1 Es ja Jesús tsyo'oñ jap es oj ñejxy ma̱ ja kya̱jpn, es pyanʉjxʉdʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty. 2 Ko jyajty ja sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ, ta tyʉjkʉ ya'ʉxpʉjkpʉ ma̱ ja tsa̱jptʉjk, es may ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ mʉdoo'ijtʉdʉ dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ es ñayjyʉnánʉdʉ: —¿Ma̱ tʉ t'ʉxpekyʉ tya̱dʉ ja̱'a̱y tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ? ¿Tii dʉnʉ tya̱dʉ wijy'a̱jtʉn di'ibʉ tʉ yajmo'oy esʉ tya̱dʉ mʉj'a̱jtʉn di'ibʉ tyiimpy? 3 Ja'a tya̱a̱dʉ ja tsajtspʉ, ja Mariiʉ mya̱a̱nk esʉ myʉga'axʉ Santya̱'a̱gʉ, Josee, Juudʉs esʉ Simonk, esʉ myʉga'ax toxytyʉjkʉty nan ya̱a̱ 'yity ma̱ ʉdsa̱jtʉm. Dʉ'ʉn jyʉna̱'a̱ndʉ es kyaj ttundʉ kwentʉ. 4 Es ja Jesús 'yanma̱a̱yʉdʉ: —Nidʉgekyʉ wyindsʉ'kʉdʉp tu'ugʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ. Jap kyawindsʉ'ʉgʉdʉ ma̱ ja myʉguga̱jpn esʉ myʉgu'uk myʉga'axʉty. 5 Es kyaj mba̱a̱t ttuuñ ja mʉj'a̱jtʉn jap, je'eyʉ na̱a̱gʉty oj t'akkʉ'ʉnitóñ es dya''agʉdaky. 6 Es ja Jesús dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉ mʉt ko kyaj myʉbʉ́kʉdʉ. Oknʉm ja Jesús oj ya'ʉxpeky ma̱jatyʉ ka̱jpnʉ wingombʉ. 7 Ta dyaxʉ ja nima̱jmajtskpʉ 'yʉxpʉjkpʉty, es tkejxy nimajtskáty, es tmooy ja kutujkʉn es dyajpʉdsʉ́mdʉt ja ka'óybyʉty. 8 Es ttuknipʉjktʉ kʉdiibʉ dyajnʉjxtʉt tyu'amgyʉjxmʉdʉ, yʉ'ʉyʉ tya̱jk, es kyaj dyajnʉjxtʉt ja pyijñ, ni yʉ kyaayña̱jxʉk, ni yʉ myeeñ, 9 yʉ'ʉyʉ tyukwa̱'a̱gʉdʉp ja kyʉ'ʉk es je'eyʉ wit di'ibʉ ñikʉjxm myʉda̱jttʉp. 10 Nandʉ'ʉn 'yanma̱a̱yʉdʉ: —Ko mja̱'tʉt ma̱ tu'ugʉ tʉjk, japyʉ m'íttʉt extʉ ko mdsoondʉt jatʉgok. 11 Es pʉn jaa ma̱ kyaj m'axá̱jʉdʉ es ni mgamʉdowa̱'a̱nʉdʉ, pʉdsʉmdʉ jap es yajjʉnák ja naxjok mdekykyʉjxy éxtʉmʉ ijxwʉ'ʉmʉn ko dʉ'ʉn pojpʉ mʉʉt 'yittʉ. 12 Net oj ñʉjxtʉ ja'ajʉty es tka̱jxwa̱'xtʉ ko yʉ ja̱'a̱yʉty dyajtʉgátstʉt ja jyot wyinma̱'a̱ñʉty. 13 Es nandʉ'ʉn dyajpʉdsʉʉmdʉ mayʉ ka'óybyʉty es ttukku'tstʉ ja aseytʉ oliivʉ nimayʉ puma̱'a̱yʉty, es dya''agʉdaktʉ. 14 Ja rey Eroodʉs tmʉdooyʉ tya̱a̱dʉ, mʉt ko nidʉgekyʉ ja ja̱'a̱yʉty tmadyakwa̱'xtʉ oymyadsooty di'ibátyʉ ja Jesús tyiimpy. Es nija'adyʉ ja̱'a̱yʉty jyʉnandʉ: —Ja Fwank Yajnʉbajtpʉ tʉ jyikypyeky ma̱ tʉ 'yeeky, pa̱a̱ty tmʉdatyʉ tya̱dʉ mʉk'a̱jtʉn es ttúnʉt ja mʉj'a̱jtʉn. 15 Wiinkpʉty jyʉna̱'a̱ndʉ: —Yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Eliiʉs. Es ja wiinkpʉty jyʉnandʉ: —Yʉ'ʉ dʉ'ʉn tu'ugʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ, éxtʉm di'ibʉ jékyʉp ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty. 16 Ko ja Eroodʉs tmʉdooyʉ tya̱a̱dʉ, ta jyʉnáñ: —Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn ja Fwank di'ibʉts ʉj nni'ana'amʉ es yajniboodʉt ja kyʉba̱jk. Tʉ jyikypyeky. 17 Dʉ'ʉn ja Eroodʉs jyʉnáñ mʉt ko tʉ naty dyajtsímyʉty ja Fwank, es tʉ naty dyajkʉwʉʉñʉty mʉdʉ kadenʉ jap pujxndʉgóty ja'agyʉjxmʉ wyinma̱'a̱ñ ja Erodiiʉs, di'ibʉ naty ñʉdo'oxy'ajtypy ja Felipʉ, Eroodʉsʉ myʉga'ax, es ja Eroodʉsʉ naty tʉ twijtskúkʉ éxtʉmʉ tyoxytyʉjkʉn. 18 Es ja Fwank 'yanmaabyʉmʉ naty yʉ Eroodʉs: —Yʉ Dios kyaj dyajkutíky es xytyoxytyʉjk'átʉt ja mmʉga'axʉ ñʉdo'oxy. 19 Es ja Erodiiʉs tyuk'ak'a̱jtypyʉ naty ja Fwank, es jyaya'oogaampy, per kyaj mba̱a̱t, 20 mʉt ko yʉ Eroodʉs ttsʉ'kʉ ja Fwank, ja'a ko ñija̱'a̱bʉ naty ko yʉ Fwank jyiky'aty tʉy'a̱jtʉn mʉʉt es wya̱'a̱tsja̱'a̱yʉty, es kyaj tna'ijxy es yajtúnʉt axʉʉk. Es oy ja 'ya̱a̱ 'yayuk tjamʉdoojʉ xonda'aky'a̱a̱ xonda'akyjyót, kyaj tnijawʉ ti tyúnʉp. 21 Es ja Erodiiʉs pyat wi'ix tsoo mba̱a̱t 'yeeky ja Fwank ma̱ ja Eroodʉsʉ naty tmʉjtúñ ma̱ ja xyʉʉ jyʉmʉjt dya''abety, ma̱ Eroodʉs dyajnaxkʉdáky tu'ugʉ ka̱'a̱y ukʉn es kyáydyʉt ja syolda̱a̱dʉ wyindsʉ́nʉty, ja windsʉndʉjkʉty esʉ Galileeʉ ja̱'a̱yʉdyʉ myʉj yajkutujkpʉty. 22 Ja Erodiiʉsʉ ñʉʉx tyʉjkʉ ma̱ naty tʉ ñaxkʉda'aky ja ka̱'a̱y ukʉn es 'yejtsy, es ja Eroodʉs es ja di'ibʉ naty mʉʉt kyaaydyʉ tyukjotkʉdaktʉ éxtʉmʉ naty 'yetsy. 23 Es ja Eroodʉs twa̱ndaky ja kiixy: —Amdoogʉts di'ibʉ mdsejpy es nmo'oyʉt, es tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉ ko nmo'oyʉp oytyim tiity di'ibʉts xy'amdoop, oytyim kujkwa'xyʉty di'ibʉts ʉj nmʉda̱jtypy. 24 Net ja kiixy pyʉdseemy, es t'anma̱a̱y ja tya̱a̱k: —¿Tits n'amdówʉp? Ta ja tya̱a̱k 'yadsoojʉ: —Amdow ja Fwank Yajnʉbajtpʉ kyʉba̱jk. 25 Ta ja kiixy tyʉjkʉ pojʉn ma̱ naty ja Eroodʉs, es t'anma̱a̱y: —Ndsejpyʉts es tyamyʉ xymyo'oyʉdʉts palanganoty ja Fwank Yajnʉbajtpʉ kyʉba̱jk. 26 Net ja Eroodʉs jyantsyjyotmaybyejky. Per kom tʉ naty t'anʉʉmʉ jyabye'xy wyindúmʉty, kyaj ttseky yajtukxi'igʉt ja 'yayuk. 27 Netyʉ ttuk'ane'emy tu'ugʉ syolda̱a̱dʉ es dyajmínʉt ja Fwangʉ kyʉba̱jk. Ja solda̱a̱dʉ oj ñejxy ma̱ ja Fwank 'yity tsimy pujxndʉgóty es oj tnibo'tʉ ja kyʉba̱jk 28 es dyajmiiñ ma̱ tu'ugʉ palanganʉ. Ta tmooy ja kiixy es ja kiixy tmooy ja tya̱a̱k. 29 Ko tnija̱'a̱dʉ ja Fwangʉ 'yʉxpʉjkpʉty, ta dyajpʉdʉ'ktʉ ja ñini'x es oj dyajnaxtʉ́kʉdʉ. 30 Oknʉm 'yaja̱jtmujktʉ ja apóstʉlʉty ma̱ ja Jesús, es ttukmʉmadyaktʉ tʉgekyʉ di'ibʉ naty tʉ ttundʉ es di'ibʉ naty ja ja̱'a̱y tʉ dyajtuk'ʉxpʉ́ktʉ. 31 Es mʉt ko nimayʉ naty ja ja̱'a̱yʉty ñaywyinax ñaywyindʉ́kʉdʉ ma̱ Jesús, ni tka'okmʉda̱jnʉdʉ ja tiempʉ es kyáydyʉt, pa̱a̱ty ja Jesús t'anma̱a̱ydyʉ: —Mindʉ. Jo'om n'okpo'xʉm ma̱ tu'ugʉ abak it. 32 Net ak yʉ'ʉjʉty oj ñʉjxtʉ barkoty adʉkʉtuuy. 33 Per may ja ja̱'a̱yʉty t'ʉxka̱jptʉ ja Jesús es t'ijxtso'oñ. Pa̱a̱ty tsyo'ondʉ pojʉn ma̱jatyʉ ka̱jpn, es tekyye'epy jya̱jttʉ jawyiin ma̱ naty ja barkʉ jyata̱'a̱ñ. 34 Ko ja Jesús pyʉdseemy barkoty, ta t'ijxy may ja ja̱'a̱yʉty es tpa''ayooy, mʉt ko dʉ'ʉnʉ naty éxtʉmʉ borreegʉ di'ibʉ kyaj tmʉdaty ja kywentʉ'a̱jtpʉ. Ta tyʉjkʉ ya'ʉxpʉjkpʉ, es ttuk'ʉxpʉjktʉ kana̱k peky. 35 Ko oj tsyu'ujʉnʉ, ta ñimiinʉdʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty es 'yanma̱a̱yʉdʉ: —Tʉ tsyu'ujʉnʉ, es ni pʉ́n kyatsʉʉnʉ ma̱ tya̱dʉ luga̱a̱r. 36 Anʉʉmʉdʉ ja ja̱'a̱yʉty es ñʉjxnʉdʉt rantsyotm o ma̱ yʉ wingombʉ ka̱jpn es tjúydyʉt ja kya'ay 'yukʉn, mʉt ko kyaj tmʉdattʉ ti kyáydyʉp. 37 Per ja Jesús 'yadsoojʉdʉ: —Mo'oydyʉ miidsʉty kya'ay 'yukʉn. Ta ja'ajʉty 'yadsoodʉ: —¿Mdsejpy esʉts ʉʉdsʉty nʉjx njuydyʉ majtsk mʉgo'px xʉʉ nidún yʉ tsa̱jkaaky esʉts ndukkáydyʉt? 38 Jesús 'yadsoojʉdʉ: —¿Na̱a̱gʉ tsa̱jkaaky jap xymyʉdattʉ? Nʉjx ixtʉ. Ko tnija̱'a̱dʉ, ta t'anma̱a̱ydyʉ: —Mʉgoxkʉ tsa̱jkaaky es majtskʉ a̱jkxu'unk. 39 Net ja Jesús ttuk'ane'emy ja 'yʉxpʉjkpʉty es dyajnaxwaatstʉt ja ja̱'a̱yʉty tuk pekyaty ma̱ ja mʉʉyóty. 40 Ta ñaxwa'tstʉ tuk pekyaty mʉgo'pxáty es justyikxymya̱jkáty. 41 Net ja Jesús tkone'ky ja mʉgoxkpʉ tsa̱jkaaky es ja majtskpʉ a̱jkxu'unk, es pyat'ijxy tsa̱jpótm es tja̱'a̱ygyʉdáky ja Dios. Ta ttujkwa'xy ja tsa̱jkaaky es tmooydyʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty es dyajwa̱'xtʉt ma̱ ja ja̱'a̱yʉty. Nandʉ'ʉn dyajwa'xy ja majtskpʉ a̱jkxu'unk ma̱ ja mayjya'ay. 42 Nidʉgekyʉ kyaaydyaaydyʉ jotkʉda'aky. 43 Oknʉm dyajmujktʉ ma̱jmajtsk katsy ja tsa̱jkaaky tyuktukʉ esʉ a̱jkx di'ibʉ nadʉjkʉ. 44 Es di'ibʉ ja tsa̱jkaaky kyaaydyʉ, ja'a nimʉgoxk milʉ yedyʉjkʉty, es kyaj myadsyoydyʉjkʉ ja toxytyʉjkʉty es ja ʉna̱'ku'ungʉty. 45 Netyʉ ja Jesús dyajtʉjkʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty barkoty es 'yawinnáxtʉt ma̱ ja mejyñ es jya̱'ttʉt Betsaydʉ ko naty yʉ'ʉ ñayjyʉgajxyʉty mʉt ja ja̱'a̱yʉty. 46 Es ko naty tʉ dyaj'yo'oywya̱'xtʉ ja ja̱'a̱yʉty, ta ja Jesús wyimbejty ma̱ tu'ugʉ kopk ka̱jxtákpʉ. 47 Ko oj kyoodsʉnʉ, mejyñgyujk'ámʉ natyñʉ ja barkʉ es ja Jesús naydyi'igyʉ naty tʉ wye'emy windʉ'ʉtstuuy, 48 es t'ijxy ko ja 'yʉxpʉjkpʉty nimʉja̱a̱ tjantsykya̱a̱ptʉ ja nʉʉ, mʉt ko naty pyojkuyáty. Es kajamóñʉm yo'oy nʉʉ wingʉjxy ja Jesús es tninejxy ja 'yʉxpʉjkpʉty. Na̱jxa̱a̱mbʉ naty ja Jesús ma̱ ja 'yʉxpʉjkpʉty 49 ko 'yijxʉdʉ yo'oy nʉʉ wingʉjxy. Ta ñayjyʉnánʉdʉ ko ijxma̱'ttʉbʉ daa. Ta yaxkaktʉ, 50 mʉt ko tsyʉ'kʉdʉ. Es myʉga̱jxʉdʉ ja Jesús, es 'yanma̱a̱yʉdʉ: —¡Jotmʉkta̱'a̱ktʉ! Ʉjtsʉ dʉ'ʉn. Katʉ mdsʉ'ʉgʉdʉ. 51 Net ja Jesús tyʉjkʉ barkoty ma̱ naty ja'ajʉty. Ta myo'ty ja poj. Ta ja'ajʉty dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ, 52 ja'a dʉ'ʉn mʉt ko kyajpʉ naty tʉ tjaygyúkʉdʉ ti dʉn 'yandijpy ma̱ Jesús dyajmáyʉ ja tsa̱jkaaky es ja a̱jkxu'unk, mʉt ko juun wyinma̱'a̱ñʉty. 53 'Yawinna̱jxtʉ ma̱ ja mejyñ. Ta jya̱jttʉ Jenesaret, es jam tkuwʉ'ʉndʉ mejyñbyʉ'a̱a̱y ja barkʉ. 54 Ko ttukjʉna̱jkta̱a̱ydyʉ ja barkʉ, net ja ja̱'a̱yʉty t'ʉxka̱jptʉ ja Jesús 55 es pʉye'egyʉ oj ñʉjxtʉ ja ja̱'a̱yʉty ma̱jatyʉ ka̱jpn, es tkʉʉymyiindʉ mabajngʉjxy ja puma̱'a̱yʉty ma̱ natyʉ Jesús. 56 Es oymya̱a̱ty ma̱ ja Jesús jya'ty ma̱jatyʉ ka̱jpnba̱'a̱jʉty es ka̱jpnótyʉty o rantsyótyʉty, tpʉjta̱'a̱ktʉ ja puma̱'a̱yʉty tu'a̱a̱y es tmʉnu'xta̱'a̱ktʉ ja Jesús es oyjye'eyʉ tpa̱a̱ttʉt ja wyit pa̱'a̱. Es nidʉgekyʉ di'ibʉ pátʉdʉp agʉdáktʉp.
