LUKɄS 22

1Es ja paskʉ wyingoñʉ naty ma̱ yajkáy ja tsa̱jkaaky di'ibʉ kyaj tmʉdaty ja levaduurʉ. 2Es ja teedywyindsʉ́nʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp t'ʉxta̱'a̱ydyʉ ja winma̱'a̱ñ wi'ix 'yoogʉt ja Jesús, per ttsʉ'ʉgʉdʉ ja ja̱'a̱yʉty. 3Net ja mʉjku'ugópk Satanás tmooy ja winma̱'a̱ñ yʉ Juudʉs Iskaryotʉ di'ibʉ ijtp nidu'uk ma̱ ja nima̱jmajtskpʉ Jesusʉ 'yʉxpʉjkpʉ, 4es oj ñejxy ma̱ ja teedywyindsʉ́nʉty es di'ibʉty yʉ mʉj tsa̱jptʉjk kywentʉ'a̱jttʉp, es myadyaky mʉt yʉ'ʉjʉty wi'ix tkʉyaka̱'a̱ñ ja Jesús. 5Es ja ja̱'a̱yʉty xyondaktʉ es t'anma̱a̱ydyʉ ja Juudʉs ko tmo'oya̱'a̱ndʉ ja meeñ. 6Es ja Juudʉs tkupejky es t'ʉxta̱a̱y ja winma̱'a̱ñ wi'ix tkʉyákʉt ja Jesús ko kyajʉ naty nʉ'ʉnʉ ja̱'a̱y. 7Es ma̱ ja paskʉ ko ja ja̱'a̱yʉty dya'ooktʉ ja byorreegʉ, 8net ja Jesús tkejxy yʉ Peedrʉ mʉt ja Fwank es t'anma̱a̱y: —Nʉjx ya''aba̱a̱dʉdʉ ja paskʉ a'ux. 9Es yʉ'ʉjʉty dyajtʉʉdʉ: —¿Ma̱ xytsyeky es nya''aba̱a̱dʉdʉts? 10Es ja Jesús 'yadsooy: —Ko miits mga̱jpndʉ́kʉdʉt, net xypya̱a̱dʉt tu'ugʉ yedyʉjk di'ibʉ myʉnejxypy tuk tsiyʉ nʉʉ, es xypyanʉjxʉt extʉ ma̱ tyʉjktʉ́kʉ. 11Es xy'anʉʉmʉt ja kudʉjk: “Ja Windsʉ́n yʉ'ʉ myajtʉʉjʉp: ¿Ma̱ ja kwartʉ ma̱ mba̱a̱t n'a'ux'áttʉdʉts mʉdʉdsʉ n'ʉxpʉjkpʉtʉjk tyam ja paskʉ?” 12Net mduk'íxʉdʉt tu'ugʉ mʉj kwartʉ es oydyúñ ma̱ ja tuknikʉ'ʉybyʉ tʉjk. Es xy'ʉxkúkʉt ja a'ux jam. 13Es yʉ'ʉjʉty ñʉjxtʉ es tpattʉ tʉgekyʉ éxtʉm 'yanma̱a̱yʉ ja Jesús, es dya''abátʉdʉ ja paskʉ a'ux. 14Es ko oorʉ oj tpatnʉ esʉ ja̱'a̱y 'y'a'ux'áttʉt, ta ja Jesús es ja 'yʉxpʉjkpʉtʉjk ñaxwa'tsta̱a̱ydyʉ meesʉ winduuy. 15Net ja Jesús jyʉnáñ: —Njantsytsyékyʉts es nduna̱'a̱ñʉts mʉt miits yʉ tya̱dʉ paskʉ a'ux ma̱ kyajnʉmts n'eeky. 16Ja'a ko n'anʉʉmʉdʉ ko kyajts nnakykyáyʉt ja paskʉ a'ux extʉ ko yajkuydyúnʉt ma̱ ja Diosʉ kyutujkʉn. 17Net tkone'ky tuk vasʉ vinʉ es tja̱'a̱ygyʉdáky ja Dios es t'anma̱a̱y ja 'yʉxpʉjkpʉty: —Matstʉ es xyajwa̱'xtʉt miidsʉty. 18N'anʉʉmʉdʉ ko kyajts nnaky'uugʉdʉts ja vinʉ extʉ ko myínʉt ja Diosʉ kyutujkʉn. 19Es óknʉm tkone'ky ja tsa̱jkaaky es tja̱'a̱ygyʉdáky ja Dios, net ttujkwa'xy es tmooydyʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty es t'anma̱a̱y: —Yʉ'ʉ tya̱a̱dʉ ʉjtsʉ nnini'x di'ibʉ yajkʉyaka̱a̱mp mʉt miidsʉty. Tundʉ dʉ'ʉn esʉts xyjamyátstʉt. 20Es nandʉ'ʉn ttuuñ mʉt ja vasʉ vinʉ ko kyaaydyaay ma̱ ja a'ux es jyʉnáñ: —Tya̱dʉ vinʉ, yʉ'ʉts ja nne'pyñ di'ibʉ yajtama̱a̱mp yaj'yoka̱a̱mp kots n'oogʉt miidsʉty m'oy'a̱jtʉngyʉjxmʉty es yʉ'ʉgyʉjxm ja Dios mmo'oyʉdʉt ja jembyʉ kajxy'átypyʉ. 21’Es ja yedyʉjk di'ibʉts xykyʉyaka̱a̱mp, ta tyam 'yity mʉt ʉʉdsʉty ma̱ tya̱dʉ meesʉ. 22Es tʉy'a̱jtʉn ko ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, nyo'oyʉts ma̱ ja o'kʉn ja tyu'u, éxtʉm ja Dios tʉ tpʉjta'aky. Per pʉroobʉ ja yedyʉjk di'ibʉts xykyʉyaka̱a̱mp. 23Net ja 'yʉxpʉjkpʉty ñayyajtʉʉjʉdʉ ak yʉ'ʉjʉty pʉ́nʉ da kʉyakánʉp. 24Net ak yʉ'ʉjʉty ñayjyʉnánʉdʉ pʉ́nʉ da ni'igʉ mʉj ijtp. 25Es ja Jesús 'yanma̱a̱yʉdʉ: —Ja naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉ ryéyʉty esʉ gyobernadoorʉty ñaymyʉjpʉjta̱'a̱gʉdʉ, es ttsoktʉ es ja ja̱'a̱yʉty jyʉna̱'a̱ndʉt ko yʉ'ʉ jyiky'attʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt. 26Per miidsʉty kyaj dʉ'ʉn xytyúndʉt. Ko mʉj m'ita̱'a̱nʉt ma̱ Dios, kyaj mnaymyʉjpʉjta̱'a̱gʉdʉt. Naybyʉjta̱'a̱gʉdʉ éxtʉm di'ibʉ waanʉ mutskpʉ, es di'ibʉ ana'amp, yʉ'ʉ naybyʉjtákʉp éxtʉm tu'ugʉ tuumbʉ. 27¿Es pʉ́n ni'igʉ mʉj? ¿Di'ibʉ uñaapy ma̱ ja meesʉ es kyay, o ja tuumbʉ di'ibʉ wingiipy? Ja'a pʉ́n uñaapy es kyay, ¿kʉdii? Per ʉj tyámʉts ma̱ miidsʉty éxtʉm di'ibʉ wingiipy. 28’Es miidsʉty tʉ xyjamyʉdáttʉts es tʉ nandʉ'ʉn m'ayowdʉ mʉt ʉj. 29Pa̱a̱ty éxtʉm yʉ nDeedyʉts tʉ xymyo'oyʉts ja kutujkʉn, ʉj nmo'oya'añʉts miidsʉty nandʉ'ʉn ja kutujkʉn 30es mgay m'uuktʉt mʉt ʉjts ma̱ts ja nmeesʉ kots ʉj nmínʉt yajkutujkpʉ, es nbʉjta̱'a̱ktʉt miidsʉty éxtʉmʉ gobernadoorʉty es m'ana'amʉt ma̱ ja ma̱jmajtskpʉ Israelʉ mya̱a̱ngʉdyʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts. 31Es ja Jesús t'anma̱a̱y ja Peedrʉ: —Simonk, ja mʉjku'ugópk Satanás tʉ t'amdoy yʉ kutujkʉn ma̱ Dios es miits myajwijtsxita̱'a̱ndʉ éxtʉm ja triigʉ yajwinxíty. Ja'adsʉ tya̱a̱dʉ n'andijpy, íxʉp wi'ix myajpekytyúnʉdʉ. 32Per ʉj tʉts nmʉnu'xta'aky ja Dios kʉdiibʉ mmʉbʉjkʉn tyʉgoy'átʉt. Es ko mij mjodʉmbítʉt, xypyudʉ́kʉt ja mmʉgu'ugʉty es kyajts ʉj xymyastu'uttʉt. 33Es ja Peedrʉ t'anma̱a̱y ja Jesús: —Windsʉ́n, ʉj nbanʉjxaambyʉts mij oy mdimnʉjxʉt pujxndʉgóty, es extʉ óyʉts ndim'oogʉt mʉt mij. 34Ta ja Jesús 'yadsooy: —Peedrʉ, n'anʉʉmʉ ko tyamyʉ, ko kyajnʉmʉ naty ja tʉgaak 'yʉy, mjʉna̱'a̱nʉt tʉgʉk ok ko kyajts mij xy'ixy'aty. 35Net ja Jesús dyajtʉʉdʉ ja 'yʉxpʉjkpʉty: —Kots mij ngajxtʉ n'ayuk ka̱jxwa̱'xpʉ es kyaj xymyʉnʉjxtʉ ja mmorral mʉt ja mdu'uga̱a̱yʉk es ni mmeeñdyʉjk es ni mgʉ'ʉgʉ ni'igʉbʉ, ¿tii mdʉgoy'a̱jtxʉ oynʉ'ʉnʉn? Es yʉ'ʉjʉty jyʉnandʉ: —Ni tii. 36Net ja Jesús jyʉnáñ: —Pes tyam n'anʉʉmʉ, pʉ́n myʉda̱jtypy ja myorral es ja myeeñdyʉjk, wa'an dyajnejxy. Es pʉ́n kyaj tmʉdaty yʉ espa̱a̱dʉ, wa'an tteeky ja wyit es tjúyʉt. 37Es n'anʉʉmʉ koonʉm yajkuydyúnʉt mʉt ʉj éxtʉm ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ: “Yajtúnʉp éxtʉmʉ axʉk ja̱'a̱yʉn.” Pes, tʉgekyʉ di'ibʉ ja̱a̱ybyéty ijtp mʉt ʉj, koonʉmʉ dʉ'ʉn tyuñ jyátʉdʉt. 38Es ja 'yʉxpʉjkpʉty 'yanma̱a̱yʉdʉ: —Windsʉ́n, tyam majtskʉ espa̱a̱dʉ. Es ja Jesús 'yadsooy: —Mʉt yʉ'ʉyʉ. 39Net ja Jesús tsyo'oñ es ñejxy ma̱ ja Oliivʉs Kopk, éxtʉm jaayʉm ñejxy. Es ja 'yʉxpʉjkpʉtʉjk pyanʉjxʉdʉ. 40Es ko jya̱jttʉ jam, net ja Jesús jyʉnáñ: —Ka̱jxta̱'a̱ktʉ es kʉdiibʉ mbekytyúndʉt. 41Net ja Jesús ñejxy abeky tuk ka̱'tske'egyʉn, es ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ es kya̱jxtáky, 42es jyʉnáñ: —Tatʉ, pʉn mdsejpy, yajjʉga'agʉ tya̱dʉ vasʉ. Per kyaj tyúnʉt éxtʉmts ʉj ndseky, tun éxtʉm mij xytsyeky. 43Es net ñimiinʉ tu'ugʉ anklʉs di'ibʉ tsa̱jpótm es jyotmʉkmooyʉ. 44Es ko jam jyantsy'ayooy mʉk, net kya̱jxtáky mʉt tʉgekyʉ myʉja̱a̱, es pyʉxyíkyʉty es xye'xy éxtʉmʉ ne'pyñ di'ibʉ ka̱'a̱p naxkʉjxy. 45Es ko pyʉde'ky ma̱ naty kya̱jxta'aky, ta ñejxy ma̱ ja 'yʉxpʉjkpʉtʉjk, es tpattʉ ak ma̱a̱dʉp, mʉt ko jyotmay'ooktʉ. 46Net ja Jesús jyʉnáñ: —¿Ti ko mma̱'a̱dʉ? Pʉdʉ'ʉktʉ es mga̱jxta̱'a̱ktʉt, kʉdiibʉ mbekytyúndʉt. 47Támnʉmʉ naty ja Jesús 'yakkajxy ko myiindʉ mayjya'ay es ja Juudʉs twinyo'oyʉdʉ, ja di'ibʉ ijtp ma̱ nima̱jmajtskpʉ ʉxpʉjkpʉ. Es ja Juudʉs tnimiiñ ja Jesús es ttsu'xa̱'a̱ñ. 48Net ja Jesús t'anma̱a̱y ja Juudʉs: —Juudʉs, ¿dʉ'ʉnʉts xykyʉyaka̱'a̱ñ mʉt tu'ugʉ tsi'xyʉ?, ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ. 49Es ko ja 'yʉxpʉjkpʉtʉjk t'ixtʉ di'ibʉ ja̱jtʉp, net dyajtʉʉdʉ ja Jesús: —Windsʉ́n, ¿n'ok'yajtu'unʉm yʉ espa̱a̱dʉ? 50Es nidu'uk yʉ'ʉjʉty dyajtsayujtʉ tu'ugʉ teedywyindsʉngópkʉ tyuumbʉ es tnibo'tʉ ja 'ya'oydyatsk. 51Net ja Jesús jyʉnáñ: —¡Mastu'ut! ¡Tʉ net! Es net ja tyatsk ttoonʉ, es dya''agʉdakʉ. 52Es netʉ Jesús t'anma̱a̱y ja teedywyindsʉ́nʉty es di'ibʉ mʉj tsa̱jptʉjk kywentʉ'a̱jttʉp es ja mʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty di'ibʉ naty yajnʉjxándʉp: —¿Ti ko mmindʉ mʉt ja espa̱a̱dʉ es ja kepy, éxtʉmxyʉpts ʉj nma'tspʉty? 53Es kots ʉj n'ijty bom bom mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty, ni je'eyʉts miits xykyatoondʉ. Per tyamʉ net tʉ tpa̱a̱ty ja oorʉ ma̱ miidsʉty mmada̱'a̱gʉt es ja ka'óybyʉty. 54Net tma̱jtstʉ ja Jesús es dyajnʉjxtʉ ma̱ ja teedywyindsʉngópkʉ tyʉjk, es ja Peedrʉ tpanejxy jagam jawʉ. 55Es ja ja̱'a̱yʉty dyajmʉ́jʉdʉ jʉʉn ma̱ ja tʉja̱'a̱, es 'yu'uñʉdʉ xyamdʉ; es ja Peedrʉ ñaxwe'tsy nandʉ'ʉn ma̱ ja ja̱'a̱yʉty. 56Net tu'ugʉ kiixy po'oduumbʉ t'ijxy ja Peedrʉ 'yu'uñʉ jam jʉʉmbʉ'ám. Es tʉyʉ 'yijxʉ es jyʉnáñ: —Tya̱dʉ yedyʉjk, yʉ'ʉ naty mʉt ja Jesús jyʉdity. 57Net ja Peedrʉ jyʉnáñ: —Nitʉ, kyajts n'ixy'aty. 58Es ko waanʉ 'yijty, jatu'ugʉ ja̱'a̱y 'yijxʉ ja Peedrʉ es 'yanma̱a̱yʉ: —Mij mʉt yʉ'ʉ mjʉdity nandʉ'ʉn. Net ja Peedrʉ jyʉnáñ: —Kyaj 'yʉjtsʉty. 59Es ko 'yijty éxtʉm tuk oorʉn, net jatu'uk 'yanma̱a̱yʉ: —Tʉy'a̱jtʉn ko tya̱dʉ yedyʉjk mʉt ja Jesús, ko Galileeʉ ja̱'a̱y yʉ'ʉ. 60Net ja Peedrʉ jyʉnáñ: —Kyajts nnijawʉ ti mij mgajxypy. Es ko ja Peedrʉ dʉ'ʉn jyʉnáñ, netyʉ ja tʉgaak oj 'yʉy. 61Es ja Jesús kyoo'awdijty es twin'ijxy ja Peedrʉ. Net ja Peedrʉ tjamyejtsy éxtʉm 'yanma̱a̱yʉ ja Jesús: “Kyajnʉmʉ naty ja tʉgaak 'yʉy ko mij mjʉna̱'a̱nʉt tʉgʉk ok ko kyajts xy'ixy'aty.” 62Es net ja Peedrʉ pyʉdseemy es kuwepy kuka̱'a̱tsy jyʉʉy. 63Es ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ kywentʉ'a̱jttʉp ja Jesús ttukxiktʉ, twojptʉ, 64twingudsu'umʉdʉ, es t'anʉʉmʉdʉ: —May pʉ́n tʉ mgóxyʉty. 65Es t'anma̱a̱ydyʉ wi'ixátyʉty es kyaj tmʉj'ijxtʉ. 66Es ko oj xyʉʉñʉ, net ñaymyujkʉdʉ ja mʉjja̱'a̱ydyʉjk es ja teedywyindsʉ́nʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp, es dyajnʉjxtʉ ja Jesús ma̱ di'ibʉ ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty. Es jap dyajtʉʉdʉ: 67—Anmaagyʉts, ¿mijtsʉ dʉ'ʉn mGristʉ? Esʉ Jesús 'yadsooy: —Pʉn n'anmaapy ko dʉ'ʉn, kyaj xymyʉbʉ́ktʉt, 68es pʉn nyajtiibyʉts oytyiity, kyajts xy'adsówdʉt. 69Es tyam es extʉ winʉ xʉʉ winʉ tiempʉ, ʉj ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, n'u'uñʉdʉts ma̱ 'yaga̱'a̱ñgyʉ'ʉ Dios di'ibʉ tʉgekyʉ mʉk'a̱jtʉn myʉda̱jtypy. 70Net nidʉgekyʉ ja'ajʉty dyajtʉʉdʉ ja Jesús: —¿Tii mjʉna̱'a̱na̱a̱mp ko mij Dios m'U'unk'átyʉty? Esʉ Jesús 'yadsooy: —Tʉy'a̱jtʉn, ʉjtsʉ dʉ'ʉn. 71Net ja ja̱'a̱yʉty ñay'anma̱a̱yʉdʉ: —¿Ti nyajwa̱'a̱nʉm ja testiigʉ? Tʉ nmʉdo'om tʉgekyʉ ʉdsa̱jtʉm di'ibʉ yʉ'ʉ kʉ'ʉm kyajxypy ko yʉ'ʉ Dios 'yU'unk'átyʉty.

will be added

X\