MARKɄS 14

1Ja'a tyʉgoy'aty majtsk xʉʉ ja paskʉ xʉʉ ma̱ yajkáy ja tsa̱jkaaky di'ibʉ kyaj tmʉdaty yʉ levaduurʉ, es ja teedywyindsʉ́nʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp t'ʉxta̱a̱ydyʉ ja winma̱'a̱ñ wi'ix t'okmátstʉt ja Jesús mʉdʉ andakʉn, es ttuk'ya'ooktʉt. 2Es ñayjyʉnánʉdʉ: —Kyaj jyaaty ma̱ ja xʉʉ kʉdiibʉ xyñibʉdʉ'kʉm ja ja̱'a̱yʉty. 3Jamʉ natyʉ Jesús Betañʉ ma̱ yʉ tyʉjkʉ Simonk di'ibʉ yajtijp nileprʉ pa̱'a̱m. Ko naty ja Jesús 'yu'uñʉ meesʉ winduuy, ta ñimʉwingoonʉ tu'ugʉ toxytyʉjk mʉt tu'ugʉ alabastrʉ limetʉ ujts mʉdʉ aseytʉ pa̱'a̱k xu'kpʉ jantsy tsooxʉbʉ. Ta ja toxytyʉjk oj ttuknitemy kyʉba̱jkkʉjxy. 4Ko t'ijxtʉ tya̱a̱dʉ ja ja̱'a̱yʉty, ta nidu'ugʉty 'yajkʉdʉ, es ñayjyʉnánʉdʉ: —¿Ti ko tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn tʉ 'yʉxtʉgoy? 5Tya̱a̱dʉ tʉʉxyʉp yajteeky tʉgʉk mʉgo'px xʉʉ nidún, esxyʉp yajtukpudʉ́kʉdʉ ja ayoobʉ ja̱'a̱yʉty. Ta t'oodʉ ja toxytyʉjk. 6Es ja Jesús t'anma̱a̱ydyʉ: —Mastu'uttʉ. ¿Ti ko xy'oodʉ? Tya̱a̱dʉ óyʉdsʉ dʉ'ʉn tʉ xytyuñ. 7Ja ayoobʉtʉjkʉty dʉ'ʉñʉm xymyʉdáttʉt ma̱ miidsʉty, es oyña̱'a̱ty mba̱a̱t xypyudʉ́kʉdʉt. Per ʉj kyajts dʉ'ʉñʉm xymyʉdáttʉt. 8Tya̱dʉ toxytyʉjk tʉ ttuñ di'ibʉ mba̱a̱t, tʉ ja nnini'xʉts pa̱'a̱k xu'kpʉ ttukkuutsy esʉts nnaxtʉjkʉnʉdʉts. 9Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ ko yajka̱jxwa'xy yʉ oybyʉ ayuk ma̱ tʉgekyʉ naxwíñʉdʉ, yajmadya̱'a̱gʉt nandʉ'ʉn di'ibʉ tyuunʉ tya̱dʉ toxytyʉjk, es dʉ'ʉn yajjamyátsʉt yʉ'ʉ. 10Net nidu'ugʉ nima̱jmajtskpʉ ja ʉxpʉjkpʉ di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Juudʉs Iskaryotʉ, oj ñejxy ma̱ ja teedywyindsʉ́nʉty es oj myadya'aky mʉt yʉ'ʉjʉty wi'ix tkʉyaka̱'a̱ñ ja Jesús. 11Es yʉ'ʉjʉty xyondaktʉ es twa̱ndaktʉ ja Juudʉs ko tmo'oya̱'a̱ndʉ ja meeñ. Net ja Juudʉs t'ʉxta̱a̱y ja winma̱'a̱ñ wi'ix tkʉyákʉt ja Jesús. 12Es ma̱ ja paskʉ xʉʉ tsyondaky, ma̱ yajkáy ja tsa̱jkaaky di'ibʉ kyaj tmʉdaty ja levaduurʉ, es ja ja̱'a̱yʉty dya'ooktʉ ja byorreegʉ, ta ja ʉxpʉjkpʉty tnimiindʉ wingón ja Jesús es dyajtʉʉdʉ: —¿Ma̱ xytsyeky n'ʉxkúkʉdʉts es ndu'unʉm ja paskʉ a'ux? 13Ta ja Jesús tkejxy nimajtskʉ 'yʉxpʉjkpʉty, es t'anma̱a̱y: —Nʉjxtʉ jam ka̱jpnóty. Jap xypya̱a̱dʉt tu'ugʉ yedyʉjk di'ibʉ myʉnejxypy tuk tsiyʉ nʉʉ, 14es xypyanʉjxtʉt extʉ ma̱ tyʉjktʉ́kʉ, es xy'anʉʉmʉdʉ tadʉ kudʉjk: “Yʉ nWindsʉ́nʉts xytyuk'yajtʉʉp: ¿Ma̱ ja kwartʉ ma̱ mba̱a̱t n'a'ux'áttʉdʉts mʉdʉdsʉ n'ʉxpʉjkpʉtʉjk ma̱ tya̱dʉ paskʉ?” 15Net mduk'íxʉdʉt tu'ugʉ mʉj kwartʉ es oydyúñ ma̱ ja tuknikʉ'ʉybyʉ tʉjk, es xy'ʉxkúkʉt ja a'ux jam. 16Ta ja nimajtsk ʉxpʉjkpʉty ñʉjxtʉ ka̱jpnóty es tpattʉ tʉgekyʉ éxtʉm 'yanma̱a̱yʉ ja Jesús, es dya''abátʉdʉ ja paskʉ a'ux. 17Es ko oj tsyu'ujʉnʉ, ta jya̱jttʉ Jesús mʉdʉ 'yʉxpʉjkpʉty, 18es ñaxwa'tsta̱a̱ydyʉ meesʉ winduuy, es kyaydyʉ. Net ja Jesús jyʉnáñ: —Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ ko nidu'uk miidsʉty di'ibʉ kaapy mʉt ʉj, ja'ats ʉj xykyʉyaka̱a̱mbʉts. 19Net ja ʉxpʉjkpʉty jyantsyjyotmaydyuktʉjkʉdʉ, es dyajtʉʉdʉ nidu'ugáty ja Jesús: —¿Tii ʉjtsʉ daa? 20Ta 'yadsoojʉdʉ Jesús: —Yʉ'ʉ dʉ'ʉn nidu'uk miidsʉty ja nima̱jmajtskpʉ di'ibʉts xymyʉtka̱a̱ymyujkp. 21Ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, dʉ'ʉn nnejxyʉts éxtʉm ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ. Per pʉroobʉ tadʉ yedyʉjk di'ibʉts xykyʉyaka̱a̱mp. Nik oy mʉt yʉ'ʉ kooxyʉp kyadimmiiñ kyadimja̱jty naxwiiñ. 22Ma̱ naty jam 'ya'ux'attʉ, ta Jesús tkone'ky ja tsa̱jkaaky es tja̱'a̱ygyʉdáky ja Dios. Es ko ttujkwa'xy, ta tmooydyʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty, es t'anʉʉmʉdʉ: —Kaydyʉ. Tya̱a̱dʉdsʉ nnini'x. 23Net tkone'ky tu'ugʉ kálʉz mʉdʉ vinʉ es tja̱'a̱ygyʉda'aky ja Dios. Ta tmooydyʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty, es nidʉgekyʉ 'yuktʉ ma̱ ja kálʉz, 24es 'yanma̱a̱yʉdʉ: —Tya̱a̱dʉdsʉ dʉ'ʉn ja nne'pyñ di'ibʉ Dios yajnaxkʉdákypy ja jembyʉ kajxy'átypyʉ, di'ibʉ yajtama̱a̱n yaj'yoka̱a̱mp es dʉ'ʉn yajma'xʉt nimay ja ja̱'a̱yʉdyʉ pyojpʉty. 25Es n'anʉʉmʉdʉ ko kyajts nnaky'uuga̱'a̱ñ ja uuvʉ nʉʉ extʉ kodsʉ naty n'iiky mʉt miidsʉty ja jembyʉ uuvʉ nʉʉ ma̱ ja Diosʉ kyutujkʉn. 26Ko t'ʉʉda̱a̱ydyʉ tu'ugʉ alabanzʉ, ta oj ñʉjxtʉ ma̱ ja Oliivʉs Kopk. 27Net ja Jesús t'anma̱a̱ydyʉ: —Nidʉgekyʉ miits xymyastu'udándʉpts ma̱ tya̱dʉ koots. Mʉt ko jyʉna'añ ma̱ Diosʉ jyaaybyajtʉn: “Nya'oogʉpts ja borreegʉ kwentʉ'a̱jtpʉ, es ja byorreegʉty 'yayo'oywya̱'xta̱'a̱ydyʉt.” 28Es kodsʉ naty tʉ njikypyeky, jawyiinʉts nnʉjxʉt Galileeʉ ma̱a̱nʉmʉ naty miits mganʉjxtʉ. 29Net ja Peedrʉ jyʉnáñ: —Oy nidʉgekyʉ mjamastútʉbʉ, ʉj kyajts mij nmastu'udʉt. 30Net ja Jesús 'yanma̱a̱yʉ: —Peedrʉ, tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉ ko ma̱ tya̱dʉ koots, kyajnʉmʉ natyʉ tʉgaak 'yʉy majtsk ok, es mij mjʉna̱'a̱na̱'a̱ñ tʉgʉk ok ko kyajts xy'ix'aty. 31Ta ja Peedrʉ mʉk 'yadsooy: —Oyʉts ndim'oogʉt mʉt mij, kyajts njʉna̱'a̱na̱'a̱ñ ko kyaj n'ix'aty. Es nidʉgekyʉ ja wiink ʉxpʉjkpʉty nandʉ'ʉn jyʉna̱a̱nda̱a̱ydyʉ. 32Net ja Jesús jya̱jttʉ mʉdʉ 'yʉxpʉjkpʉty ma̱ tu'ugʉ luga̱a̱r di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Jetsemanii. Ta t'anma̱a̱ydyʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty: —U'uñʉdʉ ya̱a̱ mints xim n'okka̱jxta'aky. 33Ta tmʉnejxy ja Peedrʉ, Santya̱'a̱gʉ esʉ Fwank, esʉ Jesús ñayjya̱'a̱jʉ jantsy jotmaymyʉʉt es 'yamutsk'a̱jty. 34Net t'anma̱a̱ydyʉ: —Dʉ'ʉnʉts njawʉ njodoty éxtʉm tu'ugʉ jotmay di'ibʉ mʉdʉ o'kʉn. Wʉ'ʉmdʉ miits ja ya̱a̱ es mʉdánʉdʉ ja tsuu mʉt ʉj. 35Net ja Jesús waanʉ ñas'yo'oyʉ. Ta ñayjyujpʉ koxtanʉ naxkʉjxy, kya̱jxtáky 36es jyʉnáñ: —Tatitu'unk, mij mba̱a̱t oytyiity xytyuñ. Pʉn mba̱a̱t, kʉdiibʉts n'uugʉt yʉ ta̱'a̱mbʉ. Per kyaj dyʉ'ʉnʉty éxtʉmts ʉj ndseky, wa'an dʉ'ʉn éxtʉm mij xytsyeky. 37Net jyʉmbijty ma̱ naty ja nidʉgʉʉkpʉ 'yʉxpʉjkpʉty, es tpattʉ mya̱'a̱dʉ, es t'anma̱a̱y ja Peedrʉ: —Simonk, ¿tii mma̱a̱bʉ? ¿Ti kyaj tʉ mmada'aky m'ítʉt wijy mʉt ʉj ni tuk oorʉ? 38Wijtʉ es ka̱jxta̱'a̱ktʉ kʉdiibʉ ja ka'oybyʉ mmʉmada̱'a̱gʉdʉt. Tʉy'a̱jtʉn ko ja anmʉja̱'a̱n myʉda̱jtypy ja tsojkʉn, per kyaj yʉ nini'x tkupʉka̱'a̱ñ. 39Ta jatʉgok oj ñejxy, es kya̱jxtáky dʉ'ʉn éxtʉm jayʉjp. 40Net jyʉmbijty jatʉgok ma̱ ja nidʉgʉʉkpʉ, es tpattʉ ak ma̱a̱dʉp, mʉt ko nʉgoo naty ja tsuu tʉ 'yokwindʉjkʉndʉ. Es yʉ'ʉjʉty kyaj tnija̱'a̱dʉ wi'ix 'yadsówdʉt. 41Ja myʉdʉgʉk ok oj ñejxy. Ta kya̱jxtáky. Net jyʉmbijty ma̱ yʉ'ʉjʉty, es t'anma̱a̱ydyʉ: —¿Tii m'akma̱a̱ m'akpo'xtʉbʉ? Tʉ net tpa̱a̱ty ja xʉʉ ja oorʉ ma̱ ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, nyajkʉyaka̱'a̱ñʉts ma̱ yʉ pojpʉ ja̱'a̱yʉty. 42¡Pʉdʉ'ʉktʉ! ¡Jo'omdʉ! Ta myiñ ja di'ibʉts xykyʉyaka̱a̱mp. 43Tamʉ natyñʉmʉ Jesús 'yakkajxy ko jyajty ja Juudʉs di'ibʉ nandʉ'ʉn 'yʉxpʉjkpʉ'a̱jtypy ma̱ yʉ nima̱jmajtskpʉ, es myindʉ mʉdʉ mayjya'ay ak mʉdʉ 'yespa̱a̱dʉ esʉ kyépyʉty. Yʉ'ʉ naty kajxʉdʉp ja teedywyindsʉ́nʉty, ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp esʉ mʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty. 44Yʉ Juudʉs tʉ naty ttukni''ixʉ wi'ixʉ naty dyaka̱'a̱ñ ja ijxwʉ'ʉmʉn: —Di'ibʉts ʉj ndsi'xypy, yʉ'ʉ dʉ'ʉnʉ naty ja Jesús. Yʉ'ʉ dʉ'ʉn mmátstʉp es yajxón xykyʉtsúmdʉt es xyajnʉjxtʉt. 45Netyʉ Juudʉs tnimiiñ ja Jesús es tka̱jxpe'xy: —Dios maygyépyʉty, Windsʉ́n. Ta oj ttsi'xy. 46Ta tma̱jtsnʉdʉ ja Jesús es dyajnʉjxnʉdʉ tsimy. 47Es nidu'uk di'ibʉ jamʉ naty mʉdʉ Jesús tju'ty ja 'yespa̱a̱dʉ es tnibo'tʉ tuk adu'umʉ tyatsk ja teedywyindsʉngópkʉ tyuumbʉ. 48Net ja Jesús t'anma̱a̱ydyʉ ja mayjya'ayʉty: —¿Tii dʉ'ʉnʉts miits tʉ xyñimíndʉts mʉdʉ m'espa̱a̱dʉ esʉ mgepy es xymyatsa̱'a̱ndʉts éxtʉmxyʉpts ʉj nma'tspʉty? 49Bom bómʉts ʉj tʉ nya'ʉxpʉktʉ miidsʉty mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty, es ni na̱'a̱ts tʉ xykyamatstʉ. Per tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn jyátyʉty es yajkuydyúnʉt ja Diosʉ jyaaybyajtʉn. 50Ta nidʉgekyʉ ja ʉxpʉjkpʉty tmastuttʉ ja Jesús, es kyakta̱a̱ydyʉ. 51Jap tu'ugʉ ʉna̱'k tpanejxy twit'aty yʉ'ʉyʉ tu'ugʉ sa̱a̱bʉnʉ. Net ja ja̱'a̱yʉty tma̱jtstʉ ja ʉna̱'k, 52es ja'a dyajwe'emy ja sya̱a̱bʉnʉ es kyeky niwa̱'a̱ts ʉxwa̱'a̱ts. 53Di'ibáty mya̱jtstʉ ja Jesús, yʉ'ʉjʉty myʉnʉjxtʉ ma̱ ja di'ibʉ ñigopk'a̱jtypy ja teedywyindsʉ́nʉty. Ta jap ñaymyujkʉdʉ ja teedywyindsʉ́nʉty, mʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp. 54Esʉ Peedrʉ pyanʉjx ja Jesús extʉ ma̱ ja tyʉja̱'a̱ ja teedywyindsʉngópk. Jap oj wye'emy es ñaxwe'tsy mʉdʉ polʉsiiʉty, es ñayyajjokxpʉ́kʉdʉ ma̱ ja jʉʉn. 55Yʉ teedywyindsʉ́nʉty es nidʉgekyʉ di'ibʉ ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty t'ʉxta̱'a̱ydyʉ ja winma̱'a̱ñ wi'ix tniwa̱a̱mbáttʉt ja Jesús es 'yoogʉt. Per kyaj tpattʉ ja pyojpʉ. 56May ja ja̱'a̱yʉty oj jyamindʉ es tjaniwa̱a̱mbajttʉ, per kyaj tyi'igyʉ'áttʉ ja 'yayuk. 57Net myiiñ na̱a̱gʉty di'ibʉ andáktʉp, es jyʉnandʉ: 58—Tʉts nmʉdóyʉts ko tya̱dʉ yedyʉjk dʉ'ʉn jyʉna'añ: “Ʉj njítʉptsʉ tya̱dʉ mʉj tsa̱jptʉjk di'ibʉ ja̱'a̱yʉty tʉ tkojy, es tʉgʉk xʉʉts ngójʉt ja wiinkpʉ di'ibʉ kyaj ja ja̱'a̱yʉty dyajkojy.” 59Per ni yʉ'ʉjʉty tkayajti'igyʉdʉ 'yayuk. 60Net ja teedywyindsʉngópk pyʉde'ky, es ja̱'a̱y kyujk'a̱a̱y dyajtʉʉy ja Jesús: —¿Kyaj m'adsoy ni tii? ¿Tii dʉnʉ tya̱a̱dʉ di'ibʉ yam myadyáktʉp mʉt mijtskyʉjxm? 61Per ja Jesús oj wye'emy amoñʉ, ni ti tka''adsooy. Net ja teedywyindsʉngópk 'yanma̱a̱yʉ: —¿Tii mijtsʉ dʉ'ʉn ja Kristʉ, ja Diosʉ 'yU'unk? 62Es ja Jesús 'yadsooy: —Ʉjtsʉ dʉ'ʉn. Es miits m'íxtʉp ko ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, n'u'uñʉya'añʉts ma̱ 'yaga̱'a̱ñdsyoo ja Dios di'ibʉ tʉgekyʉ mʉk'a̱jtʉn myʉda̱jtypy, es kots nmina̱'a̱ñ yoodsóty. 63Net ja teedywyindsʉngópk tkʉ'tsy ja wyit es ñʉgʉxʉ'ʉgʉt ja 'yakʉ, es jyʉnáñ: —¿Ti ko n'aktimtsojkʉm ja testiigʉ? 64Miidsʉty kʉ'ʉm tʉ xymyʉdowdʉ yʉ 'yaxʉk ayuk. ¿Wi'ix mjʉna̱'a̱ndʉ? Es ja'ajʉty nidʉgekyʉ jyʉnandʉ: —Myʉda̱jtypy ja pyeky es pátʉp 'yoogʉt. 65Ta na̱a̱gʉty tnidsújʉdʉ, es twingudsu'umʉdʉ es tkojxtʉ. Ta t'anma̱a̱ydyʉ: —¡Okmay! ¿Pʉ́n tʉ mgóxyʉty? Es ja polʉsiiʉty nandʉ'ʉn tkojxtʉ. 66Japʉ nátyñʉm ja Peedrʉ abatkʉ'p ma̱ tʉja̱'a̱. Ta ñimiinʉ tu'ugʉ kiixy, teedywyindsʉngópkʉ pyo'oduumbʉ. 67Es ko t'ixy ja Peedrʉ ñay'ajókxʉty ma̱ ja jʉʉn, ta oj tʉyʉ tjantsy'ixy es jyʉnáñ: —Mij nandʉ'ʉn tʉ mjʉdity mʉdʉ Jesús nazarenʉ. 68Es ja Peedrʉ t'ʉxtijy ja Jesús, es jyʉnáñ: —Kyajts n'ixy'atyʉ tadʉ yedyʉjk. Kyajts nnijawʉ ti dʉn mmadyakypy. Net ñejxy tʉjk agʉ'ʉm, es 'yʉʉy ja tʉgaak. 69Ta ja kiixy jatʉgok t'ijxy ja Peedrʉ es t'anʉʉmʉdʉ di'ibáty jámʉty: —Tya̱a̱dʉ, sitʉy yʉ'ʉ ja̱'a̱y'a̱jtʉbʉ tya̱dʉ yedyʉjk. 70Per ja Peedrʉ jatʉgok t'ʉxtijy. Es ko waanʉ 'yak'ijty, di'ibʉ naty jápʉty jatʉgok t'anma̱a̱ydyʉ ja Peedrʉ: —Tʉy'a̱jtʉn ko mij nandʉ'ʉn mja̱'a̱y'a̱jtʉbʉ tya̱a̱dʉ, mʉt ko Galileeʉ ja̱'a̱y mij. 71Ta ja Peedrʉ oj ñaygya̱jxpékyʉty ko kyaj tʉy'a̱jtʉn, es jyʉnáñ: —Por tsyos, kyajts n'ixy'atyʉ tya̱dʉ ja̱'a̱y di'ibʉ miits mmadyáktʉp. 72Ta netyʉ 'yʉʉy ja tʉgaak myʉmajtsk ok. Net ja Peedrʉ tjamyejtsy éxtʉm ja Jesusʉ naty tʉ 'yanʉ'ʉmxʉty: “Ko kyajnʉmʉ natyʉ tʉgaak 'yʉy myʉmajtsk ok, es mij mjʉna̱'a̱na̱'a̱ñ tʉgʉk ok ko kyajts xy'ix'aty.” Ta ja Peedrʉ jyantsytyʉjkʉ jʉʉy yaxpʉ.

will be added

X\