MATEWɄ 18

1Ma̱ tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn jyajty, ja 'yʉxpʉjkpʉdyʉ Jesús ñimiinʉdʉ es yajtʉʉjʉdʉ: —¿Pʉ́n ma̱ ʉʉdsʉty waanʉ mʉj tsa̱jpótm? 2Net ja Jesús dyaxʉ tu'ugʉ ʉna̱'ku'unk, es tpʉjtáky kujk'ám ma̱ ja 'yʉxpʉjkpʉty, 3es t'anma̱a̱ydyʉ: —Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ, pʉn miidsʉty kyaj mdʉgatstʉ es mjʉmbítʉt éxtʉmʉ tya̱dʉ ʉna̱'ku'unk, kyaj mdʉ́kʉt ma̱ ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn. 4Es dʉ'ʉn di'ibʉ ni'igʉ myʉda̱jtypy ja mʉj'a̱jtʉnʉ tsa̱jpótmʉdʉ, yʉ'ʉyʉ dʉ'ʉn di'ibʉ yuunk náxypyʉp es jyʉmbity éxtʉmʉ tya̱dʉ ʉna̱'ku'unk. 5Es ja ja̱'a̱y di'ibʉ 'yaxá̱jʉp mʉdʉdsʉ nxʉʉgyʉjxm tu'ugʉ ʉna̱'ku'unk éxtʉmʉ tya̱a̱dʉ, nan xy'axá̱jʉpts ʉj. 6’Es pʉn ja pʉ́n dyajpekykya'ay nidu'ugʉ tya̱dʉ ʉna̱'ku'unk di'ibʉts ʉj xymyʉbʉjkp, waanʉ oy pyʉdsʉ'ʉmxʉty yʉ'ʉ kooxyʉp yajtuk'yo'kmʉwʉʉnʉ tu'ugʉ mʉj pa̱a̱n es yajkujʉbijpnáxʉt mejyñóty. 7¡Pʉroobʉ naxwíñʉdʉ ja̱'a̱y, ja'a ko may di'ibʉ yajpekytyuump! Dʉ'ʉñʉm jyata̱'a̱ñ, per ¡pʉroobʉ tadʉ ja̱'a̱y di'ibʉ wiinkpʉ yajpekytyiimpy! 8’Pa̱a̱ty pʉn myajpekytyuunʉp tu'ugʉ mgʉ'ʉ o tu'ugʉ mdeky, niboot es ʉxjʉwip jagam. Waanʉ oy ko mnʉjxʉt tsa̱jpótm ma̱ ja jiky'a̱jtʉnʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ, éxtʉm mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm kʉtuk o tekytyuk, es kʉdiinʉm ko myajpʉjta̱'a̱gʉt ma̱ ayoodákn mʉt majtsk adu'umʉdyʉ mgʉ'ʉ mdeky. 9Es pʉn myajpekytyuunʉp tu'ugʉ mwiin, juut es ʉxka̱'a̱ts. Waanʉ oy ko mnʉjxʉt tsa̱jpótm ma̱ ja jiky'a̱jtʉnʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ, éxtʉm mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm mʉt tuk adu'um je'eyʉ mwiin es kʉdiinʉm ko myajpʉjta̱'a̱gʉt ma̱ ayoodákn mʉt majtsk adu'umʉdyʉ mwiin. 10’Katʉ xy'ʉxtijy ni tu'ugʉ tya̱dʉ ʉna̱'ku'unk. Pes n'anʉʉmʉdʉ ko jam tsa̱jpótm ja ánklʉsʉty wyin'ijxtʉʉdʉp ja nDeedyʉts tsa̱jpótmʉdʉ. 11Mʉt ko ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, tʉ nmíñʉts esʉts nyajnitso'oga̱'a̱ñ di'ibʉ naty tʉ tyʉgoy. 12’N'okpʉjtákʉm pʉn ja pʉ́n tmʉdaty mʉgo'pxʉ byorreegʉ es 'yʉx'yo'oy tu'uk, ¿ti kyaj dyajwʉ'ʉmʉt yʉ tadʉ ma̱jta̱'px ma̱jmókx ma̱jtáxkpʉ jamyʉ ujtsóty, es nʉjx t'ʉxta̱'a̱y tadʉ tu'ukpʉ? 13Es pʉn pyatypy, tʉy'a̱jtʉnʉts nmʉdaty ko xonda̱'a̱gʉp ni'igʉ mʉdʉ tadʉ tu'ukpʉ kʉdiinʉm mʉdʉ tadʉ ma̱jta̱'px ma̱jmókx ma̱jtáxkpʉ di'ibʉ kyaj tʉ 'yʉx'yo'oy. 14Es nandʉ'ʉnʉ dʉ'ʉn yʉ mDeedyʉty di'ibʉ ijtp tsa̱jpótm, kyaj ttseky tyʉgóyʉt ni tu'ugʉ tya̱dʉ ʉna̱'ku'ungʉty. 15’Pʉn yʉ mmʉgu'uk mmʉdʉgooyʉp, madya̱'a̱k mʉʉt nimajtskyʉ, es tukmʉmadya̱'a̱k di'ibʉ tʉ mdukmʉduundʉgóyʉty. Pʉn mjaygyujkxʉp, tʉ dʉn oy mwe'emy mʉt ja mmʉgu'uk. 16Pʉn kyaj mjaygyúkʉty, mʉnʉjx tu'uk o majtsk di'ibʉ myʉdówdʉp, es dʉ'ʉn tʉgekyʉ ja ʉ'ʉnʉn yajtukmadya̱'a̱gʉt wi'ix jyʉna̱'a̱ndʉ ja majtskpʉ o tʉgʉʉkpʉ di'ibʉ naty tʉ tmʉdoo'íttʉ. 17Es pʉn nan ni yʉ'ʉ tkamʉmʉdoy es tjaygyúkʉt, anʉʉmʉdʉ ja mʉmʉbʉjkpʉtʉjk ma̱ ñaymyúkʉdʉ. Es pʉn kyaj tjaygyukʉ, wa'an dʉ'ʉn ñáxʉt éxtʉm tu'uk di'ibʉ kyaj tmʉbeky ja Dios o éxtʉmʉ yajkugʉbajtpʉ. 18Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ ko di'ibʉ miits m'awʉ'ʉndʉp ya̱ naxwiiñ, ya''awʉʉnʉp nandʉ'ʉn tsa̱jpótm, es di'ibʉ miits m'agajtʉp ya̱ naxwiiñ, ya''agájʉp nandʉ'ʉn tsa̱jpótm. 19’Nandʉ'ʉnʉ dʉ'ʉn pʉn ya̱ naxwiiñ nimajtsk miits xyajti'igyʉdʉ m'ayuk es xy'amdowa̱'a̱ñ oytyiity, mmo'oyʉdʉbʉ'ʉ ja nDeedyʉts di'ibʉ jam tsa̱jpótm. 20Mʉt ko ma̱ nimajtsk o nidʉgʉʉk mnaymyúkʉdʉ es xy'awdáttʉts, jámʉts ʉj n'ity kujk'ám ma̱ miidsʉty. 21Net ja Peedrʉ oj dyajtʉ́y ja Jesús: —Windsʉ́n, ¿extʉ na̱a̱k ókʉts nma'xʉt ja pyojpʉ yʉ nmʉgu'ugʉts kots ʉj xymyʉduundʉgóy xymyʉga̱jxtʉgóy? ¿Extʉ jʉxtujk okʉ? 22Jesús oj 'yadsóyʉty: —Kyajts njʉna̱'a̱ñ ko extʉ jʉxtujk ok, ja'a dʉ'ʉn extʉ jʉxtujk ok tʉgʉ'px ma̱jkpʉ. 23’Es mʉt yʉ'ʉgyʉjxm tadʉ naymya'xʉ n'okpʉjtákʉm tu'ugʉ ijxpajtʉn. Ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn ja'a dʉ'ʉn éxtʉm tu'ugʉ rey di'ibʉ jyaya'oyʉyán yʉ kywentʉ mʉdʉ tyuumbʉty. 24Ko naty ttuundsonda'aky ja kwentʉ, net yajtuknimiiñ tu'uk di'ibʉ myʉni'xy'ajtypy majtsk mil jʉmʉjt naxy niduunk. 25Ja'a ko ja tyuumbʉ kyaj tmʉdaty ti mʉʉt dya''adúkʉt ja ñi'xy, ta ja wyindsʉ́n oj ñi'ana'amʉty es yajtoogʉt, ti'igyʉ mʉt ja ñʉdo'oxy, ja 'yu'ungʉty es tʉgekyʉ tijaty myʉda̱jtypy, es dʉ'ʉn 'yadúkʉt ja ni'xy. 26Net ja mʉduumbʉ ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ wyindsʉ́n winduuy, es tmʉnu'xtáky: “Windsʉ́n, mʉdat ja ma'xtujkʉn mʉt ʉj es nmʉgʉbátʉp tʉgekyʉ.” 27Ja wyindsʉ́n pya''ayoojʉ es mya'xʉ ko tkamʉgʉbejty. Ta oj yajnasmátsʉ. 28’Per ko pyʉdseemy ja mʉduumbʉ, net tpaty jatu'ugʉ myʉmʉduumbʉ di'ibʉ naty yʉ'ʉ kamʉgʉbajtʉp mʉgo'px xʉʉ niduunk. Ta dyo'kmʉma̱jtsʉ es dyo'kpéñ, es t'anʉʉmʉ: “¡Kʉbat di'ibʉts xykyameepy!” 29Net ja myʉmʉduumbʉ wyingoxtʉna̱a̱ydyákʉ, es myʉnu'xtákʉ: “Mʉdat ja pa''ayo'on mʉt ʉj es nmʉgʉbátʉp tʉgekyʉ.” 30Es ja myʉni'xy kyaj oj myʉma'xtíkyʉty, nik ni'igʉ oj dyajtsímyʉty extʉ ko tkʉbátʉt ja ñi'xy. 31’Ko ja wiinkpʉdyʉ myʉmʉduumbʉ t'ijxtʉ tya̱a̱dʉ, net byeen oj tjáwʉdʉ es oj ttukmʉmadya̱'a̱ktʉ ja wyindsʉ́n tʉgekyʉ éxtʉmʉ naty tʉ jyaty. 32Net ja windsʉ́n oj dyajwóyʉty ja tyuumbʉ, es t'anma̱a̱y: “¡Axʉk mʉduumbʉ, kyaj oy tʉ mduñ! Ʉj tʉts mij nme'xy tʉgekyʉ yʉ mni'xy mʉt ko tʉ xymyʉnu'xta'agyʉts. 33Mij nan mba̱a̱txyʉp tʉ xymyʉma'xtíky ja mmʉmʉduumbʉ, éxtʉmts ʉj mij tʉ nba''ayoy.” 34Ta ja windsʉ́n jyantsyjyot'ambejky, es tni'ana'amʉ es yajtʉydyúnʉt extʉ ko tkʉbajtta̱'a̱yʉt tʉgekyʉ di'ibʉ kyayajkypy. 35Esʉ Jesús 'yakjʉnáñ: —Dʉ'ʉn nandʉ'ʉnʉts ja nDeedyʉts ttuna̱'a̱ñ mʉt miidsʉty pʉn kyaj nidu'uk nidu'uk mnaymya'xʉdʉ mʉt winʉ mjot.

will be added

X\