LUKɄS 19

1Net ja Jesús jyajty ma̱ Jerikoo ka̱jpn es ñajxy jap ka̱jpnóty. 2Es jap tsyʉʉnʉ tu'ugʉ mʉkja̱'a̱y di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Zakeeʉ. Yʉ'ʉ ijty yajkugʉbajtpʉ windsʉ́n. 3Tadʉ Zakeeʉ t'ixa̱'a̱ñ ja Jesús. Per kyaj mba̱a̱t, ja'a ko yʉ'ʉ ʉxnaku'unk es jantsy mayjya'ay jap. 4Net ja Zakeeʉ ñejxy pʉye'egyʉ jawyiin es kyʉxpejty ma̱ tu'ugʉ iigʉ kepy es t'ixa̱'a̱ñ ja Jesús. 5Es ko ja Jesús jyajty ma̱ yʉ'ʉ jam, net pyat'ijxy es 'yanma̱a̱yʉ: —Zakeeʉ, jʉnak pojʉn, ja'a ko koonʉmts tyam nwʉ'ʉma̱'a̱ñ ma̱ mdʉjk. 6Net ja Zakeeʉ jyʉnajky pojʉn, es t'axa̱jʉ ja Jesús mʉt ja oyjyot. 7Es ko ja ja̱'a̱yʉty t'ijxtʉ, net ñay'anma̱a̱yʉdʉ: —Tʉ ñejxy ja̱jttákpʉ ma̱ tu'ugʉ pekyjya'ay ja tyʉjk. 8Net ja Zakeeʉ tyʉna̱a̱ye'ky es t'anma̱a̱y ja Jesús: —Windsʉ́n, tyámʉts nmo'oya'añ ja ayoobʉ ja̱'a̱ydyʉjk ja njiky'a̱jtʉnʉts kujkwa'xy. Es pʉn tʉts ndoñ pʉ́n mʉt ja anʉʉ, tyámʉts nyajjʉmbítʉt taxk dʉ'ʉnʉn. 9Es ja Jesús 'yanma̱a̱yʉ: —Tyam tʉ jya'ty ja nitsokʉn ma̱ tya̱dʉ tʉjk, ko yʉ tya̱dʉ yedyʉjk yʉ'ʉ nandʉ'ʉnʉ Abra̱a̱nʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts. 10Es ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, tʉ nmíñʉts es n'ʉxta̱'a̱yʉts es nyajnitso'oga̱'a̱ñʉts pʉ́n tʉ tyuundʉgóy. 11Tyamʉ naty ja ja̱'a̱y tmʉdowdʉ, net ja Jesús tpʉjta'agyʉ tadʉ ijxpajtʉn ja'agyʉjxm ko wyingoomp Jerusalén es ko yʉ'ʉjʉty wyinmaydyʉ ko netyʉ ja Kristʉ t'axa̱jʉya'añ ja kyutujkʉn éxtʉm ja reyʉn. 12Es jyʉnáñ: —Jaa ijty tu'ugʉ mʉkja̱'a̱y di'ibʉ oj ñejxy jagam wiink naxwíñʉdʉ es t'axa̱jʉya'añ ja kyutujkʉn éxtʉm ja rey es óknʉm jyʉmbítʉt. 13Es ko tsyoonáñ, net twoodsooy nima̱jk ja tyuumbʉ es tmooydyʉ nidu'uk nidu'uk kʉjktu'ugʉ meeñ di'ibʉ jantsy tsooxʉ, es t'anma̱a̱ydyʉ: “Yajtúndʉ tadʉ meeñ extʉ kots ʉj njʉmbítʉt.” 14Es ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ yʉ'ʉ myʉguga̱jpn'a̱jtypy kyaj tsyékyʉty, es tyukpagajxʉ ja wiinkpʉ kugajxy es ya''anʉʉmʉt: “Kyajts ndsoktʉ esʉ tadʉ yedyʉjk ryey'átʉt ya̱a̱.” 15’Per oj tyʉkʉ rey, es jyʉmbijty ma̱ ja ñaxwíñʉdʉ. Es ko jyajty, ta tnigajxʉdyaay ja tyuumbʉ di'ibʉ tʉ tmo'oy ja meeñ. Es dyajtʉʉy nʉ'ʉn tʉ gyanaraty nidu'uk nidu'uk. 16Ja jawyiimbʉ myʉjwa'ky es jyʉnáñ: “Windsʉ́n, ma̱jkʉ dʉ'ʉnʉn tʉ gyanaraty ja mmeeñ.” 17Es ja rey 'yadsooy: “Oy. Mij yajxón tʉ mduñ. Es ko tʉts xymyʉdúñ yajxón mʉt waanʉ, tyam nbʉjta'aky es xyajkutúkʉt ma̱jkʉ ka̱jpn.” 18Es jatu'uk myiiñ es jyʉnáñ: “Windsʉ́n, ja mmeeñ tʉ gyanaraty mʉgoxk dʉ'ʉnʉn.” 19Es nandʉ'ʉn ja rey 'yadsooy: “Mij myajkutúkʉp mʉgoxkʉ ka̱jpn.” 20Net jatu'uk myiiñ es jyʉnáñ: “Windsʉ́n, tya̱a̱ ja mmeeñ. Tʉts nbʉjke'eky ma̱ tu'ugʉ payʉ. 21Ndsʉ'kʉpts mij, ja'a ko mij mbaye'epy di'ibʉ kyaj tʉ xyaky es mdsijkypy di'ibʉ kyaj tʉ xyñi'ipy.” 22Net ja rey jyʉnáñ: “Mij, kyaj oy tʉ mduñ. Mʉt ja mgʉ'ʉm ayuk ngʉyákʉt. Pʉn mnija̱'a̱p kots ʉj nyajmíky di'ibʉts kyaj nbʉjta'aky es ndsíkyʉts di'ibʉts kyaj tʉ nni'ipy, 23¿ti ko tʉ xykyapʉjta'aky yʉ nmeeñʉts ma̱ yʉ bankʉ?, es kots ʉj nja̱'tʉt n'axá̱jʉdʉts nandʉ'ʉn yʉ 'yajuydyuk.” 24Es t'anma̱a̱y di'ibʉ naty jámʉty: “Pʉjkʉ tadʉ meeñ es xymyo'oyʉt di'ibʉ myʉda̱jtypy ma̱jk.” 25Es yʉ'ʉjʉty jyʉnandʉ: “Windsʉ́n, ¡tam tmʉdaty ma̱jk ja meeñ!” 26Es ja rey 'yadsooy: “Tʉy'a̱jtʉn n'anʉʉmʉ miidsʉty, di'ibʉ myʉda̱jtypy, ni'igʉ 'yak'yajmo'oy, es pʉ́n waanʉ tmʉdaty, yajpʉjkʉ di'ibʉ myʉda̱jtypy waanʉ. 27Es pʉ́nʉty xymyʉdsip'a̱jtpʉts es kyaj ttseky esʉts ʉj n'ítʉt rey, yajmín ja ya̱a̱ es ya'ooktʉ ya̱ nwinduuyʉts.” 28Es ko oj jyʉna̱a̱nda̱'a̱y dʉ'ʉn, ja Jesús 'yaknejxy Jerusalén. 29Es ko wyingoonʉ ma̱ ja ka̱jpnʉty Betfajee es Betañʉ, ma̱ ja Oliivʉs Kopk, jam ja Jesús tkejxy nimajtskʉ 'yʉxpʉjkpʉ, 30es t'anma̱a̱y: —Nʉjxtʉ jap ka̱jpnóty tʉ nwingo'onʉm. Ko jap mja̱'ttʉt, jap xypya̱a̱dʉt tu'ugʉ burrʉ kuwʉʉñ di'ibʉ ni pʉ́nnʉm tkatuk'u'uñʉ. Xymyʉgájʉt es xyajmínʉt. 31Es ko pʉ́n myajtʉ́wʉdʉt ti ko xymyʉgajʉ, xy'anʉʉmʉt: “Ja Windsʉ́n tsyejpy.” 32Es ja 'yʉxpʉjkpʉty oj ñʉjxtʉ es tpattʉ dʉ'ʉn éxtʉm ja Jesús 'yanma̱a̱yʉ. 33Es ko naty tmʉgajʉ ja burrʉ, net ja ñiwindsʉ́n yajtʉʉjʉ: —¿Ti ko xymyʉgájʉdʉ tadʉ burrʉ? 34Es yʉ'ʉjʉty 'yadsoodʉ: —Ja'a ko yʉ'ʉ Windsʉ́n tsyejpy. 35Es dyajnʉjxtʉ ma̱ ja Jesús es tpʉjtáktʉ ja wyit jam burrʉ ñikʉjxy es ja Jesús ttukpejty. 36Es ko ja Jesús tyu'uyo'oy, ja ja̱'a̱yʉty dya'aptʉ wyit tu'a̱a̱y ma̱ ñaxa̱'a̱ñ. 37Es ko wyingooñ ma̱ wyinjʉnaky ja tu'u ma̱ ja Oliivʉs Kopk, nidʉgekyʉ ja mayjya'ayʉty xyondaktʉ es t'awda̱jttʉ ja Dios mʉt ja'agyʉjxm di'ibʉ tʉ t'ixtʉ, 38es jyʉnandʉ mʉk: —¡Dios kyunu'xʉbʉ tadʉ rey di'ibʉ miimp ja Nindsʉn'a̱jtʉmgyʉjxm! ¡Wa'an t'ity ja xondakʉn jam tsa̱jpótm! ¡Mʉj kʉjxm 'yítʉt ja Dios! 39Net nija'ajʉty ja fariseeʉty di'ibʉ naty jap mayjya'ayóty t'anma̱a̱ydyʉ ja Jesús: —Ya'ʉxpʉjkpʉ, oo yʉ m'ʉxpʉjkpʉtʉjk es 'yamóndʉt. 40Es ja Jesús 'yadsooy: —N'anʉʉmʉdʉ pʉn yʉ'ʉjʉty amoondʉp, extʉ yʉ tsa̱a̱ yaxka'aktʉp. 41Es ko jyajty wingón ma̱ t'ijxy ja Jerusalén ka̱jpn, ta ja Jesús tnijʉʉy ja ka̱jpn, 42es jyʉnáñ: —Jerusalén ja̱'a̱yʉty, pʉn m'oknija̱'a̱dʉpxyʉp ma̱ tyamʉ mxʉʉ wi'ix xypya̱a̱ttʉt ja jotkujk'a̱jtʉn. Per tyam ayu'udsyʉ 'yity ma̱ miidsʉty. 43Es ja̱'tʉp ja xʉʉ ma̱ mmʉdsípʉty jya̱'ttʉt es dyajkojtʉp mʉdʉ tsa̱a̱, nax, o tijátyʉty ma̱ ñaygyuwa̱'a̱nʉdʉt, es tʉgekyʉ myajnadujkta̱'a̱yʉdʉt oytyim madsooty 44es dyajtʉgóyʉt ja mga̱jpn es dya'oogʉt ja mja̱'a̱yʉty, es kyaj dyajwʉ'ʉmʉt ni tu'ugʉ tsa̱a̱ nikʉʉybyéty ma̱ ja mbotsy. Tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ tyun jyátʉt ja'a ko kyaj tʉ xyñijáwʉdʉ ko yʉ Dios tʉ mnimínʉdʉ. 45Net ja Jesús jyajty ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjk es dyajpʉdseemy di'ibʉ naty to'ktʉp es juuydyʉp jap, 46es t'anma̱a̱ydyʉ: —Yʉ Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ: “Yʉ ndʉjkʉts yʉ'ʉ dʉ'ʉn ma̱ ja̱'a̱y kya̱jxta'aky”, es miits xyajwa̱'a̱ndʉ ma'tspʉ a̱a̱nk. 47Es bom bom ja Jesús ya'ʉxpeky ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjk. Es ja teedywyindsʉ́nʉty es ja di'ibʉty tsa̱jptʉgóty ya'ʉxpʉjktʉp es nandʉ'ʉn ja mʉjja̱'a̱ydyʉjk t'ʉxta̱'a̱ydyʉ ja winma̱'a̱ñ wi'ix ja Jesús 'yoogʉt. 48Per kyaj tpattʉ wi'ix ttúnʉt, ja'a ko nidʉgekyʉ ja ja̱'a̱y tam yajxón tmʉdoo'íttʉ.

will be added

X\