MARKɄS 12

1Net tyʉjkʉ ya'ʉxpʉjkpʉ mʉt kana̱k nax ijxpajtʉn es jyʉnáñ: —Jaa ijty tu'ugʉ yedyʉjk di'ibʉ kyoj yʉ uuvʉ kam ma̱ ja ñax. Ta tnageemy es dya'ʉyʉʉy ma̱ dyajnipátʉt ko ja uuvʉ yajwinma̱'a̱dsa̱'a̱nʉt es tkojy tu'ugʉ potsy kʉjxm ma̱ mba̱a̱t jam n'ijxkákʉm es ngwentʉ'a̱jtʉm tʉgekyʉ. Oknʉm tmooy tukmiky ja uuvʉ kam mʉdʉ wiink ja̱'a̱yʉty es tsyo'onnʉ ja kugam. Jagam nax jagamga̱jpn oj ñejxy. 2’Ko tpaty ja tiempʉ ma̱ ja uuvʉ yajtujkmukánnʉ, ta tkejxy tu'ugʉ tyuumbʉ es t'amdówʉt ja mʉduumbʉty ja uuvʉ di'ibʉ pátʉp ja kugam. 3Es ja uuvʉ kamgwentʉ'a̱jtpʉ tma̱jtstʉ ja kugamʉ tyuumbʉ, tkepywyojptʉ es dyajjʉmbijttʉ. Ni tii tkamooydyʉ. 4Net ja kugam tkejxy ja wiinkpʉ tyuumbʉ, es tya̱a̱dʉ ttsa̱a̱ga̱'tstʉ es dyajtsayujttʉ kyʉba̱jk es axʉʉk ttuundʉ. 5Ta ja kugam tkejxy ja wiinkpʉ, es yʉ'ʉ dya'o'ktʉ. Oknʉm ja kugam tkejxy ja wiinkpʉdyʉ tyuumbʉty nimay, es ja uuvʉ kamgwentʉ'a̱jtpʉ tkepywyojptʉ na̱a̱gʉty ja tuumbʉty es na̱a̱gʉty dya'o'ktʉ. 6’Ja kugam tmʉda̱jnʉ je'eyʉ tu'ugʉ mya̱a̱nk di'ibʉ jyantsytsyejpy, ja'a kyajx tim ok es twinma̱a̱y: “Wyindsʉ'ʉgʉbʉdʉts ja nma̱a̱nk.” 7Es ko t'ijxtʉ ja uuvʉ kamgwentʉ'a̱jtpʉ ko myiñ ja kugamʉ mya̱a̱nk, ta ñayjyʉnánʉdʉ ak yʉ'ʉjʉty: “Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn di'ibʉ 'yaxa̱jʉyaampy yʉ kyuma̱'a̱ñ. Min n'ok'ya'o'kʉm, es dʉ'ʉn nmʉwʉ'ʉmʉm ʉdsa̱jtʉm.” 8’Ta tma̱jtstʉ, dya'o'ktʉ es dyajpʉdsʉʉmdʉ ja ñini'x ma̱ ja uuvʉ kam. 9Ta ja Jesús yajtʉʉy: —¿Ti tyunaampy mʉt yʉ'ʉjʉty ja kugam? Pes mínʉp es dya'o'kta̱'a̱yʉdʉ tadʉ axʉk ja̱'a̱ydyʉjk, es tmo'oyʉt wiinkpʉ ja 'yuuvʉ kam. 10’¿Tii ni na̱'a̱nʉm miits xykya'ʉxpʉktʉ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn ma̱ jyʉna'añ?: Ja tsa̱a̱ di'ibʉ ja pojtspʉty 'yʉxtijtʉ, tʉ tpa̱a̱ty ja lyuga̱a̱r ma̱ ja tʉjk t'ʉjx'áty. 11Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn ja tyu'unʉn ja Nindsʉn'a̱jtʉm Dios, es n'okwʉ'ʉmʉdya'ayʉm dʉ'ʉñʉ. 12Ta ja teedywyindsʉ́nʉty es ja fariseeʉty tjamatsandʉ ja Jesús, ja'a ko tmʉwinma̱'a̱ñbyáttʉ ko yʉ'ʉdyʉ naty yajmadyákp mʉdʉ tadʉ ijxpajtʉn. Es mʉt ko tsyʉ'kʉdʉ ja nax ka̱jpn, ta tna'ijxtʉ ja Jesús es ñʉjxtʉ. 13Oknʉm ja Jesús yajtuknikejxy nidu'ugʉty ja fariseeʉty esʉ Eroodʉsʉ jya'ayʉty, es t'ʉxta̱a̱ydyʉ wi'ix mba̱a̱t dya''anʉguga̱'a̱dʉ ja Jesús. 14Ta ja'ajʉty t'anma̱a̱ydyʉ ja Jesús: —Ya'ʉxpʉjkpʉ, nnija̱'a̱dʉpts ko mgajxy mʉt ja tʉy'a̱jtʉn es ni xykyatuñʉ kwentʉ di'ibʉ ja̱'a̱yʉty myadyáktʉp. Je'eyʉ xya'ʉxpeky mʉt ja ñʉ'ʉ tyu'u ja Dios. ¿Tii óyʉdsʉ da ngugʉbátʉt ma̱ yʉ yajkutujkpʉ kopk, o kyajʉ? 15Es ja Jesús ñija̱'a̱bʉ naty ja tyá̱dʉdyʉ 'yaxʉk winma̱'a̱ñʉty. Ta t'anma̱a̱ydyʉ: —¿Ti kots miits xyajka̱'a̱ja̱'a̱ndʉ? Tuk'ijxtʉgʉts ja meeñ di'ibʉ mʉʉt mgugʉbety. 16Net dyajmiindʉ tu'ugʉ platʉ meeñ. Ko tya̱a̱dʉ t'ijxy ja Jesús, net dyajtʉʉy: —¿Pʉ́nʉ tya̱dʉ wyiin jyʉjp esʉ xyʉʉ di'ibʉ yam kʉxja̱'a̱y? Ta ja'ajʉty 'yadsoodʉ: —Yʉ yajkutujkpʉ kopk. 17Net ja Jesús 'yanma̱a̱yʉdʉ: —Pes mo'oydyʉ ja yajkutujkpʉ kopk ja di'ibʉ yʉ'ʉ jya'a'a̱jtypy, es mo'oydyʉ ja Dios di'ibʉ Dios jya'a'a̱jtypy. Ko tmʉdoodʉ tya̱a̱dʉ, ta dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ. 18Net oj tninʉjxtʉ Jesús na̱a̱gʉdyʉ saduseeʉty. Ja saduseeʉty jyʉna̱'a̱ndʉ ko kyajp jyikypyʉka̱'a̱ñ ja o'kpʉty. Dʉ'ʉnʉ tya̱a̱dʉ ttuknibʉjtákʉdʉ: 19—Ya'ʉxpʉjkpʉ, Moisés dyajnigutúkʉ ko pʉn ja pʉ́n 'yeeky es kyaj tʉ tpattʉ 'yu'unk, ja myʉga'ax pyʉ́kʉp ja ku'ekytyo'oxy es tmʉdáttʉt ja 'yu'unk, es ja'a tyuknikʉjxm'átʉp ja jamyii. 20Dʉ'ʉn jyajty ma̱ ʉʉdsʉty. Tamʉ naty jʉxtujk tukka'axʉ yedyʉjk. Ja ka'axkópk pyejky, es 'ye'ky, kyaj tpattʉ ja 'yu'unk. 21Ta ja myʉmajtskpʉ tpejky ja ku'ekytyo'oxy, es nandʉ'ʉn jyajty. Es ja myʉdʉgʉʉkpʉ nandʉ'ʉn jyajty, 22extʉ ko 'yabʉdseemy nijʉxtujk, es ni pʉ́n tkatukpattʉ 'yu'unk. Es ko tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn tʉgekyʉ ñajxy, ta nandʉ'ʉn ja toxytyʉjk 'yo'knʉ. 23Es ma̱ jyikypyʉka̱'a̱ndʉk ja o'kpʉty, ¿pʉ́nʉk nidu'ugʉ tadʉ jʉxtujkpʉ ʉna̱'kʉty ñʉdo'oxy'átʉp, éxtʉm tʉ pyʉjkta̱'a̱ydyʉ mʉt yʉ'ʉ? 24Esʉ Jesús 'yadsoojʉdʉ: —Miidsʉty nʉgoo m'okka̱jxtʉgooyñʉdʉ, mʉt ko kyaj xyñijáwʉdʉ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn es ni ja myʉk'a̱jtʉnʉ Dios. 25Es ko ja o'kpʉ jyikypyʉ́ktʉt, ni kyapʉ́ktʉt ni pʉ́n, dʉ'ʉn 'yíttʉt éxtʉmʉ ánklʉsʉ tsa̱jpótmʉdʉ. 26Yʉ o'kpʉty sitʉy jikypyʉ́ktʉp. ¿Tii kyajnʉm miits xyajmadya̱'a̱ktʉ éxtʉm ja Dios jyʉnáñ ma̱ ja jyaaybyajtʉn, ma̱ tmadya'agyʉ tadʉ apyñgyepy ko tyoy?, ko t'anma̱a̱y ja Moisés: “Ʉjtsʉ dʉ'ʉn ja Abra̱a̱nʉ Dyios, Isa̱a̱ esʉ Jakoob.” 27Yʉ Dios, kyaj yʉ'ʉ Dyios'átyʉty ja o'kpʉty, yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja jiikypyʉty. Es dʉ'ʉn miidsʉty sitʉy nʉgoo m'okka̱jxtʉgooyñʉdʉ. 28Net nandʉ'ʉn ñimiinʉ Jesús tu'uk ja di'ibʉ tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjkp, di'ibʉ tʉ tmʉdoyʉ tya̱a̱dʉ es ñija̱'a̱p ko Jesús tʉ t'adsoodʉ ja saduseeʉty mʉdʉ wijy'a̱jtʉn. Ta dyajtʉʉy: —Ya'ʉxpʉjkpʉ, ¿di'ibʉ dʉ'ʉn ja ana'amʉn ni'igʉ myʉ́jʉty? 29Ta Jesús 'yadsoojʉ: —Ja ana'amʉn di'ibʉ ni'igʉ myʉ́jʉty, yʉ'ʉ tya̱a̱dʉ ma̱ jyʉna'añ: “Mʉdowdʉ es jaygyúkʉdʉ, miits israelítʉty: ja Dios di'ibʉ Nindsʉn'a̱jtʉm, yʉ'ʉyʉ je'eyʉ Windsʉn'a̱jtp. 30Tsoktʉ ja mWindsʉ́n Dios mʉt winʉ mjot mwinma̱'a̱ñ, mʉt winʉ m'anmʉja̱'a̱n es mʉt winʉ mmʉja̱a̱.” 31Es ja myʉmajtskpʉ yʉ'ʉ dʉ'ʉn jyʉna'añ: “Tsoktʉ ja mmʉdʉjkpa̱'a̱ éxtʉm mij kʉ'ʉm mnaydsyékyʉty.” Tadʉ nimajtskpʉ ana'amʉn nik ni'igʉ myʉ́jʉty kʉdiinʉm ni tu'ugʉ wiinkpʉ. 32Ta ja di'ibʉ tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjkp 'yanma̱a̱yʉ Jesús: —Oyʉts tʉ xy'adsoy, ya'ʉxpʉjkpʉ. Tʉy'a̱jtʉnʉ'ʉ ko ijtp tu'uk je'eyʉ Dios, kyajpʉ wiinkpʉ. 33Es pʉn ndsojkʉm ja Nindsʉn'a̱jtʉm Dios mʉt winʉ njot nwinma̱'a̱ñ'a̱jtʉm, mʉt winʉ nmʉja̱a̱'a̱jtʉm es pʉn nandʉ'ʉn ndsojkʉm ja nmʉdʉjkpa̱'a̱'a̱jtʉm éxtʉm nnaydsyojkʉm kʉ'ʉm, yʉ'ʉ sitʉy nik ni'igʉ tsyoba̱a̱dʉt kʉdiinʉm tʉgekyʉ yojxʉn es tʉgekyʉ windsʉ'kʉn di'ibʉ yajtooydyʉp artalkʉjxm. 34Es mʉt ko ja Jesús ñija̱'a̱p ko ja di'ibʉ tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjkp tʉ 'yadsooyʉty mʉdʉ wijy'a̱jtʉn, ta t'anʉʉmʉ: —Je'eyʉ tim waanʉ mdʉgoy'a̱jtxʉty es m'ítʉt ma̱ Dios yajkutíky. Es kyaj pʉ́n 'yoknaydyuk'a'ijxʉnʉ es t'ak'yajtʉ́wʉt ni tii. 35Oknʉm ko Jesús ttuk'ʉxpejky ja ja̱'a̱yʉty mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty. Ta yajtʉʉjʉdʉ: —¿Wi'ix ko yʉ di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp jyʉna̱'a̱ndʉ ko yʉ Kristʉ yʉ'ʉ tʉʉmp'a̱jt a̱a̱ts'a̱jtʉp ja Davit je'eyʉ? 36Mʉt ko Davit kʉ'ʉm, mʉt ja myʉk'a̱jtʉn ja Espíritʉ Santʉ jyʉna'añ: Yʉ Dios t'anʉʉmʉ ʉjtsʉ nWindsʉ́n: “U'uñʉ ya̱a̱ aga̱'a̱ñdsyoo ma̱ ʉjʉn, extʉ kots ʉj nyajtʉgóyʉt tʉgekyʉ mij ja mmʉdsip.” 37¿Es wi'ix mba̱a̱t yʉ Kristʉ tyʉʉmp'áty 'ya̱a̱ts'átyʉty yʉ Davit? Pes Davit kʉ'ʉm jʉna̱a̱mp nWindsʉ́n. Es ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ nimáyʉdyʉ naty, yʉ'ʉjʉty myʉdooda̱a̱ydyʉ yajxón ja Jesús. 38Es ja Jesús t'aktuk'ʉxpejky: —Naygywentʉ'átʉdʉ miidsʉty mʉt ja di'ibʉty ya'ʉxpʉjktʉp tsa̱jptʉgóty. Yʉ'ʉ pyʉjtáktʉp ja witʉ yembyʉ es ttsoktʉ es ja ja̱'a̱yʉty 'yʉbo'x kya̱jxpo'xʉdʉt tu'a̱a̱y mʉdʉ windsʉ'kʉn, 39es tsa̱jptʉgóty jap tyim'u'uñʉya̱'a̱ndʉ ma̱ ja ja̱'a̱yʉty mba̱a̱t yajxón 'yíxʉdʉ es mʉj windum 'yu'uñʉya̱'a̱ndʉ ma̱ pʉ́n kyay 'yuuktʉ. 40Es tpʉjkʉdʉ ja tyʉjkʉty yʉ ku'ekytyo'oxyʉty, net kya̱jxta̱'a̱ktʉ jeky es dʉ'ʉn twin'ʉʉna̱'a̱ndʉ ja ja̱'a̱yʉty, es ñay'andíjʉdʉ jyiky'attʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt. Pa̱a̱ty pátʉdʉp ni'igʉ ja tʉydyu'unʉn. 41Oknʉm ja Jesús ñaxwe'tsy ma̱ t'ijxy ko ja mʉkja̱'a̱ydyʉjk tpʉjtáktʉ may ja myeeñ ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjkʉ 'yalkansiiʉ. 42Es nandʉ'ʉn jya'ty tu'ugʉ ku'ekytyo'oxy ayoobʉ, es tpʉjta'aky majtskʉ mutsk meeñu'unk di'ibʉ yiin waanʉ tsyo'a̱jtypy. 43Net ja Jesús dyaxyʉ ja 'yʉxpʉjkpʉtʉjk, es t'anma̱a̱y: —Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉ ko tya̱dʉ ku'ekytyo'oxy di'ibʉ ayoop tʉ dyaky ni'igʉ es kʉdiinʉm nidʉgekyʉ ja mʉkja̱'a̱yʉty. 44Ja'a ko yʉ'ʉjʉty dyaktʉ di'ibʉ yajnadʉjkʉp, perʉ tya̱dʉ ayoobʉ ku'ekytyo'oxy dyaky tʉgekyʉ ja myeeñ di'ibʉ tyukjiky'ajtypy.

will be added

X\