1 Ko nmʉbʉjkʉm ja Dios, nmʉda̱jtʉm ja tʉy'a̱jtʉn ko yʉ'ʉ xymyo'oya̱'a̱nʉm di'ibʉ tʉ xywya̱ndákʉm, es nnija̱'a̱m ko Dios tyiimpy di'ibʉ kya̱jx oy nga'ijxʉm. 2 Ja n'aptʉjk'a̱jtʉm ja'a sitʉy myʉbʉjktʉ éxtʉm ja Dios 'yanma̱a̱yʉdʉ. Pa̱a̱dyʉ Dios 'yoyjya̱'a̱dʉ. 3 Mʉbʉjkʉngyʉjxm njaygyujkʉm ko mʉt ja Diosʉ 'yayuk, tʉgekyʉ di'ibʉ ya'ijxp yajkoj jékyʉp mʉt di'ibʉ kyaj oj ya'ixy. 4 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Abel twindsʉ'kʉ ja Dios mʉt tu'ugʉ windsʉ'kʉn waanʉ oybyʉ kʉdiinʉm di'ibʉ ya̱jk ja 'yajtsy Kaín, pa̱a̱ty ja Dios tpʉjtáky ja Abel éxtʉmʉ ja̱'a̱y di'ibʉ tyiimpy ja tʉy'a̱jtʉn es tkupejky ja wyindsʉ'kʉn. Oy ja Abel tʉ jya'o'knʉ, dʉ'ʉn ja'a éxtʉmxyʉp 'yakkajxy, ja'a ko yajmadya'aky wi'ix tmʉbejky. 5 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Enokʉ Dios myʉnʉjxʉ tsa̱jpótm jiiky, es ni pʉ́n tkanaky'ijxy, mʉt ko ja Diosʉ naty tʉ myʉnejxyʉty. Dʉ'ʉn ja Diosʉ jyaaybyajtʉn tmadya'aky ko Dios jotkujk 'yity mʉt ja Enok kyajnʉmʉ naty tmʉnejxy. 6 Kyaj pʉ́n mba̱a̱t ttukjotkʉda'aky ja Dios pʉn kyaj tmʉbeky, ja'a ko pʉ́n myʉwingeempy ja Dios, koonʉm tmʉbʉ́kʉt ko jyaaty ja Dios es ko kyuni'xypy di'ibáty 'yʉxta̱a̱ydyʉp. 7 Ko No'ee Dios 'yawa̱'a̱nʉ ko myina̱'a̱ñ ja mʉk tuu, mʉbʉjkʉngyʉjxm ja No'ee dyajkojy tu'ugʉ barkʉ jantsy mʉj es tsyo'ogʉt yʉ'ʉ mʉdʉ fyamilyʉ, oyʉ naty kyakʉxe'eky ko myina̱'a̱ñ ja tuu; es dʉ'ʉn mʉt ko tmʉbejky ja Dios, ja No'ee oj wye'emy oy mʉt ja Dios, es dyajnigʉxe'ky ko pekymyʉʉt ja naxwíñʉdʉ ja̱'a̱yʉty. 8 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Abra̱a̱n tmʉmʉdooy ja Dios ko ya''anma̱a̱y es pyʉdsʉ́mʉt ma̱ ja ñax kya̱jpn, es ñʉjxʉt ma̱ wiink nax di'ibʉ 'yaxa̱jʉyaampy éxtʉmʉ kuma̱'a̱ñ, oy tkanijawʉ ma̱ ñejxy. 9 Mʉbʉjkʉngyʉjxm tsyʉna̱a̱y wit tʉgoty éxtʉmʉ jaybye'xyʉn ma̱ ja naxwíñʉdʉ di'ibʉ natyʉ Dios tʉ tyukmʉwa̱nda̱a̱gʉty; es dʉ'ʉn ttuundʉ ja Isa̱a̱ es ja Jakoob, di'ibʉ naty tʉ t'axá̱jʉdʉ nandʉ'ʉnʉ tadʉ wa̱ndakʉn. 10 Es Abra̱a̱n tamʉ naty t'awixy ja ka̱jpn mʉt ja potsy ʉjxʉ mʉkpʉ, di'ibʉ Dios tyuknibʉjtákʉ es yajkoj. 11 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Abra̱a̱n t'axa̱jʉ es 'yu'unkteety'ata̱'a̱ñ oy naty jyamʉjja̱'a̱y'a̱jnʉ, esʉ Saarʉ kyaj mba̱a̱dʉ naty 'yu'unkmʉdáty, mʉt ko Abra̱a̱n myʉbʉjk ja Dios ko kyuydyunaampy ja wya̱ndakʉn; 12 es dʉ'ʉnʉ tya̱dʉ Abra̱a̱n, di'ibʉ oy naty jyamʉjja̱'a̱y'a̱jnʉ, tmʉda̱jty tʉgoymyayʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱dsʉty, jantsy may éxtʉmʉ mʉdsa̱'a̱ tsa̱jpótm o éxtʉmʉ pu'u jikymyejyñbyʉ'a̱a̱y, di'ibʉ ni pʉ́n mba̱a̱t tkamadsyoy. 13 Nidʉgékyʉdyʉ tya̱dʉ ja̱'a̱yʉty 'yo'ktʉ es kyajyʉm oj t'axá̱jʉdʉ di'ibʉ Dios oj tyukmʉwa̱nda̱a̱gʉdʉ; per mʉbʉjkʉngyʉjxm oj jagam tmʉj'ijxpejty xondakʉn mʉʉt, es tjaygyujkʉdʉ ko jyabye'xy'áttʉ ya̱ naxwiiñ. 14 Pes di'ibʉ dʉ'ʉn tyuundʉp, ja'a yajjaygyujkʉp wa̱'a̱ts ko 'yak'ʉxtaapyñʉm ma̱ kyuga̱jpn'átʉt. 15 Kooxyʉp ja'a twinma̱'a̱ñ'áttʉ ja ñax kya̱jpn ma̱ tʉ tsyoondʉ, tʉʉxyʉp ñajʉmbijnʉdʉ; 16 per kom ja'a dʉ'ʉn tsyojktʉp ja waanʉ oybyʉ ka̱jpn, ja'a njʉna̱'a̱nʉm ja di'ibʉ tsa̱jpótm, pa̱a̱dyʉ Dios kyaj ttuktsoydyúñ es jyʉna'añ ko yʉ'ʉ Dios jya'ay'átʉdʉ, pes tam ya'ʉxkujkʉdʉ tu'ugʉ kya̱jpn. 17 Ja Abra̱a̱n, ko Dios 'yanma̱a̱yʉ es ttukwindsʉ'ʉgʉdʉt ja 'yu'unk, myʉmʉdoo ja Dios es nʉjx dya'ooga̱'a̱ñ ja 'yu'unk Isa̱a̱ es wyindsʉ'kʉn'átʉt, oyʉ naty ja Dios tyukwa̱ndákʉdʉ ko 'yanma̱a̱yʉ: 18 “Yʉ'ʉgyʉjxmʉ Isa̱a̱ xymyʉdátʉt ja tʉʉmp a̱a̱ts.” 19 Dʉ'ʉn ttuuñ mʉt ko tpawinma̱a̱y yajxón ko Dios mba̱a̱t dyajjikypyéky ja Isa̱a̱. Es ja'agyʉjxm ko tʉ Abra̱a̱n ttuknibʉjta̱a̱gʉ es dya'oogʉt ja 'yu'unk, dʉ'ʉnʉ naty éxtʉmxyʉp ja Abra̱a̱n t'axa̱jʉ jatʉgok jiiky ja 'yu'unk ma̱ naty tʉ t'ok'ya̱jkpʉ windsʉ'kʉn. 20 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Isa̱a̱ t'anma̱a̱y ja Jakoob esʉ Esa̱'uu ja kunu'xʉn di'ibʉ mina̱a̱mp. 21 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Jakoob ko naty tyim'oogánnʉ, tkuni'xy ja 'yókʉty, Josee 'yu'ungʉty, es ñaygyudijyʉty ma̱ ja tya̱jk es t'awdaty ja Dios. 22 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Josee ko naty tyim'oogánnʉ, t'anma̱a̱y ja myʉga'axʉty ko Dios yajpʉdsʉma̱'a̱nʉdʉ Ejiptʉ es yajnʉjxa̱'a̱nʉdʉ jatʉgok ma̱ ja kyʉ'ʉmga̱jpn, es pa̱a̱ty ja Josee ttuk'ana'amdʉ yʉ'ʉjʉty, t'anʉʉmʉdʉ: “Ko miits mbʉdsʉ́mdʉt ya̱a̱, myajnʉjxtʉp nandʉ'ʉn ja nwa̱a̱y nba̱jkʉts.” 23 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Moisesʉ tya̱a̱k tyeety yaj'ya'kʉ tʉgʉk po'o ayu'udsyʉ, mʉt ko jyantsytsyújʉty es kyaj ttsʉ'kʉdʉ es tkakuydyúnʉt ja reyʉ 'yana'amʉn. 24 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Moisés ko oj ya'knʉ, kyaj tkupejky es ya''andíjʉt ko mya̱a̱nk'átyʉty ja reyʉ ñʉʉx. 25 Waanʉ ni'igʉ ttsejky es axʉʉk yajtúnʉt mʉt ja Diosʉ jya'ayʉty, es kʉdiinʉmxyʉp ko tuk tsojk pekyoty xyonda̱'a̱gʉt. 26 Es mʉt ko 'yawijxypyʉ naty ko ja Dios myo'oya'añʉdyʉ natyʉ may'a̱jtʉn, pa̱a̱ty twinma̱a̱y ko waanʉ ni'igʉ 'yóyʉty 'yayówʉt mʉt yʉ'ʉgyʉjxm ja Kristʉ, kʉdiinʉm tmʉdátʉt tʉgekyʉ ja myʉkja̱'a̱y'a̱jtʉnʉty ja Ejiptʉ ja̱'a̱yʉty. 27 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Moisés kyaj ttsʉ'kʉ ko 'yékyʉty ja rey, es tso'on Ejiptʉ; es dyaj'yo'oy ja tyu'u éxtʉm jyawʉ t'ixy ja Dios kʉ'ʉm, oy ni pʉ́n mba̱a̱t tka'ixy ja Dios. 28 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Moisés ttuuñ ja paskʉ xʉʉ, es ttuk'ane'emy ja israelítʉty es ttuknixijkxtʉt ja tyʉjk aga̱j mʉt ja borreegʉ ñe'pyñ, es dʉ'ʉn ja anklʉs di'ibʉ Dios kyajx es dya'oogʉt ja Ejiptʉ ka'axkópkʉty, kyaj dya'oogʉt ni tu'ugʉ israelitʉ ja̱'a̱yʉty. 29 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja israelitʉ ja̱'a̱yʉty ttukna̱jxtʉ ja Tsapts Jikymyejyñ éxtʉm jyawʉ windʉ'ʉtstuuy; per ko ja Ejiptʉ ja̱'a̱yʉty nandʉ'ʉn tjatuknaxandʉ, nidʉgekyʉ ñʉʉji'xta̱a̱ydyʉ. 30 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja Jerikoo ka̱jpn nabots kyʉda̱a̱da̱a̱y ko ja israelitʉ ja̱'a̱yʉty tna''awdijttʉ ja ka̱jpn jʉxtujk xʉʉ. 31 Mʉbʉjkʉngyʉjxm ja kujeñdyo'oxy Raap kyaj 'ye'ky ko kyʉda̱a̱da̱a̱y ja ka̱jpn nabots, mʉt ko yʉ'ʉ t'axa̱jʉ es dyajja̱jttáky ja majtskpʉ ijxtuumbʉ. 32 ¿Tits n'aktimnimadya̱'a̱gʉt ni'igʉ ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ myʉbʉjktʉ Dios? Pes kyajtsʉ tiempʉ nmʉdaty esʉts nnimadya̱'a̱gʉt ja wiink ja̱'a̱yʉty éxtʉmʉ Jedeón, Barak, Sansón, Jeftee, Davit, Samwel esʉ wiingátypyʉ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉty. 33 Mʉbʉjkʉngyʉjxm myʉmadaktʉ wiink naxwíñʉdʉ, tyuundʉ di'ibʉ dʉn tʉy'a̱jtʉn, 'yaxá̱jʉdʉ di'ibʉ Diosʉ naty tʉ tyukmʉwa̱nda̱a̱gʉdʉ, yajmujk ja ka̱a̱jʉ 'ya̱a̱, 34 yajpi'tstʉ ja mʉj jʉʉn, yajtsók kʉdiibʉ 'yoogʉt mʉt ja espa̱a̱dʉ, myʉja̱a̱dʉjkʉ ko naty ja myʉja̱a̱ kya'ity, naybyʉjtákʉdʉ jotmʉk ma̱ tsyiptundʉ, es myʉmadaktʉ ja myʉdsip di'ibʉ tso'ondʉp wiink naxwíñʉdʉ. 35 Japʉ toxytyʉjk di'ibʉ Dios yajjikypyʉjkxʉdʉ ja 'yo'kpʉty. Perʉ wiingátypyʉ ja̱'a̱yʉty 'yo'ktʉ ayo'on jʉjp'ám mʉt ko tmʉbʉjktʉ ja Dios, es kyaj t'ʉxtijandʉ ja Dios es tsyo'ogʉt; mʉt ko ñija̱'a̱dʉbʉ naty yʉ'ʉjʉty ko dʉ'ʉn 'yooktʉt, óknʉm ja Dios nʉjx yajjikypyʉ́kʉdʉ mʉt ja waanʉ oybyʉ jiky'a̱jtʉn. 36 Na̱a̱gʉty yajnixík yajtukxíktʉ es yajwojptʉ. Wiingátypyʉ yajtsiimy kʉwʉʉñ mʉt ja kadenʉ. 37 Na̱a̱gʉty 'yo'ktʉ kuka̱'a̱tsy, wiingátypyʉ 'yo'ktʉ kimy mʉt ja espa̱a̱dʉ, esʉ wiingátypyʉ yajjʉ'twa'xy. Na̱a̱gʉty jyʉdittʉ éxtʉmʉ ayoobʉ ja̱'a̱yʉty ma̱a̱yʉm, yʉ'ʉyʉ wyit'a̱jttʉp ja borreegʉ ak esʉ tsyiip ak, ni ti tkamʉda̱jttʉ, pyajʉdijtʉdʉ ja ja̱'a̱y es axʉʉk yajtuundʉ. 38 Tya̱dʉ ayoobʉty jyʉdijttʉ win'aamy wimbejy es jyiky'a̱jttʉ a̱a̱ngóty es nax jutoty. Tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ, Dios mʉduumbʉty yʉ'ʉ, es pʉ́nʉdyʉ naxwíñʉdʉ winma̱'a̱ñ ja'a'a̱jtʉdʉp kyaj ñitʉ́kʉty es jyiky'áttʉt ti'igyʉ mʉʉt. 39 Mʉt ko tmʉbʉjktʉ ja Dios, ja'agyʉjxm ya'oyjya̱'a̱dʉ. Oyjyadʉ'ʉnʉty, ni pʉ́n nidu'uk yʉ'ʉjʉty tka''axa̱jʉ di'ibʉ Dios wya̱ndak, 40 mʉt ko Dios tʉ naty ttuknibʉjta̱a̱gʉ waanʉ oy mʉt ʉdsa̱jtʉm, ja'a yʉ'ʉ es je'eyʉ mʉt ʉdsa̱jtʉm 'yíttʉt kexy ka'pxy oy es wa̱'a̱ts.
