MATEWɄ 12

1Ma̱ tu'ugʉ sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ Jesús mʉt ja 'yʉxpʉjkpʉ ña̱jxtʉ triigʉ kamoty, es ja 'yʉxpʉjkpʉty tkutʉjtʉ ja triigʉ, es twinxatstʉ, es tjʉ'xtʉ ja pya̱jk, mʉt ko yu'oogʉdʉ. 2Ko ja fariseeʉty t'ijxtʉ taadʉ, ta t'anma̱a̱ydyʉ ja Jesús: —Ix yʉ m'ʉxpʉjkpʉty, ja'a tyuundʉp di'ibʉ kyaj ñigutíkyʉty ma̱ ja po'xʉnxʉʉ. 3Ta ja Jesús 'yadsoojʉ: —¿Tii kyajnʉm miits xy'ʉxpʉktʉ di'ibʉ tyuun ja Davit ko yʉ'ʉ es ja jyamyʉʉdʉty tmʉda̱jttʉ ja yuu? 4Net tyʉjkʉ Davit ma̱ ja Diosʉ tyʉjk, es tju'ty ja tsa̱jkaaky di'ibʉ kuni'xy, es tka̱a̱y yʉ'ʉ es nandʉ'ʉn tmooydyʉ jyamyʉʉdʉty. Es kyaj jyanigutíkyʉty es yʉ'ʉjʉty tkáydyʉt, yʉ'ʉ je'eyʉ ja teety kyáydyʉp. 5¿O kyajnʉm xy'ʉxpʉktʉ ja Moisesʉ 'yana'amʉn ko ja teety ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjk kyaj pyo'xtʉ ma̱ ja po'xʉnxʉʉ?, es nan ni tya̱a̱dʉ tʉ kyapekytyundʉ. 6N'anma̱a̱ydyʉp ko taa ja ya̱a̱ tu'uk di'ibʉ ni'igʉ myʉ́jʉty kʉdiinʉm ja mʉj tsa̱jptʉjk. 7Miidsʉty kyajnʉm xyjaygyúkʉdʉ di'ibʉ dʉn 'yandijpy ja Dios ma̱ yʉ jyaaybyajtʉn ma̱ jyʉna'añ: “Ʉj ndsejpyʉts es xymyʉdáttʉt ja pa''ayo'on, es kyajts ndseky es xytyukwindsʉ'ʉgʉdʉts ja jʉyujkʉty.” Kooxyʉp xyjaygyúkʉdʉ, kyajxyʉp xypyekymyo'oy ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ tʉ kyapekytyúñ. 8Ja'a ko ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, nmʉda̱jtypyʉts ja kutujkʉn ma̱ yʉ tadʉ po'xʉnxʉʉ. 9Ta ja Jesús tsyo'oñ jam es tyʉjkʉ ma̱ tu'ugʉ tsa̱jptʉjk. 10Japʉ naty tu'ugʉ yedyʉjk di'ibʉ myʉda̱jtypy ja kyʉ'ʉ tuk adu'um tʉ'ʉts. Es kom ja fariseeʉty 'yʉxta̱a̱ydyʉp wi'ix t'okpʉjtákʉdʉ pyojpʉ ja Jesús, ta dyajtʉʉdʉ: —¿Tii mba̱a̱t 'yagʉda'aky tu'ugʉ puma̱'a̱y ma̱ po'xʉnxʉʉ? 11Ta ja Jesús 'yadsoojʉ: —Pʉ́n miidsʉty nidu'uk myʉda̱jtypy tu'ugʉ byorreegʉ es kyunáxʉt ma̱ tu'ugʉ jut ma̱ yʉ po'xʉnxʉʉ, ¿ti kyaj nʉjx xyjuudyʉ? 12Pes, ¡waanʉ oy es tu'ugʉ ja̱'a̱y nbudʉjkʉm es kʉdiinʉm tu'ugʉ borreegʉ! Pa̱a̱ty mba̱a̱t ndu'unʉm ja oybyʉ ma̱ po'xʉnxʉʉ. 13Ta ja Jesús t'anma̱a̱y ja yedyʉjk: —Xa̱jtʉ́w. Es ko xya̱jtʉʉy, ta oj 'yagʉda'aky éxtʉm jatuk adu'umbʉ. 14Ta pyʉdsʉʉmdʉ ja fariseeʉty, es ñaymyujkʉdʉ es jyuntʉtuundʉ wi'ix mba̱a̱t ja Jesús 'yeeky. 15Ko Jesús tnija̱'a̱jʉ tya̱a̱dʉ, ta jap tsyo'oñ, es may ja ja̱'a̱y oj pyanʉjxʉdʉ. Jesús ya''agʉdak ja puma̱'a̱yʉty, 16es ttuknipʉjktʉ es kyaj tka̱jx tmadya̱'a̱ktʉt mayjya'ayóty. 17Tya̱a̱dʉdsʉ dʉ'ʉn jya̱jtʉ es yajkuydyúnʉt di'ibʉ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Isaiiʉ kyʉxja̱a̱y ma̱ Dios jyʉnáñ: 18Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn ja nmʉduumbʉts di'ibʉts ʉj tʉ nwin'ixy, di'ibʉts ʉj ni'igʉ ndsejpy es di'ibʉts ʉj mʉʉt njotkujkʉty. Nbʉjta̱'a̱gʉpts ja nJa̱'a̱jʉnʉts ma̱ yʉ'ʉ es tka̱jxwa̱'xʉt ma̱ yʉ naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty kots nbayo'oy mʉt ja tʉy'a̱jtʉn. 19Kyaj tsyiptúnʉt es ni kyaya̱'a̱x kyajókʉt, es ni kyayajmʉdówdʉ kyajxy tu'ujóty. 20Kyaj ttʉ́jʉt ni tu'ugʉ tsa̱jkápyñ ja neybyʉ, ni tkaya'oogʉt ja kudʉ'xnʉ myetsyʉ di'ibʉ oogánʉp, extʉ koonʉm dyajpʉjta̱'a̱gʉt ja tʉy'a̱jtʉn. 21Es ma̱ yʉ'ʉn ja naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty t'awix tjʉjp'íxtʉ yʉ ñitsokʉn. 22Ta ma̱ ja Jesús dyajnʉjxtʉ tu'ugʉ ja̱'a̱y wiints es uum, di'ibʉ myʉda̱jtypy ja ka'oybyʉ. Jesús ya''agʉdak éxtʉm mba̱a̱t ja ja̱'a̱y 'yixy es kyajxy. 23Nidʉgekyʉ ja ja̱'a̱yʉty dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ es jyʉnandʉ: —¿Tii ja'a da dʉnʉ tya̱a̱dʉ ja Davitʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts? 24Es ko ja fariseeʉty tmʉdoodʉ tya̱a̱dʉ, net ñayjyʉnánʉdʉ dʉ'ʉn: —Tya̱a̱dʉ yajjʉgékypy ja ka'oybyʉ yʉ'ʉyʉ mʉt ja mʉjku'ugópk Belzebuu kyutujkʉn. 25Jesús ñija̱'a̱bʉ naty di'ibʉ wyinma̱a̱ydyʉp, es t'anma̱a̱ydyʉ: —Oytyim di'ibʉty ja kutujkʉn ma̱ ja ja̱'a̱yʉty ñaywya̱'xʉdʉ es ñayñitsiptúnʉdʉ, dʉ'ʉn ñayyajkutʉgóyʉdʉ; es pʉn tu'ugʉ ka̱jpn o di'ibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp ja ja̱'a̱y tuk jʉʉn tuk tʉjk ñaywya̱'xʉdʉ, kyaj mba̱a̱t jyeky. 26Es nandʉ'ʉn pʉn ja mʉjku'ugópk Satanás yajpʉdseempy ja myʉga'oybyʉ, ta ñaywya̱'xʉdʉ. Pes ¿wi'ix mba̱a̱t jyeky ja kyutujkʉn? 27Es pʉn tʉy'a̱jtʉn éxtʉm mjʉna̱'a̱ndʉ kots ʉj nyajpʉdsémy ja ka'oybyʉ mʉt ja mʉjku'ugópk Belzebuu kyutujkʉn, ¿ti kutujkʉn myʉda̱jtypy miidsʉ m'ʉxpʉjkpʉty es dyajpʉdsémy ja ka'oybyʉ? Pa̱a̱ty kʉ'ʉmʉ m'ʉxpʉjkpʉty dya'íxʉdʉ ko miits mga̱jxtʉgóydyʉ. 28Per pʉn ʉjts mʉt ja Diosʉ Jya̱'a̱jʉn nyajpʉdsémyʉts ja ka'oybyʉ, tʉ naty ya'ixy ko tʉ wyingóñ ja tsa̱jpótmʉdʉ kutujkʉn ma̱ miidsʉty. 29¿Wi'ix mba̱a̱t pʉ́n tu'uk tyʉkʉ ma̱ yʉ kudsʉ'ʉgʉbʉ ja̱'a̱yʉ tyʉjk es tpʉjkʉdʉ di'ibʉ myʉda̱jtypy pʉn kyaj jawyiin t'awʉʉnmíky? Dʉ'ʉnʉ dʉn mba̱a̱t tjuuty di'ibʉ jap tʉgoty. 30’Di'ibʉ kyaj 'yity mʉt ʉj, yʉ'ʉ dʉ'ʉn xymyʉdsip'a̱jtpʉts; es di'ibʉ kyaj dyajmíky mʉt ʉj, yʉ'ʉ dʉ'ʉn 'yʉxka̱'tsypy. 31’Es n'anʉʉmʉdʉ ko yʉ ja̱'a̱yʉty mba̱a̱t yajme'xy tʉgekyʉ oytyim di'ibʉdyʉ pyojpʉty esʉ 'yaxʉk kajxy, per pʉn myʉga̱jxtʉgeepy ja Espíritʉ Santʉ, taadʉ kyaj mba̱a̱t yajme'xy. 32Oytyim pʉ́nʉty di'ibʉts ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, xykya̱jxpátp axʉʉk, mba̱a̱dʉ taadʉ yajme'xy, per di'ibʉ tka̱jxpátp axʉʉk ja Espíritʉ Santʉ, yʉ'ʉ mʉʉt ñaybyekytyʉ́kʉdʉt es ni na̱'a̱ Dios kyapojpʉma'xʉdʉt, ni ma̱ tya̱dʉ naxwíñʉdʉ es ni ma̱ ja di'ibʉ miimp. 33’Pʉn oy ja kepy, tʉʉmp'a̱jtp oy; es pʉn ja kepy kyaj 'yóyʉty, nan axʉʉk ja tyʉʉmp. Ja kepy ya'ʉxkapy ma̱ ja tyʉʉmbʉn. 34¡Miidsʉty dʉ'ʉn éxtʉmʉ awa̱'a̱ndsa̱'a̱ñʉn! ¿Wi'ix mba̱a̱t xymyadya̱'a̱ktʉ ja oybyʉ es miidsʉty kʉ'ʉm m'axʉkja̱'a̱y'a̱jttʉp? Ja'a ko ja a̱a̱ kyajxypy ja di'ibʉ yajpi'ipy yajkejpy jodoty. 35Pa̱a̱ty ja ja̱'a̱yʉ oyjya'aybyʉ tsuj kyajxy myadya'aky mʉt ko ijtp jyodoty ja oybyʉ; per ja axʉk ja̱'a̱ybyʉ myadyakypy ja tsa̱a̱tsykyʉbétypyʉ mʉt ko ijtp jyodoty ja axʉk'a̱jtʉn. 36Per ʉj n'anma̱a̱ydyʉp miits ko ja̱'a̱y yajpayo'oydyʉt, nidʉgekyʉ tkʉyáktʉdʉ kywentʉ di'ibáty tʉ tka̱jxtʉ di'ibʉ tʉ tkapawinmay. 37Ja'a ko mʉt ja mgʉ'ʉmgajxy ja Dios mbayo'oyʉdʉt. Es pʉn oy mgajxy, ta mnʉjxtʉt ma̱ ja jiky'a̱jtʉnʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ; per pʉn axʉʉk tʉ mgajxy, ta mnʉjxtʉt ma̱ ja tʉydyu'unʉnʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ. 38Net t'anma̱a̱ydyʉ ja Jesús na̱a̱gʉdyʉ fariseeʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp: —Windsʉ́n, nja'ixándʉpts es mij xytyúnʉt tu'ugʉ ijxwʉ'ʉmʉn di'ibʉ myʉda̱jtypy ja mʉj'a̱jtʉn, es ʉʉdsʉty nnijáwʉt ko tʉy'a̱jtʉn di'ibʉ mgajxypy. 39Jesús t'adsooy: —Ja pojpʉ ja̱'a̱yʉty di'ibʉty myastúttʉp ja Dios 'yamdoodʉp tu'ugʉ ijxwʉ'ʉmʉn di'ibʉ myʉda̱jtypy ja mʉj'a̱jtʉn, per kyaj yajmo'oya'añ yʉ wiinkpʉ ijxwʉ'ʉmʉn, yʉ'ʉyʉ dʉ'ʉn ja jya'ajʉ yʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ Jonás. 40Mʉt ko dʉ'ʉn éxtʉm ja Jonás 'yijty mʉj a̱jkx jodoty tʉgʉk xʉʉ es tʉgʉk ux, nandʉ'ʉn ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, n'ita̱'a̱ñ tʉgʉk xʉʉ es tʉgʉk ux na̱a̱xóty. 41Ko ja̱'a̱y yajpayo'oydyʉt, ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ jékyʉp ijttʉ ma̱ Nínive ka̱jpn jyikypyʉ́ktʉt ti'igyʉ mʉt di'ibʉ tyam jiky'a̱jttʉp. Es yʉ'ʉjʉty ñigʉxʉ'ʉktʉt ko pekyjya'ayʉty di'ibʉ tyam jiky'a̱jttʉp, ja'a ko yʉ Nínive ja̱'a̱yʉty myʉdoo'ijttʉ ja Jonasʉ 'yayuk es jyodʉmbijttʉ, es taa ja ya̱a̱ tu'uk di'ibʉ myʉda̱jtypy ni'igʉ ja mʉj'a̱jtʉn kʉdiibʉm ja Jonás. 42Es ko ja̱'a̱y yajpayo'oydyʉt, yʉ toxytyʉjk di'ibʉ ijt reynʉ jékyʉp ma̱ nax ma̱ jʉmboj myiñ, jyikypyʉka̱'a̱ñ ti'igyʉ mʉt ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ tyam jiky'a̱jttʉp, es yʉ'ʉ nigʉxʉ'ʉgʉp ko pekyjya'ayʉty di'ibʉ tyam jiky'a̱jttʉp, ja'a ko yʉ'ʉ jagam tsyooñ es tmʉdowa̱'a̱ñ ja rey Salomongʉ kya̱jxwíjʉn, es taa ja ya̱a̱ tu'uk di'ibʉ myʉda̱jtypy ni'igʉ ja mʉj'a̱jtʉn kʉdiibʉm ja rey Salomonk. 43’Ko tu'ugʉ ka'oybyʉ pyʉdsemy ma̱ tu'ugʉ ja̱'a̱y, net jyʉdity tʉ'ʉts ittum es t'ʉxta̱'a̱y ma̱ 'yokpo'xʉt. Es ko tkapa̱a̱ty, 44net ñayjyʉna'añʉty: “N'okjʉmbítyʉts jatʉgok ma̱ tadʉ ja̱'a̱y.” Es ko jyʉmbity, net t'ijxy ja ja̱'a̱y éxtʉm tu'ugʉ tʉjk pade'eky ja̱'xe'ekypyʉ es tukwa̱'a̱ts. 45Net nʉjx dyajmíñ janijʉxtujkpʉ myʉga'oybyʉ di'ibʉ waanʉ axʉʉkpʉ, es mʉt yʉ'ʉ tyʉkʉya'añ tsʉnaabyʉ ma̱ tadʉ ja̱'a̱y, es dʉ'ʉnʉ tadʉ ja̱'a̱y wye'emy waanʉ axʉʉk kʉdiinʉm jawyíñʉp. Es dʉ'ʉn nandʉ'ʉn jyata̱'a̱ñ ja axʉk ja̱'a̱y di'ibʉ tyam jiky'a̱jttʉp. 46Támnʉmʉ natyʉ Jesús t'akmʉgajxy ja ja̱'a̱yʉty ko jya̱jttʉ ja tya̱a̱gu'unk es ja myʉga'axʉty. Japyʉ tʉja̱'p oj wyʉ'ʉmdʉ es tmʉga̱jxa̱'a̱ndʉ ja Jesús. 47Nidu'ugʉ ja̱'a̱yʉty t'awa̱'a̱nʉ ja Jesús: —Yʉ mda̱a̱gu'unk esʉ mmʉga'axʉty tyap tʉja̱'p, es yʉ'ʉjʉty mij mmʉga̱jxánʉdʉp. 48Es ja Jesús t'adsooy di'ibʉ naty awa̱'a̱nʉp: —¿Pʉ́ndsʉ dʉ'ʉn nda̱a̱k'a̱jtypy, es pʉ́ndsʉ dʉ'ʉn nmʉga'ax'a̱jtypyʉts? 49Ta ttukni'ijxʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty, es t'anma̱a̱y: —Tya̱a̱dʉdsʉ dʉ'ʉn éxtʉm ja nda̱a̱gʉts es éxtʉm ja nmʉga'axʉdyʉts. 50Mʉt ko oytyim pʉ́nʉty di'ibʉ tyiimpy ja tsyojkʉndsʉ nDeedyʉts di'ibʉ jam tsa̱jpótm, yʉ'ʉdsʉ dʉ'ʉn éxtʉm ja nmʉga'axʉts yedyʉjk toxytyʉjkʉty es éxtʉmdsʉ nda̱a̱gʉn.

will be added

X\