LUKɄS 6

1Ma̱ tu'ugʉ sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ ja Jesús mʉt ja 'yʉxpʉjkpʉty ña̱jxtʉ triigʉ kamoty. Es ja 'yʉxpʉjkpʉtʉjk tkutʉjtʉ ja triigʉ es twinxatstʉ es tjʉ'xtʉ ja pya̱jk. 2Net nija'ajʉty ja fariseeʉty dyajtʉʉdʉ: —¿Ti ko dʉ'ʉn xytyundʉ miidsʉty ma̱ sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ di'ibʉ kyaj ñigutíkyʉty? 3Es ja Jesús 'yadsooy: —Es miidsʉty, ¿ti kyajnʉm xy'ʉxpʉktʉ di'ibʉ tyuun ja Davit ko yʉ'ʉ es ja jyamyʉʉdʉty tmʉda̱jttʉ ja yuu? 4Tyʉjkʉ ja Davit ma̱ Diosʉ tyʉjk es tju'ty ja tsa̱jkaaky di'ibʉ kuni'xy es tka̱a̱y yʉ'ʉ es nandʉ'ʉn tmooydyʉ ja jyamyʉʉdʉty. Es kyaj jyanigutíkyʉty es yʉ'ʉ tkáydyʉt, yʉ'ʉ je'eyʉ ja teedyʉty mba̱a̱t tkaydyʉ tadʉ tsa̱jkaaky. 5Es nandʉ'ʉn jyʉnáñ ja Jesús: —Es ʉj nmʉda̱jtypyʉts yʉ kutujkʉn nandʉ'ʉn ma̱ sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ. 6Es ma̱ jatu'ugʉ sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ Jesús tyʉjkʉ ma̱ ja tsa̱jptʉjk es dya'ʉxpejky ja ja̱'a̱yʉty. Japʉ naty tu'ugʉ yedyʉjk di'ibʉ myʉda̱jtypy ja 'yaga̱'a̱ñgyʉ'ʉ tʉ'ʉts. 7Es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp es ja fariseeʉty tpajʉdijttʉ ja Jesús es t'ixa̱'a̱ñ pʉn ya''agʉdakypy ja ja̱'a̱y ma̱ ja sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ, es dʉ'ʉn ttuundʉ ja anʉʉ es tpekymyo'oya̱'a̱ndʉ. 8Perʉ Jesús ñija̱'a̱p di'ibʉ wyinma̱a̱ydyʉp es t'anma̱a̱y ja yedyʉjk di'ibʉ kyʉ'ʉ myʉda̱jtypy tʉ'ʉts: —Pʉdʉ'ʉk es mdánʉt ya̱a̱ kujk'a̱a̱y. Es ja yedyʉjk pyʉde'ky es tyʉna̱a̱y jap kujk'a̱jp. 9Net ja Jesús t'anma̱a̱y ja wiinkpʉ ja̱'a̱yʉty: —Tyámʉts ʉj miits nyajtʉwa̱'a̱ndʉ: ¿Ti mba̱a̱t ndu'unʉm ma̱ ja sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ, ja oybyʉ o axʉʉkpʉ? ¿Nyajtsókʉm o nya'o'kʉmʉ? 10Net ja Jesús t'ijxta̱a̱y nidʉgekyʉ di'ibʉ naty tʉ tyukwa̱'kmíkyʉty, es t'anma̱a̱y ja yedyʉjk: —Xa̱jtʉ́w. Es ko xya̱jtʉʉy, 'yagʉdakta̱a̱y. 11Es ja fariseeʉty es ja myʉgu'ugʉty 'yajkʉdʉ mʉk es ñay'anma̱a̱yʉdʉ ak yʉ'ʉjʉty pʉn wi'ix mba̱a̱t yajtúñ ja Jesús. 12Es ko waanʉ jyejky, ta ja Jesús oj ñejxy ka̱jxtákpʉ ma̱ tu'ugʉ kopk. Jam ja tsuu dyajna̱jxy kya̱jxta'aky. 13Es ko oj xyʉʉñʉ, net dyaxʉ di'ibʉty ya'ʉxpejkypy, es twin'ijxy nima̱jmajtsk di'ibʉ 'yapostʉlʉ'áttʉp. 14Yʉ'ʉ xyʉʉjʉty: Simonk di'ibʉ Jesús yajxʉbajt Peedrʉ, Andrés, ja Simongʉ myʉga'ax, Santya̱'a̱gʉ, Fwank, Felipʉ, Bartolomee, 15Matewʉ, Tomás, Santya̱'a̱gʉ, ja Alfeeʉ 'yu'unk, Simonk ja kananeeʉ ja̱'a̱y, 16Juudʉs yʉ Santya̱'a̱gʉ 'yu'unk, esʉ Juudʉs Iskaryotʉ di'ibʉ óknʉm kyʉya̱jk ja Jesús. 17Netʉ Jesús jyʉnajky ma̱ ja kopk mʉt yʉ'ʉjʉty es jyajty ma̱ tu'ugʉ joy it. Es japʉ mayjya'ay ñaymyujkʉdʉ di'ibʉ tso'ondʉp Judeeʉ, Jerusalén es ma̱ myejyñbya̱'a̱jʉ Tirʉ esʉ Sidón. 18Tya̱a̱dʉty tʉ naty jya̱'ttʉ es tmʉdowa̱'a̱ndʉ ja Jesusʉ 'yʉxpʉjkʉn es nandʉ'ʉn 'yagʉda̱'a̱ktʉt di'ibʉ pʉjkʉdʉp. Es di'ibʉ mʉjku'u ya''ayoojʉp, nandʉ'ʉn ja Jesús dya''agʉdaky. 19Es nidʉgekyʉ ja mayjya'ay ttonandʉ ja Jesús, ja'a ko mʉdʉ myʉk'a̱jtʉn ja Jesús dya''agʉdaky nidʉgekyʉ ja pa̱'a̱m ja̱'a̱y. 20Net ja Jesús t'ijxtʉ ja di'ibʉ ya'ʉxpejkypy, es t'anma̱a̱y: —Kuni'xy miidsʉty di'ibʉ ayoodʉp, pes m'íttʉp ma̱ Diosʉ kyutujkʉn. 21’Kuni'xy miidsʉty di'ibʉ tyam ayu'a̱jttʉp, pes mjotkʉda̱'a̱ktʉp. ’Kuni'xy miidsʉty di'ibʉ tyam jʉʉy yáxtʉp, pes óknʉm mxi'ik mxóndʉt. 22’Kuni'xy miidsʉty ko ja̱'a̱yʉty mga'oy'íxʉdʉ, mga'oy'axá̱jʉdʉ, mya''axʉk'ixtʉ es jyʉna̱'a̱ndʉ wi'ixáty mʉt miidsʉty ja'a kots miits xypyanʉjxtʉp, ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ. 23Agujk'át jotkujk'áttʉ es xonda̱'a̱ktʉ ma̱ tadʉ xʉʉ, pes, tsa̱jpótmʉ Dios mʉj wiin mgumáyʉdʉt. Nandʉ'ʉn tadʉ ja̱'a̱yʉdyʉ 'yaptʉjkʉty t'axʉktundʉ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty. 24’¡Per pʉroobʉ miits mʉkja̱'a̱ydyʉjkʉty! Tyamyʉ mjotkujk'áttʉ, per óknʉm m'ayówdʉt. 25’¡Pʉroobʉ miidsʉty di'ibʉ tyam ka̱a̱y úktʉp, pes óknʉm m'ayu'áttʉt! ¡Pʉroobʉ miidsʉty di'ibʉ tyam xik xoondʉp, pes óknʉm mjotmay'oogʉt es mjʉ'ʉydyʉt! 26’¡Pʉroobʉ miidsʉty ko nidʉgekyʉ ja̱'a̱yʉty m'axá̱jʉty oy, ja'a ko dʉ'ʉn ja 'yaptʉjkʉty t'axá̱jʉdʉ di'ibʉ jékyʉp andakp jyʉna̱'a̱ndʉ ko yʉ'ʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ! 27’Per ʉj n'anma̱a̱ydyʉp miits di'ibʉ xymyʉdoo'ijttʉp, ko mdsóktʉp ja mmʉdsip es xytyúnʉt yajxón mʉt di'ibʉ mga'oy'ijxʉp, 28es mgunu'xtʉp di'ibʉ mga̱jxpojkʉdʉp es ni'amdow nibʉjktsówʉ ma̱ Dios di'ibʉ m'axʉktuunʉdʉp. 29Es pʉn mgojxʉp tuk adu'um ma̱ m'ama̱'a̱tsy, mo'oy jatuk adu'um. Es pʉn ja pʉ́n mbʉjkʉty yʉ mdsyamarrʉ, jan ja mnixuy es wa'an nandʉ'ʉn dyajnejxy. 30Es pʉ́n m'amdoojʉp di'ibʉ mmʉda̱jtypy, mo'oy, es pʉ́n tʉ ti mbʉjkʉty, katʉ xy'amdoy es dyajjʉmbítʉt. 31Es tundʉ miidsʉty mʉt nidʉgekyʉ ja̱'a̱y éxtʉm xytsyoktʉ es yʉ'ʉjʉty ttúndʉt nandʉ'ʉn mʉt miidsʉty. 32’Pʉn miits mdsojktʉp yʉ'ʉyʉ di'ibʉ miits mdsojkʉdʉp, ¿ti oy'a̱jtʉn mduundʉp di'ibʉ kyatuundʉp ja wiinkpʉty? Pes tyuundʉp yʉ'ʉ nandʉ'ʉn di'ibʉ 'yandijtʉp pekyjya'ay. 33Es pʉn miits mduundʉp oy yʉ'ʉyʉ di'ibʉ miits mdsojkʉdʉp, ¿ti oy'a̱jtʉn mduundʉp di'ibʉ kyatuundʉp ja wiinkpʉty? Pes tyuundʉp yʉ'ʉ nandʉ'ʉn di'ibʉ 'yandijtʉp pekyjya'ay. 34Es pʉn miidsʉty mduk'ani'xypy ja meeñ yʉ'ʉyʉ ja̱'a̱y di'ibʉ m'a'ijxʉp es mmʉgʉbátʉdʉt jatʉgok, ¿ti oy'a̱jtʉn mduundʉp di'ibʉ kyatuundʉp ja wiinkpʉty? Pes nandʉ'ʉn di'ibʉ 'yandijtʉp pekyjya'ay tmo'oydyʉ yʉ myeeñ ani'xy yʉ ja̱'a̱y di'ibʉ mʉgʉbátʉdʉp. 35Tsoktʉ es tundʉ ja oybyʉ mʉdʉ mmʉdsip, tuk'anu'x ja mmeeñ nandʉ'ʉn yʉ ja̱'a̱y es kyaj xyjʉjp'íxʉt es mmʉgʉbátʉdʉt, dʉ'ʉn xytyuk'íxʉt ko miidsʉty Dios Tsa̱jpótmʉdʉ 'yu'ungʉty. Ja'a ko Dios nandʉ'ʉn tyiimpy yʉ oybyʉ extʉ mʉt yʉ pekyjya'ay es pʉ́nʉty kyaj jya'aygyʉda'agyʉty. Es di'ibʉ dʉn tyiimpy, Dios mʉj myay'ata̱'a̱ñʉty. 36Pa''ayowdʉ ja ja̱'a̱y éxtʉm ja mDeedyʉ tsa̱jpótmʉdʉ mba''ayóyʉty. 37’Katʉ xypyayo'oy ja wiinkpʉ, es ja Dios nan kyaj miits mbayo'oyʉdʉt. Katʉ xypyekymyo'oy ja wiinkpʉ, es ja Dios nan kyaj mbekymyo'oyʉdʉt miidsʉty. Pa''ayowdʉ, es ja Dios nandʉ'ʉn mba''ayówʉdʉt. 38Mo'oy ja wiinkpʉ, es ja Dios mmo'oyʉdʉt nandʉ'ʉn, oyʉ kijxn, ta̱'tspéky, winxity es ku'ujts. Es pʉn oy xykyijxʉ ja wiinkpʉ ja jya'a, nandʉ'ʉn myajkijxtʉt. 39Jesús yʉ'ʉ pyʉjtákʉ tya̱dʉ ijxpajtʉn: —¿Ti mba̱a̱t tu'ugʉ wiints twijts'yo'oy ja myʉwiints? ¿Ti kyaj kyʉdáwʉt nimajtsk ma̱ tu'ugʉ jut? 40Ni tu'ugʉ ʉxpʉjkpʉ di'ibʉ myʉba̱a̱dʉp ja wyindsʉ́n, per ko oy dyajkéxy ja 'yʉxpʉjkʉn, dʉ'ʉn jya̱'tʉt éxtʉm ja wyindsʉ́n. 41’¿Ti ko xy'ixy tu'uk ja kepywyayu'unk di'ibʉ jap mmʉgu'uk wyiinóty, es kyaj mij xytyuñʉ kwentʉ ja mʉj kepy di'ibʉ jap mwiinóty? 42¿Es wi'ix mjʉna̱'a̱ñ: “Mʉgu'uk, n'okju'tʉmʉ tadʉ kepywyayu'unk di'ibʉ jap mmʉda̱jtypy mwiinóty”, es kyaj mnayjyáwʉty ko mij xymyʉdaty ja mʉj kepy jap mwiinóty? Mnaydyíjʉp ko mjiky'aty tʉy'a̱jtʉn mʉʉt. Yajpʉdsʉ́m jawyiinʉ tadʉ mʉj kepy di'ibʉ jap mwiinóty, es dʉ'ʉn mba̱a̱t xy'ixy yajxón es xyjuudʉt tadʉ kepywyayu'unk di'ibʉ jap mmʉgu'uk wyiinóty. 43’Ni tu'ugʉ kepyʉ oybyʉ di'ibʉ tʉʉmp'a̱jtp axʉʉk, es nan ni yʉ kepy di'ibʉ kyaj 'yóyʉty es tyʉʉmp'áty oy. 44Tu'uk tu'ugʉ kepy ya'ʉxka̱jp mʉt ja tyʉʉmp. Kyaj yajtíky yʉ iigʉ ma̱ poop apyñ. Es nan kyaj yajtíky yʉ uuvʉ ma̱ yʉ tume'eñky. 45Ja ja̱'a̱yʉ oyjya'aybyʉ tsuj kyajxy myadya'aky mʉt ko ijtp jyodoty ja oybyʉ, es ja axʉk ja̱'a̱ybyʉ myadyakypy ja tsa̱a̱tsykyʉbétypyʉ mʉt ko ijtp jyodoty ja axʉk'a̱jtʉn. 46’¿Ti ko miits xy'anʉʉmʉdʉts: “Windsʉ́n, Windsʉ́n”, es kyaj xytyundʉ éxtʉmts njʉna̱'a̱ñʉn? 47Ja ja̱'a̱y di'ibʉts xyñimiimp es tmʉdoy yʉ n'ʉxpʉjkʉnʉts es tkuydyúñ, 48yʉ'ʉ dʉ'ʉn éxtʉm ja yedyʉjk di'ibʉ kyoj ja tyʉjk. Es jawyiin tnida̱jʉ kʉk es tpʉjtáky yʉ pyotsy ʉjx tsa̱a̱de'ekykyʉjxy. Es ko ja nʉʉ kyeemy es txijty ja tʉjk amʉja̱a̱, kyaj wi'ix jyajty, ja'a ko ta̱'tspéky oy pyojtse'egyʉty ma̱ ja tsa̱a̱de'eky. 49Es pʉ́n myʉdeebyʉts ʉj ja n'ʉxpʉjkʉn es kyaj tkuydyúñ, yʉ'ʉ dʉ'ʉn éxtʉm tu'ugʉ yedyʉjk di'ibʉ kyoj ja tyʉjk nax wingʉjxy es kyaj tnida̱jʉ mʉt ja tsa̱a̱bótsy. Ko ja nʉʉ kyeemy, ja nʉgom txijty ja tʉjk amʉja̱a̱, net jyijty es tyʉgooy tʉgekyʉ tʉgekyʉ.

will be added

X\