1 Ta nidʉgekyʉ ja ja̱'a̱yʉty jam juntoty pyʉdʉ'kta̱a̱ydyʉ, es dyajnʉjxtʉ ja Jesús ma̱ Pilatʉ. 2 Es jap tni'ʉ'ʉnʉdʉ es jyʉnandʉ: —Tʉts nba̱a̱ttʉ ko tya̱dʉ yedyʉjk ni'igʉ dyajnaymyúk dyajnaydya̱'a̱dsʉdʉ ja nja̱'a̱y'a̱jtʉm es jyʉna'añ ko kyaj ngugʉbajtʉm ma̱ yʉ yajkutujkpʉ kopk, es nandʉ'ʉn jyʉna'añ ko yʉ'ʉ Kyrístʉty, tu'ugʉ rey. 3 Net ja Pilatʉ dyajtʉʉy ja Jesús: —¿Mijtsʉ dʉ'ʉn ja israelítʉdyʉ ryey? Ta ja Jesús 'yadsooy: —Tʉy'a̱jtʉn, ʉjtsʉ dʉ'ʉn. 4 Net ja Pilatʉ t'anma̱a̱y ja teedywyindsʉ́nʉty es ja mayjya'ayʉty: —Kyajts nbatʉ ti pyojpʉ tya̱dʉ yedyʉjk. 5 Es ja ja̱'a̱yʉty ni'igʉ jyʉnandʉ waanʉ mʉk: —Yʉ'ʉ ni'igʉ dyajnaymyúk dyajnaydya̱'a̱dsʉdʉ ja ja̱'a̱yʉty, dyajtsondáky jap Galileeʉ, es extʉ ya̱a̱ Judeeʉ. 6 Es ko ja Pilatʉ tmʉdooyʉ taadʉ, net dyajtʉʉy pʉn Galileeʉ ja̱'a̱y yʉ'ʉ. 7 Es ko t'anma̱a̱ydyʉ ko dʉ'ʉn, net tkejxy ja Jesús ma̱ Eroodʉs di'ibʉ ijtp gobernadoor Galileeʉ es tʉ naty myiñ Jerusalén paskʉxʉ'a̱jtpʉ. 8 Es ko Eroodʉs t'ijxy ja Jesús, net jyantsyxyondaky, ja'a ko tʉʉyʉp tja'ixy'atáñ ko tmʉdoy'ajty di'ibʉ Jesús tyiimpy. Es yʉ'ʉ t'ixa̱'a̱ñ ko Jesús ttúnʉt ja mʉj'a̱jtʉn. 9 Es dyajtʉʉy may ja ayuk. Perʉ Jesús kyaj t'adsooy ni di'ibʉ. 10 Es nandʉ'ʉn jap myiindʉ ja teedywyindsʉ́nʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp, es ñi'ʉʉnʉdʉ mʉkta'aky. 11 Net ja Eroodʉs es ja syolda̱a̱dʉtʉjk kyaj t'agupʉjktʉ. Ta ttukxiktʉ. Net ttukpʉjtáktʉ ja wyit éxtʉmʉ reydyʉjk es net tkejxy ja Jesús jatʉgok ma̱ ja Pilatʉ. 12 Ja Pilatʉ mʉt ja Eroodʉs naymyʉdsip'a̱jtʉdʉbʉ naty es ko tadʉ xʉʉ ñaymyaabyʉjkʉdʉ jatʉgok. 13 Es net ja Pilatʉ dyajnaymyujkʉ ja teedywyindsʉ́nʉty es ja justisʉtʉjk es ja ja̱'a̱yʉty, 14 es t'anma̱a̱y: —Miidsʉty tʉ xyajmíndʉ tya̱dʉ yedyʉjk es mjʉna̱'a̱ndʉ ko dyajpʉdʉ'ʉktʉ ja̱'a̱yʉty, es ʉj tʉts nyajtʉ́y es nbayo'oyʉts, es kyajts nbatʉ ni ti pyeky éxtʉm miits xyñi'ʉʉnʉdʉ. 15 Es nandʉ'ʉn ja Eroodʉs kyaj ti tpatʉ ja pyojpʉ. Pa̱a̱ty tʉ tkajxʉmbíty jatʉgok ma̱ ʉjtsʉn. Es mʉt yʉ'ʉ, ni ti tkatúñ di'ibʉ tukpa̱a̱dʉdʉp ja o'kʉn. 16 Pa̱a̱ty ndsa̱a̱tsytyúnʉpts es óknʉmts nnasmátsʉt. 17 Paskʉ paskʉ ja Pilatʉ koonʉm tnasmatsʉ tu'ugʉ tsimyjya'ay di'ibʉ ja̱'a̱y tsyojktʉp. 18 Net ja mayjya'ayʉty yaxkakta̱a̱ydyʉ mʉk: —¡Kyaj! ¡Kyajts yʉ'ʉ ndsoktʉ! ¡Nasmatsʉ Barrabás! 19 Es yʉ Barrabás yʉ'ʉ naty tsimy ijtp mʉt ko tʉ naty tnibʉde'eky ja yajkutujkpʉ jap ka̱jpnóty es yajja̱'a̱y'eeky. 20 Es ja Pilatʉ ja'a jyatsojk es tjanasmátsʉt ja Jesús, pa̱a̱ty jatʉgokʉ Pilatʉ tjatukjaygyukʉyáñ. 21 Per ja ja̱'a̱yʉty 'yak'ya̱'a̱x 'yakjoktʉ mʉk: —¡Yajkruuzpát, yajkruuzpát! 22 Es myʉdʉgʉk ok ja Pilatʉ t'anʉʉmʉdʉ: —¿Per ti dʉn tʉ ttuundʉgóy? Ʉj kyajts nba̱a̱ty ni ti pyojpʉ di'ibʉ kyu'oogʉp, wi'ix mba̱a̱t 'yeeky. N'oktsa̱a̱tsytyúñʉts es nnasmátsʉdʉts. 23 Es ja ja̱'a̱yʉty ni'igʉ jyʉnandʉ jantsy mʉk: —¡Wa'an tkruuzpéty! ¡Wa'an tkruuzpéty! Es ja'a ko mʉk yax jyojktʉ, net yajtuuñ ti tsyojktʉp. 24 Net ja Pilatʉ tkuydyuuñ éxtʉm yʉ'ʉjʉty ttsojktʉ. 25 Es ko twin'ijxtʉ Barrabás, ta dyajpʉdsʉʉmdʉ jap pujxndʉgóty mʉt ko tʉ naty tnibʉde'eky ja yajkutujkpʉ es yajja̱'a̱y'eeky. Net tnasma̱jtsʉdʉ. Es ja Pilatʉ tkʉyajky ja Jesús éxtʉm ja ja̱'a̱yʉty ttsojktʉ. 26 Es ko ja Jesús yajmʉnʉjxnʉ kruuzpajtpʉ, net tu'ugʉ yedyʉjk tma̱jtstʉ tu'a̱a̱y di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Simonk es kyuga̱jpnʉty Sirene. Kyamotyʉ naty tʉ 'yotsy. Es ja solda̱a̱dʉtʉjk 'yanma̱a̱yʉ es tka̱jpʉt agwanʉ yʉ Jesusʉ kyruuz. 27 Es jyantsypyanʉjxʉdʉ mayjya'ay, es ja'a mʉʉt mayʉ toxytyʉjk di'ibʉ jantsyjyʉʉy jantsyyáxtʉp mʉt ja jotmay ko ja Jesús dyajkruuzpata̱'a̱ndʉ. 28 Es ja Jesús tni'ijxʉmbijty es t'anma̱a̱y: —Miits toxytyʉjkʉty di'ibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp Jerusalén, kátʉts mij xyñijʉ'ʉydyʉ. Nayñijʉ'ʉyʉdʉ miidsʉty kʉ'ʉm es yʉ m'u'unk m'ʉna̱'kʉty, 29 ja'a ko mínʉp ja tiempʉ ko mnayjyʉna̱'a̱nʉdʉt: “Jotkujk di'ibʉ kyaj mba̱a̱t 'yu'unkpa̱a̱ttʉ, di'ibʉ kyaj tyim'u'unkpáttʉ es di'ibʉ kyaj ya'u'unktsi'itstʉ.” 30 Net ja ja̱'a̱yʉty jyʉna̱'a̱ndʉt: “Kopk, nijijtpajtkʉts ʉʉdsʉty”, es ja tun t'anʉʉmʉt: “Yajnitʉgeegyʉts.” 31 Es t'ak'anʉʉmʉdʉ Jesús: —Ʉj kyajts ni ti axʉʉkpʉ ndúñʉm es xyajkruuzpatándʉpts. ¿Ti mjʉna̱a̱mp xytyijy es jyáttʉt ja Jerusalén ja̱'a̱yʉty di'ibʉ ni'igʉ pyojpʉ ja̱'a̱yʉty?, es yʉ'ʉjʉty pátʉp ja mʉk tʉydyu'unʉn. 32 Es ja solda̱a̱dʉtʉjk dyajnʉjxtʉ nandʉ'ʉn majtskʉ axʉk ja̱'a̱y es dyajkruuzpata̱'a̱ndʉ mʉt ja Jesús ti'igyʉ. 33 Es ko tmʉja̱jttʉ ma̱ ja luga̱a̱r txʉ'aty Kalaveerʉ, net dyajkruuzpajttʉ ja Jesús. Es pʉ'a̱a̱ybʉ'a̱a̱y ja majtskpʉ axʉk ja̱'a̱y. 34 Es ko jam dyajkruuzpajttʉ, ja Jesús jyʉnáñ: —Tatʉ, pojpʉma'xtʉ, ja'a ko kyaj tnijáwʉdʉ di'ibʉ tyuundʉp. Es ja solda̱a̱dʉtʉjk ttuundʉ ja rifʉ es dyajwa̱'xʉt ja Jesusʉ wyit. 35 Es ja mayjya'ayʉty t'ijxtʉ jam, es extʉ ja justisʉtʉjk ttukxiktʉ ja Jesús es jyʉnandʉ: —Wiink ja̱'a̱y tʉ dyajtse'eky. Wa'an kʉ'ʉm tnayyajtse'egyʉty pʉn tʉy'a̱jtʉn ko yʉ'ʉ Kyrístʉty, ja di'ibʉ Dios tʉ twin'ixy. 36 Net ja solda̱a̱dʉtʉjk nandʉ'ʉn tnixik ttukxiktʉ ja Jesús es t'awa̱'a̱nʉdʉ ja vinʉ ta̱'a̱m, 37 es jyʉnandʉ: —Pʉn tʉy'a̱jtʉn mij ja israelitʉ ryey, nayyajnitso'ogʉdʉ mij kʉ'ʉm. 38 Es 'yity jam kyʉba̱jm kʉxja̱'a̱y grieegʉ es latín es ebreeʉ di'ibʉ jʉna̱a̱mp: “Tya̱a̱dʉ yʉ israelítʉty ja ryey.” 39 Es tu'ugʉ axʉk ja̱'a̱y di'ibʉ jam kudʉy ijtp kruuzkʉjxy nandʉ'ʉn jyʉnáñ axʉʉk: —Pʉn mij mGristʉ, nayyajnitso'ogʉdʉ kʉ'ʉm es ʉʉdsʉty xyajtso'oktʉdʉts nandʉ'ʉn. 40 Es jatu'uk t'ooy ja myʉgu'uk es t'anʉʉmʉ: —¿Kyaj xytsyʉ'ʉgʉ ja Dios ko mij nandʉ'ʉn myajtʉydyúñ? 41 Ʉdsa̱jtʉm mʉt ja tʉy'a̱jtʉn tyam n'ayo'om, ja'a ko ʉdsa̱jtʉm ngumʉdo'om di'ibʉ tʉ ndu'unʉm. Perʉ tya̱dʉ yedyʉjk ni tii tʉ tkatuundʉgóy. 42 Net jyʉnáñ: —Jesús, xyjamyátsʉpts ko mja̱'tʉt ma̱ myajkutuka̱'a̱ñ. 43 Net ja Jesús 'yadsooy: —Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉ ko tyamyʉ nmʉnʉjxʉt tsa̱jpótm es m'ítʉt mʉt ʉj. 44 Jaa naty kijkyxyʉʉ, net tʉgekyʉ naxwíñʉdʉ kyoodsʉdyaay es 'yijty tʉgʉk oorʉ wingoots, 45 ja'a ko ja xʉʉ wyindujkta̱a̱y. Es net ja adʉy di'ibʉ mʉj tsa̱jptʉgóty kyʉ'tswa'xy kʉjkkujm. 46 Net ja Jesús yaxkeky: —Tatitu'unk, axá̱jʉgʉts ja n'anmʉja̱'a̱n. Es ko dʉ'ʉn jyʉnáñ, ta 'yo'knʉ. 47 Es ko ja solda̱a̱dʉ windsʉ́n t'ijxy éxtʉm jya̱jtʉ, net ja Dios t'awda̱jty es jyʉnáñ: —Tʉy'a̱jtʉnʉ tya̱dʉ yedyʉjk kyaj ti ttuundʉgóy. 48 Es nidʉgekyʉ ja mayjya'ayʉty di'ibʉ 'yijxtʉ jap éxtʉm jya̱jtʉ, net tsyo'onnʉdʉ jap es tkojxtʉ ja kyaatsy mʉt ja jotmay. 49 Es nidʉgekyʉ ja ja̱'a̱y di'ibʉ 'yixy'a̱jttʉp ja Jesús, mʉt ja toxytyʉjkʉty di'ibʉ padso'onʉ Galileeʉ, wyʉ'ʉmdʉ jagam es t'ijxtʉ éxtʉm jya̱jtʉ. 50 Es tu'ugʉ yedyʉjk di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Josee es jyiky'aty tʉy'a̱jtʉn mʉʉt es kyuga̱jpnʉty Arimateeʉ, Judeeʉ ña̱a̱xóty. Es ja Josee nandʉ'ʉn yʉ'ʉ nidu'uk di'ibʉ ana'amp mʉj tsa̱jptʉgóty. 51 Tadʉ Josee t'awixy nandʉ'ʉn ko myínʉt ja Diosʉ kyutujkʉn es kyaj ti'igyʉ mʉt 'yity ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ jʉnandʉ esʉ Jesús 'yoogʉt. 52 Net tninejxy ja Pilatʉ es t'amdooy ja Jesusʉ ñini'x. 53 Es ko dyajjʉna̱jktʉ kyruuzkʉjxy, net t'abijttʉ mʉt tu'ugʉ mʉj wit es tpʉjtáktʉ ma̱ tu'ugʉ o'kpʉ jut di'ibʉ naty yʉ'ʉ tʉ dyajtsajtsjúty dyajpa̱'a̱jútyʉty tsa̱wiiñ es ma̱ kyajnʉm ja o'kpʉ ñaxtʉkʉ. 54 Esʉ naty ñayjyʉjp'íxʉdʉ ko ja sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ dyajtsonda̱'a̱ga̱'a̱ndʉ. 55 Es ja toxytyʉjkʉty di'ibʉ naty tʉ tsyoondʉ mʉt ja Jesús jap Galileeʉ, tpanʉjxtʉ ja Josee es t'ijxtʉ ja o'kpʉ jut es wi'ix yajpʉjtáky ja Jesusʉ ñini'x. 56 Es ñʉjxnʉdʉ ma̱ tyʉjk es dya'ʉyʉʉydyʉ ja pa̱'a̱k xu'kpʉ es ja ingwéntʉty. Es net pyo'xtʉ ma̱ ja sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ éxtʉm ja ana'amʉn jyʉna'añ.
