MATEWɄ 13

1Ma̱ tadʉ xʉʉ Jesús tsyo'oñ ma̱ ja tʉjk es oj ñejxy mejyñbyʉ'a̱a̱y, es ñaxwe'tsy jam. 2Ta ja ja̱'a̱y may jyantsyñaymyujkʉ ma̱ yʉ'ʉ. Ta Jesús tyʉjkʉ ma̱ tu'ugʉ barkʉ es ñaxwe'tsy jam, es nidʉgekyʉ ja ja̱'a̱yʉty wyʉ'ʉmdʉ japyʉ ma̱ pu'u jot. 3Net tyʉjkʉ ya'ʉxpʉjkpʉ mʉt kana̱k nax ijxpajtʉn, es jyʉnáñ: —Tu'ugʉ triigʉwʉjpʉ 'yojtsy wʉjpʉ. 4Es ma̱ oj twʉjy, oj nandʉ'ʉn kya'ay ja tyʉʉmt ma̱ padu'u, es ja joon tpiidʉ. 5Es nandʉ'ʉn kya'ay ja tyʉʉmt ma̱ ja tsa̱a̱de'eky patkʉ'p es wingʉjxy kyaj kyʉ́kʉty ja nax. Pa̱a̱dyʉ tadʉ tʉʉmt pojʉn myujxy mʉt ko wingʉjxy je'eyʉ ja nax. 6Es ko ja xʉ'án myiiñ, net tyʉtsy, mʉt ko kyaj 'ya̱a̱tske'eky. 7Jatuk peky ja tʉʉmt kya'ay ma̱ ja apyñ jawyiin myujxy, ta dyajji'xy ja triigʉ. 8Es jatuk peky ja tʉʉmt kya'ay oyña̱a̱xóty. Ta byeen oy tyʉʉmp'a̱jty. Na̱a̱gʉty wyinjʉnajky mʉgo'pxʉ triigʉ tu'uk tu'ukpʉ tʉʉmt, na̱a̱gʉty tʉgʉ'px es na̱a̱gʉty i'px ma̱jk. 9Di'ibʉ mʉdoodʉp, wa'an tjaygyúkʉdʉ. 10Ta ja ʉxpʉjkpʉty tmʉwingoondʉ ja Jesús, es dyajtʉʉdʉ: —¿Ti ko xymyʉmadya'aky ja ja̱'a̱y mʉdʉ ijxpajtʉn? 11Ta Jesús 'yadsoojʉdʉ: —Ja Dios mduknija̱'a̱dʉp miidsʉty di'ibʉ kyaj yajnijáwʉ ijty wi'ix yʉ'ʉ yajkutíky, per ja wiinkpʉ ja̱'a̱yʉty kyaj tnijáwʉdʉ. 12Ja'a ko di'ibʉ myʉda̱jty jyaygyejpy, ak'yajmo'oyʉp waanʉ ni'igʉ; es t'aktimmʉdátʉt waanʉ may; es di'ibʉ myʉda̱jtypy waandi'knʉ, aktim'yajpʉjkʉdya'ayʉp di'ibʉ myʉda̱jtypy. 13Pa̱a̱ty ndukmʉmadya̱'a̱ktʉ mʉdʉ ijxpajtʉn, mʉt ko yʉ'ʉjʉty ijxtʉp, per dʉ'ʉn yʉ'ʉjʉty éxtʉm kyadim'ixtʉ; es mʉdoodʉp, per kyaj tjaygyúkʉdʉ éxtʉm tkadimmʉdowdʉ. 14Es dʉ'ʉn éxtʉm yʉ'ʉjʉty yajkuydyúñ éxtʉm ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Isaiiʉ jyʉnáñ: Oy miidsʉty xyjamʉdowdʉ, ni na̱'a̱ xykyajaygyúkʉdʉt; oy xyja'ijxpʉdʉ, ni na̱'a̱ xykyamʉwinma̱'a̱ñbya̱a̱ttʉt, 15mʉt ko tya̱dʉ ja̱'a̱yʉdyʉ jyot tʉ jyʉmbittʉ juun, kyaj myʉdowdʉ es tʉ ja wyiin dyajpi'itstʉ, dʉ'ʉn tka'íxtʉt mʉt ja wyiin es tkamʉdówʉt mʉt ja tyatsk, es kyaj tjaygyúkʉdʉt mʉt ja jyot, es kyajts ʉj xyñimíndʉt esʉts nyajnitso'ogʉt. 16’Per kuni'xy miidsʉty, mʉt ko m'ijxtʉp es mmʉdoodʉp. 17Tʉy'a̱jtʉnʉts miits n'anʉʉmʉdʉ ko may ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty esʉ ja̱'a̱yʉty di'ibʉ jiky'a̱jttʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt tja'ixandʉ tya̱a̱dʉ di'ibʉ miits m'ijxtʉp, per kyaj oj t'ixtʉ; jyamʉdowandʉ di'ibʉ miits yʉ tya̱a̱dʉ mmʉdoodʉp, per kyaj oj tmʉdowdʉ. 18’Mʉdowdʉ di'ibʉ myadyakypy ja ijxpajtʉn ma̱ ja ja̱'a̱y oj twʉjy ja triigʉ. 19Di'ibʉ myʉdoodʉp wi'ix ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn es kyaj tjaygyúkʉdʉ, dʉ'ʉn yʉ'ʉ éxtʉm ma̱ ja tʉʉmt kya'ay tu'a̱a̱y. Myiiñ ja mʉjku'ugópk es pyʉjkxʉ ja Diosʉ 'yayuk di'ibʉ dʉ'ʉn ni'ipyʉn jyodoty. 20Ma̱ ja tʉʉmt kya'ay ma̱ ja tsa̱a̱de'eky patkʉ'p, ja'a 'yandijpy ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ myʉdoodʉp ja Diosʉ 'yayuk es t'axá̱jʉdʉ xonda'aky 'ya̱a̱ xonda'aky jyot. 21Dʉ'ʉn yʉ'ʉ éxtʉm ja triigʉ di'ibʉ kyaj kyʉ́kʉty ja 'ya̱a̱ts, kyaj jyaktʉ. Ko tyukmín tyukja̱'tʉdʉ ayo'on jotmay mʉt ja'agyʉjxm ja Diosʉ 'yayuk, net tmastu'uty ja myʉbʉjkʉn. 22Ma̱ ja tʉʉmt kya'ay ma̱ ja apyñ myuxy, ja'a 'yandijpy ja di'ibʉ myʉdoodʉp ja Diosʉ 'yayuk; per ja'ayʉ wyinma̱'a̱ñ'a̱jttʉp di'ibʉ tyukjiky'áttʉp ya̱ naxwiiñ es ja jotkujkja̱'a̱y'a̱jtʉn win'ʉ'ʉn winxá̱jʉdʉp, es tkajamyetsy Diosʉ 'yayuk, es kyaj dyajmʉj dyajmáyʉdʉ ja Diosʉ 'yayuk ma̱ tya̱dʉ ja̱'a̱yʉty. 23Es ma̱ ja tʉʉmt kya'ay oyña̱a̱xóty, ja'a 'yandijpy ja di'ibʉ myʉdoodʉp ja Diosʉ 'yayuk es tjaygyúkʉdʉ, es dyajmʉj dyajmáyʉdʉ. Na̱a̱gʉdyʉ dʉ'ʉn éxtʉm ma̱ di'ibʉ ja tʉʉmt dʉ'ʉn tʉʉmp'a̱jt mʉgo'px, esʉ wiinkpʉ dʉ'ʉn éxtʉm ma̱ di'ibʉ tʉʉmp'a̱jt tʉgʉ'px, o éxtʉm ma̱ di'ibʉ tʉʉmp'a̱jt i'px ma̱jk. 24Jesús tpʉjtákyʉ tya̱dʉ jatu'ugʉ ijxpajtʉn: —Ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉnʉ dʉ'ʉn éxtʉm tu'ugʉ ja̱'a̱y ko twʉjy ja oybyʉ triigʉ ma̱ yʉ ñax. 25Es ko myana̱jxta̱'a̱ydyʉ, ta tyʉkʉ tu'ugʉ myʉdsip ma̱ naty tʉ twʉjy. Ta twʉjy ja axʉʉkpʉ ujts tʉʉmt. 26Ko naty ja triigʉ yoñ es tyʉʉmp'atánʉ, ta kyʉxe'ky es tap tmʉt'yóñ ja axʉʉkpʉ ujts di'ibʉ ja myʉdsip oj ttukwʉjʉ. 27Ta ja mʉduumbʉtʉjkʉty oj t'anʉʉmʉ ja wyindsʉ́n: “Windsʉ́n, pʉn ja tʉʉmt oyʉ naty di'ibʉ yajwʉj ma̱ yʉ mnax, ¿ma̱a̱ dʉn tsyooñʉ tadʉ axʉʉkpʉ ujts?” 28Net ja wyindsʉ́n 'yadsoojʉdʉ: “Nidu'ugʉty ja nmʉdsípʉdsʉ dʉ'ʉn tʉ 'yadʉ'ʉtsy.” Ta ja myʉduumbʉty dyajtʉʉdʉ ja wyindsʉ́n: “¿Ti mdsejpy esʉts nʉjx n'ʉxwijxʉ'ʉktʉ tadʉ axʉʉkpʉ ujtsʉ?” 29Es ja wyindsʉ́n 'yadsoojʉdʉ: “Kyaj, mʉt ko nʉjx yajwijxe'egyʉ tadʉ axʉʉkpʉ ujts, pʉdʉ'ʉgʉp nandʉ'ʉn tadʉ triigʉ. 30Nik mastu'uttʉ. Wa'an dyoñ ti'igyʉ extʉ koonʉm myúkʉt ja triigʉ. Taanʉm ngáxtʉt es xyajpʉdʉ'ʉktʉt jawyiin ja axʉʉkpʉ ujts es xy'awʉʉndʉt adsimy'am es yajno'kta̱'a̱yʉt. Es ok xypyʉjkʉ'ʉktʉt ja triigʉ ma̱ ja ndriigʉ tʉjkʉts.” 31Jesús nandʉ'ʉn tpʉjtáky jatu'ugʉ tya̱dʉ ijxpajtʉn: —Ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn dʉ'ʉn éxtʉm tu'ugʉ mortás pa̱jk ko tu'ugʉ ja̱'a̱y twʉjy kyamoty es tnaxnijeepy. 32Tya̱dʉ tʉʉmt byeen jyantsymyutsk'átyʉty; per ko yeeky, waanʉ mʉj yoombéty éxtʉm mba̱a̱t ja joon jʉyujk ñaybye'eñʉty ma̱ yʉ xye'endsyʉn. 33Nandʉ'ʉn tpʉjtákyʉ tya̱dʉ jatu'ugʉ ijxpajtʉn: —Yʉ tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn dʉ'ʉn éxtʉm ja levaduurʉ di'ibʉ tu'ugʉ toxytyʉjk pyʉjtákypy ma̱ mayʉ arinʉ es ttuktij'yo'oy koonʉm ñaydyuktʉjkʉdya'ayʉty. 34Jesús t'anma̱a̱y tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ ja ja̱'a̱yʉty mʉdʉ ijxpajt, es ni tii tkatukmʉmadyaky pʉn kyaj dyajtúñ ja ijxpajtʉn. 35Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn jyajty es yajkuydyúnʉt éxtʉm ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ jyʉnáñ ma̱ tkʉxja̱a̱y: Nmʉga̱jxʉpts mʉdʉ ijxpajtʉn, n'anʉʉmʉpts di'ibʉ tʉ 'yity ayu'udsyʉ extʉ ma̱ Dios ja naxwíñʉdʉ dyajkojy. 36Ko ja ja̱'a̱yʉty oj ñʉjxta̱a̱yñʉdʉ, ta ja Jesús tyʉjkʉ tyʉgoty. Ta ñimiinʉdʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty es 'yanma̱a̱yʉdʉ: —Tukjaygyujkʉdʉgʉts ja 'yijxpajtʉnʉ tadʉ axʉk ujts ja̱'a̱ygyamóty. 37Ta ja Jesús 'yanma̱a̱yʉdʉ: —Di'ibʉ wyijpy ja oybyʉ triigʉ tʉʉmt, yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, 38es ja naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja kam. Ja oybyʉ tʉʉmt ja'a dʉ'ʉn ja Diosʉ myʉduumbʉty, es ja axʉk ujts ja'a dʉ'ʉn ja ka'oybyʉ myʉduumbʉty, 39es ja di'ibʉ wyijpy ja axʉk ujts tʉʉmt, yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja mʉjku'ugópk. Ja pʉjta'aky ja'a 'yandijpy ko ja̱'a̱y yajpayo'oydyʉt, es di'ibʉ yajpʉdʉ'ktʉp ja pʉjta'aky, ja'a dʉ'ʉn ja Diosʉ 'yánklʉsʉty. 40Es dʉ'ʉn éxtʉm ja axʉk ujts yajwijxmíky es yajpʉjta'aky jʉʉnóty es tyóyʉt, dʉ'ʉn nandʉ'ʉn jyata̱'a̱ñ ja xʉʉ ko ja naxwíñʉdʉ ja̱'a̱y yajpayo'oydyʉt. 41Es ʉj ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, ngajxʉpts ja n'ánklʉsʉts es dyajjʉga'aktʉt ma̱dsʉ ngutujkʉn tʉgekyʉ di'ibʉ adʉ́tstʉp axʉʉk es di'ibʉ wiinkpʉty yajpekytyuundʉp. 42Yajpʉjta̱'a̱ga̱'a̱ndʉ ma̱ ja jʉʉn jornʉ ma̱ ja̱'a̱y jyʉ'ʉy ya̱'a̱xtʉt es ñaydyʉtska̱a̱dʉdʉt mʉt ja ayo'on. 43Es net di'ibáty jiky'a̱jttʉp éxtʉmʉ Dios ttseky, dʉ'ʉn nʉjx jya̱j tyʉ'xtʉ éxtʉm ja xʉʉ ma̱ yʉ Dios Teedyʉ kyutujkʉn. Di'ibʉ mʉdoodʉp, wa'an tjaygyúkʉdʉ. 44’Yʉ tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn dʉ'ʉn éxtʉm ja meeñʉ tá̱jʉbʉ. Ko tu'ugʉ ja̱'a̱y tpa̱a̱ty, ta dyu'utsy nan jamyʉ jatʉgok, es jyantsyxyón nʉjx tteeky tʉgekyʉ di'ibʉ myʉda̱jty jyaygyejpy, es tjuyʉ tadʉ nax. 45’O nandʉ'ʉnʉ dʉ'ʉn ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn dʉ'ʉn éxtʉm tu'ugʉ ajuuy ado'kpʉ di'ibʉ 'yʉxtaapy ja oyatypyʉ perlʉ; 46es ko tpa̱a̱ty tu'uk di'ibʉ oydsyooxʉty, ta nʉjx tteeky tʉgekyʉ di'ibʉ myʉda̱jty jyaygyejpy, es tjuyʉ tadʉ perlʉ. 47’Nandʉ'ʉnʉ dʉ'ʉn ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn éxtʉm tu'ugʉ a̱jkxma̱jtsn. Ko yajkujʉbípʉ mejyñóty, ta tmatsy kana̱k naxʉ a̱jkx. 48Ko 'yútsʉt ja a̱jkxma̱jtsn, ta ja a̱jkxma̱jtspʉty dyajpʉdsʉ́mdʉt pu'ujótm. Ta ñaxwaatstʉt es twimbíwdʉt ja a̱jkx, es tpʉjkʉ'ʉgʉt ja oyatypyʉ katsyoty es t'ʉxwʉ́jʉt di'ibʉ kyaj 'yóyʉty. 49Dʉ'ʉn myina̱'a̱ñ ko ja̱'a̱y yajpayo'oydyʉt. Es myíndʉt ja ánklʉsʉty es dya''abekyʉya'añ di'ibʉ kyaj 'yoyjya'ayʉty, es kyaj 'yok'ijnʉdʉt mʉt ja oyjya'ayʉty. 50Ta tpʉjta̱'a̱gʉt ja axʉk ja̱'a̱ydyʉjk ma̱ ja jornʉ yeeñ, ma̱ ja̱'a̱y jyʉ'ʉy ya̱'a̱xtʉt es ñaydyʉtska̱a̱dʉdʉt mʉt ja ayo'on. 51Net ja Jesús dyajtʉʉdʉ: —¿Mjaygyujkʉdʉp miidsʉty tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ? Ta ja'ajʉty 'yadsoodʉ: —Njaygyujkʉdʉpts Windsʉ́n. 52Es ja Jesús 'yak'anma̱a̱yʉdʉ: —Nidʉgekyʉ ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp di'ibʉts tʉ xyñimindʉ éxtʉmdsʉ n'ʉxpʉjkpʉ esʉts ndukni'íxʉt ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn, yʉ'ʉ dʉ'ʉn éxtʉmʉ kudʉjk di'ibʉ jyu'typy ma̱ tʉ tpʉjke'eky ja oyatypyʉ jembyʉ esʉ di'ibʉ tʉʉyʉp. 53Ko Jesús tpʉjtakta̱a̱yʉ tya̱dʉ ijxpajtʉn, ta oj jap tsyooñ 54es jyajty ma̱ ja kyʉ'ʉmga̱jpn, es jap tyʉjkʉ ya'ʉxpʉjkpʉ tsa̱jptʉgóty ma̱ tadʉ ka̱jpn. Es ja ja̱'a̱yʉty dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ, es jyʉna̱'a̱ndʉ: —¿Ma̱a̱ dʉnʉ tya̱a̱dʉ tʉ tjaty nʉgoo yʉ wijy'a̱jtʉn, es wi'ixʉ dʉ'ʉn ko ttuñ ja mʉj'a̱jtʉn? 55Yʉ'ʉdsʉ tya̱dʉ tsajtspʉ mya̱a̱nk es tta̱a̱k'áty ja Mariiʉ, es tmʉga'ax'áty ja Santya̱'a̱gʉ, Josee, Simonk esʉ Juudʉs, 56esʉ myʉga'axtoxytyʉjkʉty nan ya̱a̱ tsyʉʉnʉdʉ ma̱ ʉdsa̱jtʉm. ¿Ma̱a̱ dʉnʉ tya̱a̱dʉ tʉgekyʉ tʉ tjaty? 57Pa̱a̱ty kyaj tjatunandʉ kwentʉ. Esʉ Jesús 'yanma̱a̱yʉdʉ: —Nidʉgekyʉ ja ja̱'a̱y twindsʉ'ʉgʉdʉ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ, jamyʉ kyaj yajwindsʉ'ʉgʉ ma̱ ñax kya̱jpn es ma̱ kyʉ'ʉmdʉjk. 58Es kyaj nʉgoo ttuuñ ja mʉj'a̱jtʉn jap, mʉt ko ja ja̱'a̱yʉty kyaj myʉbʉjkʉdʉ.

will be added

X\