MATEWɄ 15

1Net tmʉwingoondʉ ja Jesús na̱a̱gʉdyʉ fariseeʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp. Jamʉ naty tʉ tsyoondʉ ma̱ yʉ Jerusalén ka̱jpn. Ta dyajtʉʉdʉ: 2—¿Ti ko yʉ m'ʉxpʉjkpʉty tkakuydyundʉ ja kyostúmbrʉdyʉ n'aptʉjk'a̱jtʉm?, ja'a ko kyaj yajxón tpujtʉ kyʉ'ʉ jawyiin ma̱ kyaya̱'a̱ndʉ. 3Es ja Jesús 'yadsoojʉmbijtʉ: —¿Es ti ko nandʉ'ʉn miits xykyakuydyundʉ ja Diosʉ 'yana'amʉn es xypyadúndʉt ja mgʉ'ʉmgostúmbrʉty? 4Mʉt ko Dios jyʉnáñ: “Mwindsʉ'ʉgʉp ja mda̱a̱k mdeety”, es “ja di'ibʉ kya̱jxpejkypy yʉ tyeety o yʉ tya̱a̱k, oogʉp yʉ'ʉ.” 5Es miits mjʉnándʉp ko tu'ugʉ ja̱'a̱y mba̱a̱t t'anʉʉmʉ yʉ tya̱a̱k tyeety: “Kyaj mba̱a̱t nbudʉkʉ, mʉt ko tʉts ndukwindsʉ'ʉgʉ Dios tʉgekyʉ di'ibʉts nmʉda̱jtypy es mbudʉ́kʉxyʉp.” 6Es oytyim pʉ́nʉty di'ibʉ dʉ'ʉn jʉna̱a̱mp, kyaj ñakytsyékyʉty ja tya̱a̱k tyeety tpudʉ́kʉt. Dʉ'ʉn miidsʉty tʉ xymyastu'uttʉ éxtʉm ni ti tkatsooty ja Diosʉ 'yana'amʉn es xy'akpaduna̱'a̱ndʉ ja mgʉ'ʉmgostúmbrʉty. 7Miidsʉty di'ibʉ nay'andíjʉdʉp es jyiky'attʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt, yajxón tjamadyaky ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Isaiiʉ éxtʉmʉ dʉ'ʉn miidsʉty ko tkʉxja̱a̱y: 8Tya̱dʉ ja̱'a̱y xywyindsʉ'kʉpts wingʉ'ʉy agʉ'ʉy, per ja jyot wyinma̱'a̱ñ jagam 'yity ma̱ ʉjʉn. 9Ni ti tkatsooty ko ñaybyʉjta̱'a̱gʉdʉ es xyja''awdáttʉts. Ja 'yʉxpʉjkʉnʉty yʉ'ʉyʉ dʉ'ʉn ja ja̱'a̱yʉ 'yana'amʉn. 10Es ta ja ja̱'a̱y dyáxʉdʉ es t'anma̱a̱ydyʉ: —Mʉdowdʉ es jaygyúkʉdʉ. 11Di'ibʉ tʉjkʉp a̱a̱jóty, kyaj yʉ'ʉdyʉ ja̱'a̱y ya''adʉ'ʉdsyʉty axʉʉk. Ja'a dʉ'ʉn ja ja̱'a̱y ya''adʉ́tsʉp axʉʉk di'ibʉ pʉdsʉʉmp a̱a̱jóty. 12Net ja 'yʉxpʉjkpʉty ñimiinʉdʉ es 'yanma̱a̱yʉdʉ: —¿Mnija̱'a̱p ko yʉ fariseeʉty tʉ 'yákʉdʉ ko tʉ tmʉdoy ko dʉ'ʉn tʉ mjʉna̱'a̱ñ? 13Es ja Jesús 'yadsooy: —Oytyim di'ibʉdyʉ kepy di'ibʉts ja nDeedyʉts di'ibʉ jam tsa̱jpótm kyaj tʉ tkojy, ya'ʉxwijxʉ'kp 'ya̱a̱dsóty. 14Mastu'uttʉ. Wiindsʉdyʉ'ʉ. Wa'an twijts'yo'oyʉdʉ jatu'ugʉ wiints. Es pʉn tu'ugʉ wiints wyijts'ye'epy ja myʉwiints, nimajtsk kyunáxtʉt ma̱ tu'ugʉ jut. 15Ta yʉ Peedrʉ t'anma̱a̱y ja Jesús: —Tukjaygyujkʉdʉgʉts yʉ tya̱dʉ ijxpajtʉn. 16Ta Jesús 'yanma̱a̱yʉdʉ: —¿Nan kyajpʉ miits xyjaygyúkʉdʉ? 17¿Tii kyaj xyjaygyúkʉdʉ ko di'ibʉ na̱jxp a̱a̱jóty, jap kyʉda'aky jodoty es óknʉm ñaxy? 18Per di'ibʉ pʉdsʉʉmp a̱a̱jóty, yʉ'ʉ dʉn miimp jodoty winma̱'a̱ñóty, esʉ tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn di'ibʉ axʉʉk ya''adʉtsypy ja ja̱'a̱y. 19Mʉt ko jodoty winma̱'a̱ñótyʉ dʉ'ʉn pyʉdsemy yʉ axʉk winma̱'a̱ñ, yʉ yajja̱'a̱y'o'k, ko yʉ ja̱'a̱y dyajtʉgóy ja pʉjk úkʉnʉ wyindsʉ'kʉn, yʉ mʉ'induunk, yʉ ma'tsk, yʉ andakʉn es yʉ ni'o'o niyáxʉk. 20Tya̱a̱dʉdyʉ dʉ'ʉn ya''adʉtsypy axʉʉk ja ja̱'a̱yʉty, per ko nga̱'a̱yʉm, oy ngakʉbújʉmbʉ, kyaj ja̱'a̱y dya''axʉʉgʉ. 21Ta tsyo'oñ ja Jesús jap es oj ñejxy wingón ma̱ Tirʉ ka̱jpn esʉ Sidón ka̱jpn. 22Es tu'ugʉ kananeeʉ toxytyʉjk di'ibʉ tsʉnaapy ma̱ tadʉ naxwíñʉdʉ, tnimiiñ ja Jesús, es tmʉgajxy jantsy mʉk: —¡Windsʉ́n, tyʉʉmp 'ya̱a̱ts ja Davit, pa''ayoogʉts ʉj mij! Yʉ nnʉʉxʉts myʉda̱jtypy ja ka'oybyʉ es nʉgoo 'yoktsa̱a̱tsyja̱jnʉ. 23Esʉ Jesús kyaj ni wi'ix kya''adsoojʉ. Net ja 'yʉxpʉjkpʉty ñimiinʉdʉ, es myʉnu'xtákʉdʉ: —Anʉʉmʉ tadʉ toxytyʉjk wa'an tnejxy, ja'a ko yax jojkp xypyami'inʉm. 24Jesús t'adsooy ja 'yʉxpʉjkpʉty: —Ja Diósʉts tʉ xykyexy jaayʉ ma̱ yʉ tʉgoybyʉ borreegʉty ma̱ yʉ naxwíñʉdʉ Israel. 25Es ja toxytyʉjk myʉwingoonʉ es ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ Jesús wyindum, es t'anʉʉmʉ: —¡Windsʉ́n, pudʉjkʉgʉts! 26Esʉ Jesús 'yadsoojʉ: —Kyaj 'yóyʉty esʉ u'unk ʉna̱'k nbʉjkʉm ja tsya̱jkaaky es nmo'oyʉm ja úkʉty. 27Ta ja toxytyʉjk 'yadsooy: —Tʉy'a̱jtʉnʉ'ʉ, Windsʉ́n. Per ja uk kyaaydyʉp ja tsa̱jkaakywyáy di'ibʉ ka̱'a̱p ma̱ ja wyindsʉnʉ myeesʉ. 28Net ja Jesús jyʉnáñ: —¡Byeen jyantsymyʉ́jʉty ja mmʉbʉjkʉn! Wa'an dyajkuydyúñ di'ibʉ mij mdsejpy. Netyʉ ja ñʉʉx 'yagʉdaky. 29Ta Jesús tsyo'oñ jap es ñajxy ma̱ yʉ Galileeʉ Myejyñbya̱'a̱. Ta pyatʉjkʉ ma̱ tu'ugʉ kopk. Jam ñaxwe'tsy. 30May ja ja̱'a̱yʉty oj ñejxy ma̱ yʉ'ʉ naty, es oj tmʉnʉjxtʉ ʉxneybyʉ, wiints, uumʉty, kʉtúkpʉty, es mayʉ wiinkpʉty ja pa̱'a̱m ja̱'a̱yʉty. Jap tpʉjtáktʉ Jesús tyeky'ʉjxy es yʉ'ʉ dya''agʉdaky. 31Es dʉ'ʉñʉ ja ja̱'a̱yʉty wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ ko t'ijxtʉ ko ja uumʉty ka̱jxtʉp, ja ʉxneybyʉ ye'epy, ja kʉtukpʉ wye'emy jatʉgokʉ kyʉ'ʉ yajxón, es ja wiindsʉty ijxtʉp. Ta t'awdattʉ Dios. 32Net ja Jesús dyáxʉdʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty, es t'anma̱a̱ydyʉ: —Nmʉda̱jtypyʉts ja pa''ayo'on mʉdʉ tya̱dʉ ja̱'a̱yʉty, mʉt ko tʉ 'yijnʉdʉ tʉgʉk xʉʉ ja ya̱a̱ mʉt ʉj es kyaj tmʉdattʉ ti 'yokjʉ'x 'yokpʉ́ktʉp. Kyajts ngaxa̱'a̱ñ ayuu ma̱ yʉ tyʉjkʉty, éxkʉm muum dʉ'ʉñʉ 'yokkʉda̱a̱nʉdʉ tu'a̱a̱y. 33Net ja 'yʉxpʉjkpʉty 'yanma̱a̱yʉdʉ: —¿Per wi'ix mba̱a̱t nbátʉm ja kya'ay 'yúkʉnʉ tya̱dʉ mayjya'ay? Ma̱ tya̱dʉ it kyaj pʉ́n tsyʉʉnʉ. 34Ta Jesús 'yadsooy: —¿Na̱a̱k xymyʉdattʉ tsa̱jkaaky? Ta ja'ajʉty 'yadsoodʉ: —Jʉxtujk, es na̱a̱gʉdyʉ a̱jkxu'unk. 35Ta tni'ana'amʉ es ja ja̱'a̱yʉty ñaxwaatstʉt naxkʉjxy. 36Ta tkone'ky ja jʉxtujkpʉ tsa̱jkaaky es ja a̱jkxu'unk. Ta tja̱'a̱ygyʉdáky ja Dios. Net ttujkwa'xy ja tsa̱jkaaky es ttuknukʉ ja a̱jkx, es tmooy ja 'yʉxpʉjkpʉty es dyajwa̱'xʉt ma̱ ja mayjya'ayʉty. 37Nidʉgekyʉ kyaay 'yuktʉ jotkʉda'aky, es dyajmujktʉ jʉxtujk katsy ja nadʉkʉ. 38Di'ibʉ ka̱a̱y uktʉ ja'a wyínʉty nima̱jtáxk milʉ yedyʉjk, es kyaj yajmadsyóy ja ʉna̱'ku'unk es ja toxytyʉjkʉty. 39Ta ja Jesús ñayjyʉga̱jxʉnʉ, es tyʉjkʉnʉ ma̱ ja barkʉ es oj ñʉjxnʉ ma̱ yʉ Magdalʉ it.

will be added

X\