LUKɄS 5

1Tu'ugʉ xʉʉ ko Jesús 'yijty Jenesaret Myejyñbyʉ'ám mʉʉt ja mayjya'ay di'ibʉ jantsytyukmujkʉdʉ ko tmʉdowa̱'a̱ndʉ ja Diosʉ 'yayuk, 2net t'ijxy ko jam 'yity wingón majtskʉ barkʉ. Ta naty ja a̱jkxma̱jtspʉ pyʉdsʉmdʉ barkoty es tpujtʉ ja 'ya̱jkxma̱jtsn. 3Net ja Jesús ttuktʉjkʉ tu'ugʉ barkʉ di'ibʉ Simonk jya'a'a̱jtypy, es t'anma̱a̱y es jawaanʉ t'ak'yajnʉjxʉt mejyñóty. Net ja Jesús ñaxwe'tsy barkoty, es dyajtsondáky ttuk'ixa̱'a̱ñ ja ja̱'a̱yʉty. 4Es ko ja Jesús kya̱jxta̱a̱y, net ja Simonk t'anma̱a̱y: —Yajnʉjxʉ mbarkʉ mejyñgyijky, es kujʉbijpnáxʉ m'a̱jkxma̱jtsn es m'a̱jkxmátsʉt. 5Esʉ Simonk 'yadsooy: —Ya'ʉxpʉjkpʉ, tuk tsu'umʉts ʉʉdsʉty tʉ njatundʉ es ni tu'ugʉts tʉ ngamatstʉ. Per tyámʉts nbʉjta̱'a̱gʉt ja a̱jkxma̱jtsn yʉ'ʉgyʉjxm ko mij mjʉna̱'a̱ñ. 6Es ko ja a̱jkxma̱jtsn tkujʉbijpna̱jxy, net tjantsymya̱jtstʉ may'a̱jkx, extʉ kʉ'tstsondák ja a̱jkxma̱jtsn. 7Net ttuk'ijxtʉ ja ijxwʉ'ʉmʉn ja myʉgu'ugʉty ma̱ ja wiinkpʉ barkʉ es min pyudʉ́kʉdʉ. Es myiindʉ yʉ'ʉjʉty, es dya'ujtstʉ may ja majtskpʉ barkʉ extʉ kyináñ ja byarkʉ. 8Es ko ja Simonk Peedrʉ t'ijxy ja may'a̱jkx, net ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ ma̱ ja Jesús es jyʉnáñ: —Windsʉ́n, mastútkʉts, ¡ʉjts pojpʉ ja̱'a̱y! 9Dʉ'ʉn jyʉnáñ ja Simonk, ja'a ko yʉ'ʉ ñay'adsʉ'kʉdʉ mʉt ko tma̱jtstʉ ja may'a̱jkx. 10Es nandʉ'ʉn ñay'adsʉ'kʉdʉ ja Simongʉ myʉgu'ugʉty Santya̱'a̱gʉ es ja Fwank, 'yu'ungʉty ja Zebedeeʉ. Esʉ Jesús t'anma̱a̱y ja Simonk: —Katʉ mdsʉ'ʉgʉ. Tyam oga̱'a̱n ngaxa̱'a̱ñʉts mij es xy'ʉxta̱'a̱yʉt ja ja̱'a̱y di'ibʉts ʉjʉ n'ʉxpʉjkʉn pyadúndʉp. 11Es ko dyajmiindʉ ja barkʉ jam pu'ujótm, net tnikaktʉ tʉgekyʉ es ñʉjxtʉ mʉt ja Jesús. 12Es ko Jesús 'yijty ma̱ tu'ugʉ ka̱jpn, net ñimiinʉ tu'ugʉ yedyʉjk di'ibʉ myʉda̱jtypy ja leprʉ pa̱'a̱m. Es ko tadʉ yedyʉjk t'ijxy ja Jesús, net ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ es ñaxku'ijxʉ es tmʉnu'xtáky dʉ'ʉn: —Windsʉ́n, pʉn mdsejpy, mba̱a̱dʉts xya''agʉda'aky. 13Net ja Jesús ja kyʉ'ʉ tpʉjtáky es ttooñ es t'anma̱a̱y: —Ndsejpyʉts es nya''agʉda̱'a̱gʉt. Es netyʉ myastutʉ ja leprʉ pa̱'a̱m es 'yagʉdaky. 14Net ja Jesús 'yana'amʉ: —Katʉ xy'awanʉ ni pʉ́n. Nʉjx ma̱ yʉ teety es xytyuk'íxʉt ko tʉ mmastu'udyʉty ja leprʉ pa̱'a̱m. Es mʉnʉjx ja windsʉ'kʉn di'ibʉ kyajxypy ja Moisés es ñayyajwa̱'a̱dsʉdʉt di'ibʉ tʉ myastu'udyʉty ja leprʉ pa̱'a̱m. Es dʉ'ʉn ja ja̱'a̱y xytyuk'íxtʉt ko kyaj xyñakymyʉdatyʉ tadʉ leprʉ pa̱'a̱m. 15Per ja ja̱'a̱yʉty tmadyaktʉ ma̱ tʉgekyʉ ka̱jpn wi'ix ja Jesús ttuuñ mʉt ja myʉj'a̱jtʉn, es mayʉ ja̱'a̱y myiindʉ ma̱ ja Jesús es tmʉdowa̱'a̱ndʉ es ya''agʉda̱'a̱gʉdʉt. 16Es ja Jesús oj ñejxy ka̱jxtákpʉ adʉkʉtuuy. 17Tu'ugʉ xʉʉ ko Jesusʉ naty ya'ʉxpeky, jamʉ naty 'yu'uñʉdʉ ja fariseeʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp. Es yʉ'ʉjʉty tsyo'ondʉ ma̱jatyʉ kya̱jpn'u'ungʉ Galileeʉ, Judeeʉ, es nandʉ'ʉnʉ ma̱ Jerusalén ka̱jpn, es tmʉdoo'íttʉ es t'ixtʉ éxtʉm ja Jesús jyʉna'añ es ttuñ. Esʉ Dios myʉk'a̱jtʉngyʉjxm ja Jesús dya''agʉdaky ja puma̱'a̱y. 18Net jyajty ja ja̱'a̱yʉty tkʉ'ʉydyʉ tu'ugʉ mabajnu'unk ma̱ kyo'knʉ tu'ugʉ yedyʉjk di'ibʉ xux. Es tjayajtʉkʉyándʉ tʉgoty es tpʉjta̱'a̱gándʉ ma̱ ja Jesús. 19Per kyaj mba̱a̱t oj dyajtʉ́kʉ, ja'a ko naty mayjya'ay. Net pyajttʉ ma̱ tʉjkni'x es tnikʉʉydyúttʉ es tkutʉʉyña̱jxtʉ ja xux ja̱'a̱y mʉt ja myabajnu'unk jap Jesús winduuy mayjya'ay agijky. 20Ko Jesús t'ijxy ko taadʉty myʉbʉjkʉdʉ, net t'anma̱a̱y ja xux ja̱'a̱y: —Mʉgu'uk, nme'xypyʉts yʉ mbojpʉ. 21Net ja fariseeʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp ñay'anma̱a̱yʉdʉ wyinma̱'a̱ñóty: “Tya̱dʉ yedyʉjk kyaj tmʉj'íxy ja Dios ko dʉ'ʉn kyajxy, ja'a ko yʉ'ʉ naydyu'ugʉ Dios kʉ'ʉm mba̱a̱t tme'xy yʉ pojpʉ.” 22Esʉ Jesús ñija̱'a̱p éxtʉm ja ja̱'a̱y jyʉnáñ wyinma̱'a̱ñóty, es t'anma̱a̱y: —¿Ti ko mwinma̱'a̱ñ xyajjʉna̱'a̱ndʉ ko ʉj kyajts nwindsʉ'ʉgʉ Dios? 23Miits mjʉnándʉp kots ʉj kyaj nmʉdaty ja kutujkʉn esʉts ʉj nma'xʉt yʉ pojpʉ. Es mjʉna̱a̱mp kots ʉj kyaj mba̱a̱t nya''agʉda'agyʉ tya̱dʉ yedyʉjk esʉts nyaj'yo'oyʉ'ʉgʉt. Pa̱a̱ty miits mjʉna̱'a̱ndʉ ko kyaj ñimʉja̱a̱ty esʉts ʉj dʉ'ʉn njʉna̱'a̱nʉt: “Ʉjts mij nbojpʉma'xʉp.” Es jantsy nimʉja̱a̱ es ʉj njʉna̱'a̱nʉdʉts: “Pʉdʉ'ʉk es myo'oyʉt”, ¿kʉdii? 24Es tyámʉts miidsʉty nduk'ixa̱'a̱ñ ja nmʉj'a̱jtʉn esʉts ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, nya''agʉda̱'a̱ga̱'a̱ñʉ tadʉ yedyʉjk es dʉ'ʉn miidsʉty nduk'íxʉt kots ʉj nmʉdaty ja kutujkʉn esʉts nma'xʉt ja pojpʉ. Net ja Jesús t'anma̱a̱y ja xux ja̱'a̱y: —Pʉdʉ'ʉk, yajmúk ja mmabajnu'unk es nʉjx ma̱ mdʉjk. 25Netyʉ ja yedyʉjk pyʉde'ky es dyajmujknʉ ja mabajnu'unk es ñʉjxnʉ ma̱ tyʉjk es t'awda̱jty ja Dios. 26Es nidʉgekyʉ ja̱'a̱y dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ es t'awda̱jttʉ ja Dios, es ni'igʉ tsyʉ'kʉdʉ es ñay'anma̱a̱yʉdʉ nidu'uk nidu'uk: —Tyam tʉ n'ijxʉm di'ibʉty jantsy mʉj. 27Ko ja Jesús tsyo'onnʉ ma̱ ja ka̱jpn, net t'ijxy jap ka̱jpnbʉ'a̱jp tu'ugʉ yajkugʉbajtpʉ 'yu'uñʉ ma̱ yajkugʉbéty, es ja'a txʉ'aty Leví. Net ja Jesús 'yanma̱a̱yʉ: —Pamiingʉts mij éxtʉmdsʉ n'ʉxpʉjkpʉ. 28Net ja Leví pyʉde'ky, es tmastuty tʉgekyʉ ja tyuunk es tpanejxy ja Jesús. 29Es óknʉm ja Leví ttuuñ tu'ugʉ mʉj xʉʉ ma̱ ja tyʉjk mʉt yʉ'ʉgyʉjxmʉ Jesús. Es jamʉ naty may ja yajkugʉbajtpʉ esʉ wiinkpʉ ja̱'a̱yʉty 'yu'uñʉdʉ ma̱ ja meesʉ es kyaydyʉ mʉt ja Jesús es ja di'ibʉ ya'ʉxpejkypy. 30Es ja fariseeʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp tni'o'o tniyáxʉdʉ ja Jesusʉ 'yʉxpʉjkpʉty: —¿Ti ko dʉ'ʉn mgay m'uuktʉ miidsʉty mʉt ja yajkugʉbajtpʉty es mʉt ja pekyjya'ayʉty? 31Net ja Jesús 'yadsooy: —Kyaj dyajtʉgoy'áty yʉ kudsooy di'ibʉ mʉk'a̱jt oy'a̱jtp, yʉ'ʉyʉ di'ibʉ pʉjkʉp. 32Tʉts nmiñ es nyáxʉts yʉ pekyjya'aydyʉjk es jyodʉmbíttʉt. Pʉ́n jʉna̱a̱mp: “Ʉj kyajts mbekyjya'ayʉty”, ¿yʉ tadʉ ja̱'a̱yʉty wi'ix mba̱a̱t jyodʉmbittʉ? 33Net t'anma̱a̱ydyʉ ja Jesús: —Yʉ Fwangʉ 'yʉxpʉjkpʉ kana̱k ok 'yayu'attʉ es kya̱jxta̱'a̱ktʉ. Es ja fariseeʉdyʉ 'yʉxpʉjkpʉ nandʉ'ʉn ttundʉ. ¿Es ti ko mij m'ʉxpʉjkpʉ dʉ'ʉñʉm kyay 'yuuktʉ? 34Es ja Jesús 'yadsoojʉdʉ: —¿Ti mba̱a̱t miits xya''ayu'attʉ yʉ myʉtnaymyaayʉbʉ tadʉ pʉjkpʉ ko meerʉ ijt xondakʉn tyúñʉty es ko tadʉ pʉjkpʉ 'yak'ittʉ mʉt ja myʉtnaymyaayʉbʉtʉjk? 35Per pya̱a̱dʉp ja tiempʉ ko ja pʉjkpʉ yajpʉjkʉt, net 'yayu'áttʉt. 36Es nandʉ'ʉn ja Jesús tpʉjtáky majtskʉ ijxpajtʉn es ttuk'ʉxpejky ko kyaj mba̱a̱t ñaydyuktʉ́kʉty yʉ tukpʉ winma̱'a̱ñ mʉt ja jembyʉ. Es jyʉnáñ: —Kyaj pʉ́n tpukeepy tuk pedazʉ jembyʉ wit es yajtuk'abátsʉt tu'ugʉ vestiidʉ tukpʉ. Ja'a ko dʉ'ʉn yajtúnʉt, nʉʉmujkp ja jembyʉ wit es kyʉʉdsʉt ja vestiidʉ tukpʉ es kyaj ja jemywyit kyʉxʉ'ʉgʉt yajxón ma̱ ja tuk wit. 37’Es nan kyaj ya''adamʉ yʉ vinʉ jembyʉ ma̱ yʉ tukpʉ nʉʉ'abutsʉnbyo'o. Pes ko jap yajpʉjta̱'a̱gʉt, tʉ naty tyʉgoy ja jembyʉ vinʉ ko kyʉʉdsʉt ja tukpʉ nʉʉ'abutsʉnbyo'o. 38Pa̱a̱ty 'yóyʉty yajpʉjta̱'a̱gʉt yʉ vinʉ jembyʉ ma̱ yʉ po'ojʉ jembyʉ es dʉ'ʉn kyaj ti wyindʉgóyʉt. 39Es pʉ́n 'yikypy ja vinʉ di'ibʉ tʉ tsya̱a̱mnʉ, kyaj tnakytsyeky yʉ vinʉ jembyʉ, ja'a ko jyʉna'añ: “Di'ibʉ tʉ tsya̱a̱mnʉ ni'igʉ 'yóyʉty.”

will be added

X\