MARKɄS 10

1Net ja Jesús tsyo'oñ Kafarnaúm es oj ñejxy ma̱ ja Judeeʉ ñax es 'yawinna̱jxy ma̱ ja Jordán mʉjnʉʉ jadsoo ma̱ xʉʉ pyʉdsemy. Jap ja ja̱'a̱yʉty ñaymyujkʉdʉ jatʉgok ma̱ naty yʉ'ʉ, es dya'ʉxpejky éxtʉmʉ naty yʉ'ʉ ya'ʉxpeky jaayʉm. 2Net na̱a̱gʉdyʉ fariseeʉty tnimiindʉ Jesús es dʉ'ʉn dya''anʉguga̱'a̱jʉya̱'a̱ndʉ. Ta dyajtʉʉdʉ: —¿Tii mba̱a̱t yʉ yedyʉjk tmastu'uty ja ñʉdo'oxy? 3Ta ja Jesús 'yadsoojʉ: —¿Wi'ix t'ane'emy ja Moisés? 4Ta ja'ajʉty 'yadsoodʉ: —Ja Moisés tʉ dyajnigutúkʉ es mba̱a̱t ja yedyʉjk tmastu'uty ja ñʉdo'oxy pʉn jawyiin tmo'oy tu'ugʉ neky ma̱ jyʉna'añ ko kyaj t'oknʉdo'ox'a̱jnʉ. 5Ta Jesús 'yanma̱a̱yʉdʉ: —Ja Moisés tkʉxja̱a̱yʉ tadʉ ana'amʉn ja'agyʉjxm ko kujuun miidsʉty. 6Per ma̱ tsyondaky ko Dios dyajkojy tʉgekyʉ, yʉ Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ: “Dios yajkoj ja ja̱'a̱yʉty yedyʉjk es toxytyʉjk.” 7“Pa̱a̱ty ja yedyʉjk 'yabekyʉ ma̱ ja tya̱a̱k tyeety es dʉ'ʉn ñaybyuwa̱'a̱gʉdʉ mʉdʉ ñʉdo'oxy, 8es nimajtsk jyiky'attʉ éxtʉm tu'ugʉn je'eyʉ.” 9Pa̱a̱ty di'ibʉ ja Dios tʉ dyajnaymyúkʉdʉ, ni pʉ́n tkayajwa̱'xʉt. 10Ko naty jap tʉgótyʉty, ja 'yʉxpʉjkpʉty yajtʉʉjʉdʉ jatʉgok yʉ tya̱a̱dʉ. 11Esʉ Jesús 'yanma̱a̱yʉdʉ: —Di'ibʉ myastutypy ja ñʉdo'oxy es pyeky mʉdʉ wiink to'oxy, yajtʉgeepy ja pʉjk úkʉnʉ wyindsʉ'kʉn. 12Es pʉn ja toxytyʉjk myastutypy ja ña'ay es pyeky mʉdʉ wiink yedyʉjk, nan yajtʉgeepy ja pʉjk úkʉnʉ wyindsʉ'kʉn. 13Na̱a̱gʉdyʉ ja̱'a̱yʉty dyajmíndʉ 'yʉna̱'ku'ungʉty esʉ Jesús tyónʉdʉt, es ja 'yʉxpʉjkpʉty t'oodʉ ja ja̱'a̱yʉty. 14Ko ja Jesús t'ijxy, ta 'yajkʉ mʉt yʉ'ʉjʉty es t'anma̱a̱ydyʉ: —Mastu'uttʉ, wa'andsʉ ʉna̱'ku'ungʉty xyñimíndʉts, es katʉ xyajjʉmbíty, mʉt ko ja Diosʉ kyutujkʉn yʉ'ʉ jya'a'a̱jtypy di'ibʉ dʉ'ʉn éxtʉm yʉ'ʉjʉty. 15Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ ko di'ibʉ kyaj t'axa̱jʉ ja Diosʉ kyutujkʉn éxtʉm tu'ugʉ ʉna̱'ku'unk, kyaj tyʉ́kʉt ma̱ Diosʉ kyutujkʉn. 16Net ttsa'ane'ky ja ʉna̱'ku'ungʉty. Ta tkʉxkooñ ja kyʉ'ʉ ma̱ ja kyʉba̱jkʉty es tkuni'xy. 17Ko ja Jesús 'yaktu'uyo'oy, net myiiñ tu'ugʉ yedyʉjk pʉye'egyʉ, es ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ Jesús wyindum es yajtʉʉjʉ: —Oy ya'ʉxpʉjkpʉ, ¿ti tsojkʉp ndúnʉdʉts esʉts nyajtukkumáyʉt ja jiky'a̱jtʉnʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ? 18Netʉ Jesús 'yanma̱a̱yʉ: —¿Ti kots mij xytyijy kots ʉj n'óyʉty? Ja'a ko yʉ'ʉyʉ dʉ'ʉnʉ Dios oy. 19Oy xyñija̱'a̱jʉ ja Diosʉ 'yana'amʉn: “Katʉ myajja̱'a̱y'eeky; katʉ xyajtʉgóy ja pʉjk úkʉnʉ wyindsʉ'kʉn; katʉ mmeetsy; katʉ mʉdʉ andakʉngyʉjxm pʉ́n xyñiwa̱a̱mbéty; katʉ ti xyñipeky; mwindsʉ'ʉgʉp ja mda̱a̱k mdeety.” 20Ja yedyʉjk 'yadsooy: —Ya'ʉxpʉjkpʉ, tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ tʉts nguydyuunda̱'a̱y extʉ tʉ ndimmutsk'átyʉts. 21Netʉ Jesús twin'ijxy mʉdʉ tsojkʉn, es t'anma̱a̱y: —Jatu'uk mdʉgoy'a̱jtxʉty. Nʉjx took tʉgekyʉ di'ibʉ mmʉda̱jty mjaygyejpy es yajwa̱'x ma̱ ayoobʉ ja̱'a̱yʉty, es net xypyamínʉdʉts es dʉ'ʉn xymyʉdátʉt ja oy'a̱jtʉn jam tsa̱jpótm. 22Es ko tmʉdooy yʉ tya̱a̱dʉ, ta ja yedyʉjk jyotmaydyuktʉjkʉ. Ta oj ñejxy jotmaymyʉʉt, mʉt ko nʉgoo naty jyantsymyʉkja̱'a̱yʉty. 23Ta ja Jesús t'ijxʉmbijty, es t'anma̱a̱ydyʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty: —¡Tsip nimʉja̱a̱ esʉ mʉkja̱'a̱ydyʉjkʉty tyʉ́kʉdʉt ma̱ Diosʉ kyutujkʉn! 24Ja 'yʉxpʉjkpʉty dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ mʉdʉ tya̱a̱dʉ. Esʉ Jesús 'yak'anma̱a̱yʉmbijtʉdʉ: —¡Tsip nimʉja̱a̱ esʉ mʉkja̱'a̱ydyʉjkʉty tyʉ́kʉdʉt ma̱ Diosʉ kyutujkʉn! 25Ni'igʉ tsyípʉty es tu'ugʉ mʉkja̱'a̱y tyʉ́kʉt tsa̱jpótm es kʉdiinʉm ko tu'ugʉ kameyʉ ñáxʉt xu'uñ jutoty. 26Ko t'akmʉdoodʉ tya̱a̱dʉ ja ʉxpʉjkpʉty, waanʉ ni'igʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ dʉ'ʉñʉ es ñayjyʉnánʉdʉ: —Pes, ¿pʉ́nʉ dʉ'ʉn mba̱a̱t ñitse'eky? 27Esʉ Jesús wyin'ijxʉdʉ es 'yanma̱a̱yʉdʉ: —Mʉdʉ ja̱'a̱yʉty kyaj mba̱a̱t, per mʉdʉ Dios, ak mba̱a̱t tʉgekyʉ. 28Netʉ Peedrʉ t'anma̱a̱y ja Jesús: —Es ʉʉdsʉty sitʉy tʉts tʉgekyʉ nmastutta̱'a̱ydyʉ es mij nbanʉjxtʉ. 29Jesús 'yadsoojʉ: —Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉdʉ ko oytyim pʉ́nʉty di'ibʉ tʉ tmastu'uty ja tyʉjk, o myʉga̱'a̱xʉty, o tya̱a̱k, o tyeety, o 'yu'ungʉty, o ñax kámʉty mʉt kots xypyanejxy ʉj es ttuñ éxtʉm jyʉna'añ ja oybyʉ ayuk, 30tadʉ ja̱'a̱y Dios mo'oyʉdʉp tyam ma̱ tya̱dʉ naxwíñʉdʉ mʉgo'px dʉ'ʉnʉn ni'igʉ tyʉjk, tya̱a̱k, myʉga'axʉty, 'yu'ungʉty esʉ ñax kámʉty, oy 'yayoy dʉ'ʉn; es nandʉ'ʉn tsa̱jpótm Dios myo'oyʉdʉt ja jiky'a̱jtʉnʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ. 31Per may di'ibʉ tyam ya̱ naxwiiñ ijtp mʉj, jam tsa̱jpótmʉ Dios pyʉjta̱'a̱gʉdʉt mutsk; es may di'ibʉ tyam ya̱ naxwiiñ ijtp mutsk, jam tsa̱jpótmʉ Dios pyʉjta̱'a̱gʉdʉt mʉj. 32Jamʉ naty wyimbattʉ ma̱ ja tyu'ujʉ Jerusalén, esʉ Jesús jawyiinʉ naty ñejxy ma̱ ja 'yʉxpʉjkpʉty. Es ja nima̱jmajtskʉty dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ es tsyʉ'kʉdʉ ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ panʉjxʉdʉp. Net ja Jesús twoonejxy wiink tsoo ja nima̱jmajtskpʉ 'yʉxpʉjkpʉty. Ta oj ttukmʉmadya̱'a̱ktʉ di'ibʉ naty jatán kʉbatánʉp, 33es 'yanma̱a̱yʉdʉ: —Ixtʉ, nbatʉjkʉm Jerusalén ma̱ ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, nyajkʉyaka̱'a̱ñʉts ma̱ yʉ teedywyindsʉ́nʉty es ma̱ ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp, es xytyuknika̱jxpata̱'a̱ndʉts ja o'kʉn es xykyʉyaka̱'a̱ndʉts ma̱ ja romanʉ ja̱'a̱yʉty. 34Yʉ'ʉts xyñixi'iga̱'a̱n xytyukxi'iga̱'a̱ndʉts, xywyopa̱'a̱ndʉts, xyñidsujʉya̱'a̱ndʉts es xya'ooktʉpts, es ko tyʉgʉkxʉbátʉt ma̱dsʉ naty tʉ n'eeky, njikypyʉ́kʉdʉts. 35Net ja Santya̱'a̱gʉ es ja Fwank, Zebedeeʉ mya̱a̱ngʉty, tmʉwingoondʉ ja Jesús es t'anma̱a̱ydyʉ: —Ya'ʉxpʉjkpʉ, ndsojktʉpts es xytyúnʉt ja may'a̱jtʉn di'ibʉ n'amdoodʉp. 36Net ja Jesús yajtʉʉjʉdʉ: —¿Ti dʉn mdsojktʉp esʉts ndúnʉt? 37Ta t'anma̱a̱ydyʉ: —Mooydyʉgʉts esʉts n'u'uñʉdʉt tu'uk ma̱ m'aga̱'a̱ñgyʉ'ʉ es jatu'uk ma̱ m'ana̱jñgyʉ'ʉ ko m'ana'ama̱'a̱ñ mʉj'a̱jtʉn mʉʉt. 38Ta ja Jesús 'yadsoojʉdʉ: —Miits kyaj xyñijáwʉdʉ ti dʉn m'amdoodʉp. ¿Tii mmʉdánʉdʉp miidsʉty, éxtʉm mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm xy'uuktʉ ma̱ ja kálʉz ma̱ts ʉj n'uuga̱'a̱ñ? ¿Tii mmʉdánʉdʉp miidsʉty éxtʉm mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm mnʉbáttʉt éxtʉmts ʉj nnʉbata̱'a̱ñ? 39Ta ja'ajʉty 'yadsoodʉ: —Nmʉdánʉdʉpts. Esʉ Jesús 'yanma̱a̱yʉdʉ: —Tʉy'a̱jtʉn ko miits m'uuktʉp ma̱ ja kálʉz ma̱ts ʉj n'uuga̱'a̱ñ, es nandʉ'ʉn mnʉbáttʉt éxtʉmts ʉj nnʉbata̱'a̱ñ. 40Per ʉj kyajts xypyaaty esʉts miits nmo'oydyʉt es m'u'uñʉdʉt ma̱ts n'aga̱'a̱ñdsyoo o ma̱ts n'ana̱jñdsyoo. Diosʉ dʉ'ʉn pátʉp tmo'oydyʉt di'ibáty tʉ yajtuknibʉjta̱a̱gʉ. 41Ko ja nima̱jkpʉ ʉxpʉjkpʉty tmʉdoodʉ tya̱a̱dʉ, net ttuk'ak'a̱jttʉ ja Santya̱'a̱gʉ es ja Fwank. 42Netʉ Jesús dyáxʉdʉ nima̱jmajtskʉty, es t'anma̱a̱ydyʉ: —Mnija̱'a̱dʉp miits ko di'ibáty 'yana'amdʉp ya̱ naxwiiñ, jya''abʉ́ktʉp ja ja̱'a̱yʉty, es 'yana'amʉdʉ éxtʉm yʉ'ʉjʉty ja kyutujkʉn. 43Per kyaj dyʉ'ʉn'átʉt ma̱ miidsʉty. Nik ni'igʉ ko di'ibʉ naybyʉjta̱'a̱gánʉp mʉj ma̱ miidsʉty, yʉ'ʉ myʉdúndʉp ja myʉ''ʉxpʉjkpʉty, 44es oytyim pʉ́nʉty miidsʉty di'ibʉ ita̱a̱mp jawyiin, yʉ'ʉ myʉdúndʉp ja myʉ''ʉxpʉjkpʉty éxtʉmxyʉp yʉ'ʉdyʉ myʉduumbʉ. 45Dʉ'ʉn éxtʉm ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, kyajts nmiiñ naxwiiñ esʉts nyajmʉdúnʉt, ja'ats ʉj tʉ nnimíñ esʉts ʉj ja ja̱'a̱y nmʉdúnʉt esʉts ngʉbátʉt mayʉ ja̱'a̱y ja pyeky kots ja'a ngu'oogʉt, dʉ'ʉn may tmʉdáttʉt ja nitsokʉn. 46Net jya̱jttʉ Jerikoo. Es ko natyʉ Jesús kya̱jpnbʉdsémy mʉt ja 'yʉxpʉjkpʉty es mʉt ja mayjya'ayʉty, tu'ugʉ wiints di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Bartimeeʉ, Timeeʉ mya̱a̱nk, jamʉ naty 'yu'uñʉ tu'ubʉ'a̱a̱y es t'amdoy ja limosnʉ. 47Es ko tmʉdooy ko wyingóñ ja Jesús nazarenʉ, ta ja wiints yaxkeky: —¡Jesús, Davitʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts, pa''ayoogʉts mij! 48May ja ja̱'a̱yʉty 'yoojʉdʉ es 'yamónʉt, per ja wiints ni'igʉ waanʉ mʉk yaxkeky: —¡Davitʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts, pa''ayoogʉts! 49Net ja Jesús wya̱'k'a̱'a̱jʉ, es jyʉnáñ: —Yajmíndʉ. Ta ja ja̱'a̱yʉty t'anma̱a̱ydyʉ ja wiints: —Jotkujkʉ, pʉdʉ'ʉk, mʉt ko tam myáxʉty. 50Net ja wiints tnasjajtʉ ja tsyamarrʉ, es pyujte'ky. Ta twinguwa̱'kʉ ja Jesús. 51Net ja Jesús yajtʉʉjʉ: —¿Ti mdsejpy esʉts ʉj ndúnʉdʉts? Ja wiints 'yadsooy: —Ya'ʉxpʉjkpʉ, yʉ'ʉts njatsejpy esʉts n'ijxpʉ́kʉt. 52Ta ja Jesús 'yanma̱a̱yʉ: —Mba̱a̱t mnejxy. Tʉ m'agʉda'aky mʉt ko tʉts xymyʉbeky. Netyʉ ja wiints oj 'yijxpéky, es tpanejxy ja Jesús.

will be added

X\