉ naxwíñʉdʉ ñiwindsʉn'a̱jtypy es di'ibʉ 'yane'empy yʉ'ʉjʉty, tyuktiimpy di'ibʉ yʉ'ʉ kʉ'ʉm tsyejpy. 26 Per kyaj dyʉ'ʉn'átʉt ma̱ miidsʉdyʉn. Ja'a dʉ'ʉn di'ibʉ sitʉy mʉjpʉdsʉma̱a̱mp ma̱ miidsʉdyʉn, yʉ'ʉ dʉ'ʉn mmʉdúnʉdʉp. 27 Es di'ibʉ naybyʉjta̱'a̱gánʉp nidu'uk ma̱ miidsʉty éxtʉmʉ jawyiimbʉ, yʉ'ʉ dʉ'ʉn mduumbʉ'áttʉp. 28 Dʉ'ʉn éxtʉm ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, kyajts tʉ nmiñ esʉts pʉ́n xymyʉdúndʉt, ja'a dʉ'ʉn esʉts ʉj nmʉdúndʉt es nyákʉdʉts ja njiky'a̱jtʉn es nimayjya'ay ñitso'oktʉt. 29 Ko naty ja Jesús es ja 'yʉxpʉjkpʉty tsyoondʉ Jerikoo, may ja ja̱'a̱yʉty oj tpanʉjxtʉ ja Jesús. 30 Nimajtskʉ naty ja wiints 'yu'uñʉdʉ tu'ubʉ'a̱a̱y. Es ko tmʉdoodʉ ko Jesusʉ naty ñaxy, ta yaxkaktʉ: —¡Windsʉ́n, tyʉʉmp 'ya̱a̱ts ja Davit, pa''ayoodʉgʉts ʉʉdsʉty! 31 May ja ja̱'a̱yʉty 'yoojʉdʉ es 'yamóndʉt, per ja'ajʉty ni'igʉ 'yaktim'yaxka'aktʉ jantsy mʉk: —¡Windsʉ́n, Davitʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts, pa''ayoodʉgʉts ʉʉdsʉty! 32 Ta Jesús oj waanʉ wyʉ'ʉmʉ es dyaxʉ ja wiindsʉty, es dyajtʉʉdʉ: —¿Wi'ix xytsyoktʉ es ndúndʉt? 33 Net ja'ajʉty 'yadsoodʉ: —Windsʉ́n, yʉ'ʉ esʉdsʉ nwiinʉty 'yijxpʉ́kʉt. 34 Ta ja Jesús tpa''ayooy ja wiindsʉty, es ttoonʉ ja wyiin es netyʉ oj 'yijxpéky. Ta oj tpanʉjxtʉ ja Jesús.
