1 Ko di'ibáty tsyondaky, taa natyñʉ ja'a di'ibʉ yajtijp Ayuk. Es yʉ Ayuk yʉ'ʉ nandʉ'ʉnʉ Dios, es mʉdʉmʉ naty ja Dios Teety. 2 Yʉ'ʉ naty 'yity jawyiin mʉdʉ Dios. 3 Ja Ayuk ja'a mʉʉt Dios dyajkojy tʉgekyʉ di'ibʉ jaa'a̱jtp. Tʉgekyʉ di'ibʉ yajkoj, kyaj oj ti kyojy pʉn kyaj ja'a mʉʉt. 4 Ja'a di'ibʉ yajtijp Ayuk, ja'a ya̱jk ja jiky'a̱jtʉn nidʉgekyʉ di'ibʉ jiky'a̱jttʉp, es yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja ja̱jʉn di'ibʉ ñʉ'ʉmooy tyu'umooy nidʉgekyʉ ja̱'a̱yʉty ya̱ naxwiiñ. 5 Esʉ tadʉ ja̱jʉn, yʉ'ʉ dʉn ja̱jp ma̱ kyoodsʉty, es kyaj yʉ koots'át mba̱a̱t dyajtʉgóyʉ tadʉ ja̱jʉn. 6 Dios tkejxy tu'ugʉ ja̱'a̱y, Fwank'a̱jtp. 7 Ja'a oj myiñ es tnika̱jxpátʉt di'ibʉ ijtp éxtʉm ja ja̱jʉn, esʉ dʉ'ʉn nidʉgekyʉ ja ja̱'a̱yʉty myʉbʉ́kʉdʉt. 8 Ja Fwank, kyaj yʉ'ʉjʉty ja ja̱jʉn, je'eyʉ yʉ'ʉ tnika̱jxpétyʉ tadʉ ja̱jʉn. 9 Ja ja̱jʉn tʉy'a̱jtʉnbʉ di'ibʉ kyujajpy kyute'xypy nidʉgekyʉ ja ja̱'a̱y, ja'a miin ya̱ naxwiiñ. 10 Ijtpʉ naty ja ya̱ naxwiiñ. Oyʉ natyʉ Dios ja'a mʉʉt tʉ tjayajkojy ja naxwíñʉdʉ, kyaj 'yʉxka̱jpʉdʉ ja ja̱'a̱yʉty. 11 Ja'a oj tjanimíñ di'ibʉ jya'a'a̱jtypy, es kyaj oj kyupʉ́kʉdʉ. 12 Per nidʉgekyʉ di'ibʉty kupʉjkʉdʉ es myʉbʉjkʉdʉ, dyajnigutujkʉ es yʉ'ʉjʉty 'yu'unk'átʉdʉt ja Dios. 13 Yʉ'ʉjʉty kyaj Dios 'yu'unk'átyʉty mʉt ko ja̱'a̱y yajmiin yajja̱jtʉdʉ, es ni mʉt ko dʉ'ʉnʉ ja̱'a̱y ttseky, Dios axá̱jʉdʉp mʉt ko kʉ'ʉmʉ dʉ'ʉn ttseky. 14 Di'ibʉ yajtijp Ayuk, ja'a jʉmbijt ja̱'a̱y es jyiky'ajty ma̱ ʉʉdsʉty. Es ʉʉdsʉty tʉts n'ixtʉ ja myʉj'a̱jtʉn, ja kyʉ'ʉm mʉj'a̱jtʉn di'ibʉ tu'ugʉ Dios 'yU'unk'a̱jtypy, es tmʉdaty ak tim tʉy'a̱jtʉn es ak tim kunu'xʉn. 15 Es ja Fwank ñika̱jxpejtypy éxtʉmʉ tyestiigʉ es jyʉnáñ: —Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn di'ibʉts n'andijpy kots njʉnáñ ko di'ibʉ miimp óknʉm es jawyiin ʉj, yʉ'ʉ dʉ'ʉn jawyiin, ja'a ko taayʉmʉ naty jékyʉp kots ʉj nmiiñ. 16 Tʉ Jesukristʉ xykyunu'xʉm kana̱k nipat. 17 Myooy ja Dios ja Moisesʉ 'yana'amʉn, per ja tsojkʉn es ja tʉy'a̱jtʉn yajmiin ja Jesukristʉ. 18 Ni na̱'a̱nʉm pʉ́n tka'ixy ja Dios Teety, per yʉ Diosʉ 'yU'unk di'ibʉ jam mʉt ti'igyʉ 'yity ja Dios Teety, yʉ'ʉjʉty tʉ xytyuk'ijx xytyuknija̱'a̱m wi'ixʉ dʉn ja Dios Teety. 19 Yʉ Jerusalén israelítʉty tkajxtʉ ja teedyʉty esʉ levitʉ ja̱'a̱yʉty di'ibʉ myʉduundʉp ja teety, es dyajtʉwa̱'a̱ndʉ ja Fwank: —¿Mbʉ́nʉ dʉn mij? 20 Fwank 'yadsoojʉ tʉy'a̱jtʉn: —Ʉj kyajts nGrístʉty di'ibʉ Dios wya̱ndak tkajxa̱'a̱ñ. 21 Ta yajtʉʉjʉmbijtʉdʉ jatʉgok: —¿Mbʉ́nxʉ dʉn mij? ¿Tii mijtsʉ dʉ'ʉn ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Eliiʉsʉ? Ta Fwank 'yadsooy: —Kyajts ʉj n'Eliiʉsʉty. Ta yajtʉʉjʉmbijtkójʉbʉ: —Pes, ¿tii mijtsʉ dʉ'ʉn ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ di'ibʉ mina̱a̱mbʉ? Ta 'yadsooy: —Kyaj. 22 Ta yajtʉʉjʉmbijtʉdʉ jatʉgok: —Pes, ¿mbʉ́nʉ dʉn mij? Ʉj nmʉnʉjxándʉpts ja tʉy'a̱jtʉn ma̱ ja di'ibʉts tʉ xykyaxtʉ. Pa̱a̱ty, ¿ti ayúkʉts xymyeepy esʉts nmʉnʉjxʉt? 23 Ta 'yadsooy ja Fwank: —Ʉjtsʉ dʉn miimp kugajxy mʉj ittum es n'anʉʉmʉdʉts miidsʉty: “Yajtʉ́wdʉ ja tu'u ma̱ myina̱'a̱ñ ja Windsʉ́n” —dʉ'ʉn éxtʉm jyʉna'añ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Isaiiʉ. 24 Es nandʉ'ʉn myiindʉ di'ibʉ fariseeʉ ja̱'a̱yʉty kyajxtʉ. 25 Net yajtʉʉjʉdʉ ja Fwank: —¿Ti ko myajnʉbéty pʉn kyaj mij mGrístʉty, o m'Eliiʉsʉty, o tadʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ? 26 Es ja Fwank 'yadsooy: —Ʉj yajnʉbajtpʉts mʉt ja nʉʉ, per ma̱ miidsʉty ta tu'uk di'ibʉ miidsʉty kyaj xy'ixy'attʉ, 27 es yʉ'ʉ miimp óknʉm. Es kyajts ʉj xyñitʉkʉ, ni je'eyʉ yʉ kyʉ'ʉk nga''agájʉdʉt éxtʉmxyʉpts ʉj n'ítyʉts tyuumbʉn. 28 Tya̱a̱dʉ tyuun jya̱jtʉ ma̱ ja naxwíñʉdʉ di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Betañʉ, Jordán mʉjnʉʉ awiiñ, ma̱ ja Fwank dyajnʉbéty ja ja̱'a̱yʉty. 29 Jakumbom ja Fwank t'ijxy ja Jesús ko myʉwingóñʉty. Ta jyʉnáñ: —¡Ixtʉ! Tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn ja Diosʉ Byorreegu'unk di'ibʉ wʉ'ʉmp éxtʉmʉ windsʉ'kʉn es yajpojpʉnitʉgóyʉt ya̱ naxwiiñ. 30 Tya̱a̱dʉdsʉ dʉn nmadyak kots njʉnáñ: “Oknʉm myiñ ma̱ ʉj tu'ugʉ yedyʉjk di'ibʉ dʉ'ʉn jawyiin kʉdiinʉm ʉj, ja'a ko taayʉmʉ natyñʉ jékyʉp kots ʉj nmiiñ.” 31 Kyajts ʉj kʉ'ʉm nnija̱'a̱jʉ pʉ́nʉ dʉn yʉ'ʉ. Per nmíñʉts ʉj es nyajnʉbétyʉts mʉt ja nʉʉ, es t'ʉxkáptʉt yʉ israelitʉ ja̱'a̱yʉty. 32 Fwank nandʉ'ʉn jyʉnáñ: —Ʉj nan tʉts n'ixy tsa̱jwínm kyʉda'aky yʉ Espíritʉ Santʉ dʉ'ʉn éxtʉm tu'ugʉ paku'unk, es kyʉxke'eky ma̱ ja Jesús. 33 Ʉj kyajnʉmdsʉ naty nandʉ'ʉn nnijawʉ pʉ́nʉ'ʉ. Per kodsʉ Dios xykyejxy nyajnʉbátʉt mʉt ja nʉʉ, ja'ats xy'anma̱a̱y: “Ko yʉ Espíritʉ Santʉ xy'íxʉt jyʉnaky es kya̱'a̱t ma̱ ja yedyʉjk, yʉ'ʉ dʉ'ʉn di'ibʉ yajnʉbátʉp mʉt ja Espíritʉ Santʉ.” 34 Tʉdsʉ net n'ixy, es ʉjtsʉ dʉ'ʉn nnika̱jxpejtypy ko yʉ'ʉdyʉ Diosʉ 'yU'unk. 35 Jakumbom tapʉ naty jatʉgok ja Fwank mʉt nimajtsk di'ibʉ panʉjxʉdʉp. 36 Ko Fwank t'ijxna̱jxy ja Jesús, ta jyʉnáñ: —¡Ok'ixtʉ! Tya̱a̱ dʉ'ʉn ja Diosʉ Byorreegu'unk. 37 Ja nimajtskpʉ Fwangʉ 'yʉxpʉjkpʉ tmʉdoodʉ ko dʉ'ʉn jyʉnáñ. Ta tpanʉjxtʉ ja Jesús. 38 Es net ja Jesús ñayjyʉ'ijxʉ. Ta t'ijxy ko pyanʉjxʉdʉ. Ta t'anma̱a̱y: —¿Ti dʉn m'ʉxta̱a̱ydyʉp? Es ja'ajʉty 'yadsoodʉ: —Ya'ʉxpʉjkpʉ, ¿ma̱ mij mdsʉʉnʉ? 39 Esʉ Jesús 'yadsoojʉmbijtʉdʉ: —Min xy'ixtʉ. Ta oj ñʉjxtʉ ma̱ dʉn tsyʉʉnʉ. Es jam oj kyudsu'ujʉnʉdʉ, ja'a ko ma̱ taxk yaxpʉnʉ naty. 40 Es nidu'uk di'ibʉ Fwank panʉjxʉdʉp, ta oj tpanejxy ja Jesús, ja'a yʉ Andrés, myʉga'axʉ Simonk Peedrʉ. 41 Kyajnʉmʉ naty ti tyuñ jyátyʉty es ja Andrés oj t'ʉxta̱'a̱y ja myʉga'ax Simonk. Ta t'anma̱a̱y: —Tʉ net nbátʉm ja Kristʉ di'ibʉ Dios wyin'ijx. 42 Ta ja Andrés oj tmʉnejxy ja myʉga'ax Simonk ma̱ naty ja Jesús. Es ko ja Jesús t'ijxy, ta 'yanma̱a̱yʉ: —Mijtsʉ dʉ'ʉn Simonk, Jonasʉ 'yu'unk. Es mij mxʉ'átʉp Sefʉs (di'ibʉ yaj'andijp Peedrʉ). 43 Jakumbom ja Jesús tsoonáñ ñʉjxa̱'a̱ñ Galileeʉ. Net tpaty ja Felipʉ es t'anma̱a̱y: —Pamiingʉts. 44 Yʉ Felipʉ, Betsaydʉ kyuga̱jpnʉty, ma̱ nandʉ'ʉn 'yittʉ Andrés esʉ Peedrʉ. 45 Ta ja Felipʉ tsyo'oñ, oj t'ʉxta̱'a̱y yʉ Natanael. Ta t'anma̱a̱y: —Tʉts n'ixtʉ ja yedyʉjk di'ibʉ Moisés es di'ibʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉty jyaaydyʉ ma̱ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn. Yʉ'ʉ Jesús, 'yu'ungʉ Josee, di'ibʉ kuga̱jpn Nazaret. 46 Net ja Natanael jyʉnáñ: —¿Tii wa'an da mba̱a̱t pyʉdsemy Nazaret di'ibʉ oy? Felipʉ 'yadsoojʉ: —Min xy'ixy. 47 Ko Jesús t'ijxy myʉwingóñʉty yʉ Natanael, ta jyʉnáñ: —Tya̱a̱ tu'uk myiñ ja israelitʉ ja̱'a̱y di'ibʉ kyaj 'yanda'aky. 48 Net ja Natanael yajtʉʉjʉ: —¿Wi'ixʉts mij xy'ix'aty? Jesús 'yadsoojʉ: —Ʉj mij n'ixy'ajtyʉts kyajnʉmʉ natyʉ Felipʉ mwóyʉty ko naty m'u'uñʉ iigʉ patkʉ'ʉy. 49 Net 'yadsooy ja Natanael: —Ya'ʉxpʉjkpʉ, ¡mijtsʉ dʉ'ʉn Dios m'U'unk'a̱jtʉp, mijtsʉ dʉ'ʉn ja israelítʉdyʉ ryey! 50 Jesús 'yadsoojʉ: —¿Xymyʉbʉjkpʉts ʉj mij ja'a ko tʉ n'anʉʉmʉ kots mij n'ijxy iigʉ patkʉ'ʉy? Pes tyam xy'íxʉt di'ibʉty ni'igʉ mʉj. 51 Nandʉ'ʉn jyʉnáñ ja Jesús: —Jantsy tʉy'a̱jtʉnʉts miits n'anʉʉmʉdʉ ko m'íxtʉp awa̱'a̱ts ja tsa̱jp es xy'íxtʉt ja Diosʉ 'yanklʉs pyat jyʉnáktʉt ma̱ ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱'a̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ.
