APOSTɄLɄTY 7

1Net ja teedywyindsʉngópk dyajtʉʉy ja Esteebʉ: —¿Tii tʉy'a̱jtʉn tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ? 2Net 'yadsooy ja Esteebʉ: —Miits mʉgu'uktʉjkʉty, mʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty, mʉdoo'íttʉ. Ja Dios di'ibʉ mʉj'a̱jtʉn myʉda̱jtypy, kʉxʉ'k ma̱ ja n'apteety'a̱jtʉm Abra̱a̱n ko naty jap tsyʉʉnʉ Mesopotamyʉ, ma̱ kyajnʉmʉ naty tsyooñ es tsyʉʉnʉt jap ma̱ ka̱jpn txʉ'aty Arán. 3Es ja Dios t'anma̱a̱y ja Abra̱a̱n: “Pʉdsʉm ya̱a̱ mga̱jpnóty es mastu'ut ja mmʉgu'uktʉjkʉty. Nʉjx ma̱ts mij ngexy wiink nax di'ibʉts mij ndukni''ixʉyaampy.” 4Netʉ Abra̱a̱n tsyo'oñ ma̱ ja Kaldeeʉ ñax es ñejxy tsʉnaabyʉ jap Arán. Netʉ tyeety 'ye'ky, es ja Dios dyajmiiñ yʉ Abra̱a̱n ma̱ tya̱dʉ nax, ma̱ tyam ndsʉna̱'a̱yʉm. 5Per kyaj yajmooy ja ñax, ni kujm metrʉ. Per Dios tyukmʉwa̱ndakʉ: “Nmeebyʉts mij tya̱dʉ nax esʉ m'u'unk m'ok.” Perʉ Abra̱a̱n kyajnʉmʉ naty ja 'yu'unk, 6es ja Dios 'yanma̱a̱yʉ: “Yʉ mdʉʉmp m'a̱a̱ts jap tsyʉʉnʉt ma̱ wiink nax, es jap tyúnʉt mʉk éxtʉmʉ mʉduumbʉ, es axʉʉk jyátʉt taxk mʉgo'px jʉmʉjt. 7Per ʉjts nandʉ'ʉn ndukkumʉdowaambyʉts yʉ tadʉ naxwíñʉdʉ, es óknʉm pyʉdsʉ́mdʉt jap miidsʉ mdʉʉmp m'a̱a̱ts es myíndʉt ya̱a̱ es xy'awdátʉdʉts.” 8Dios kyajxy'a̱jt mʉt ja Abra̱a̱n es tpʉjtáky éxtʉmʉ ijxwʉ'ʉmʉn es ja 'yu'unk yajtsúkʉt waanʉ ma̱ ja yedyʉjk'a̱jtʉn . Pa̱a̱ty ko jyajty naxwiiñ yʉ 'yu'unk Isa̱a̱, ko tyuktujkxʉbejty Abra̱a̱n ttsijky yʉ Isa̱a̱ waanʉ ma̱ ja yedyʉjk'a̱jtʉn. Es ja Isa̱a̱ nandʉ'ʉn ttuuñ mʉt ja mya̱a̱nk Jakoob, esʉ Jakoob nandʉ'ʉn ttuuñ mʉt ma̱jmajtsk ja mya̱a̱ngʉty, di'ibʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts ja ma̱jmajtskpʉ israelitʉ ñaxwíñʉdʉ. 9’Tya̱dʉ Jakoobʉ mya̱a̱ngʉty di'ibʉ ʉdsa̱jtʉm n'apteety'a̱jtʉm, kyaj ttukmʉj'ijxʉ ja myʉga'ax Josee es ttukmʉde'ky éxtʉmʉ mʉduumbʉ ma̱ yʉ Ejiptʉ ñax. Perʉ Dios yʉ'ʉ kywentʉ'a̱jtypyʉ naty ja Josee, 10es dyajpʉdseemy ma̱ naty 'yity ayo'onóty. Esʉ Dios tyuun esʉ Josee 'yagupʉ́kʉdʉt ja faraón, Ejiptʉ ryey. Es ja rey pyʉjták yʉ Josee éxtʉmʉ gobernadoor Ejiptʉ es nandʉ'ʉn ma̱ ja reyʉ tyʉjk. 11’Net myiiñ ja mʉk yuu, esʉ mʉk ayo'on 'yijty ma̱ tʉgekyʉ Ejiptʉ ñax es Kanán, esʉ n'aptʉjk'a̱jtʉm kyaj tpattʉ ti jyʉ'xtʉp. 12Es ko Jakoob tmʉdoy'ajty ko japʉ triigʉ ma̱ Ejiptʉ, ta tkejxy ja mya̱a̱ngʉty, ʉdsa̱jtʉm n'aptʉjk'a̱jtʉm, es tjúyʉt ja triigʉ. Net tim jawyiin oj ñʉjxtʉ ja n'aptʉjk'a̱jtʉm. 13Es ko myʉmajtsk ok ñʉjxtʉ, netʉ Josee t'anma̱a̱ydyʉ ja myʉga'axʉty: “Ʉj Josee, miits xymyʉga'ax'a̱jttʉp.” Net ja Ejiptʉ ryey tnija̱'a̱jʉ ko yʉ Josee yʉ'ʉ israelitʉ. 14Net ja Josee tnigajxʉ tyeety Jakoob es nidʉgekyʉ myʉgu'uktʉjk, di'ibʉ nidʉgʉ'px ma̱jmókx ja ja̱'a̱y wyínʉty. 15Dʉ'ʉn jyajty ja Jakoob es tsyʉna̱a̱ydyaknbejky jap Ejiptʉ. Oknʉm 'ye'ky, es nandʉ'ʉn 'yo'kta̱a̱ydyʉ mya̱a̱ngʉty. 16Es dʉ'ʉn oj yajmʉnejxy ja Jakoobʉ ñini'x jap Sikem, es dyajnaxtʉjkʉ ma̱ ja a̱a̱nk di'ibʉ Abra̱a̱n jyuuy ma̱ yʉ Amoorʉ mya̱a̱nk. 17’Es kumjékyñʉm jyata̱'a̱ñʉty di'ibʉ Dios tyukmʉwa̱ndakʉ Abra̱a̱n, yʉ israelitʉ ja̱'a̱yʉty tʉ myayʉ jap Ejiptʉ. 18Net jap Ejiptʉ oj ryey'aty di'ibʉ naty kyaj t'ixy'aty ja Josee. 19Tadʉ rey yajtuun ja axʉk winma̱'a̱ñ es mʉk dyajmʉduuñ nidʉgekyʉ ja n'aptʉjk'a̱jtʉm. Es t'anma̱a̱y yʉ u'unkta̱a̱k u'unkteedyʉty ko agwanʉ ja mya̱a̱nk di'ibʉ maxu'unk'a̱jtp, tnika'aktʉt es 'yooktʉt. 20Net ja Moisés jyajty naxwiiñ. Es jantsy tsuj ijty ja u'unk, es ja tyeety tya̱a̱k pyʉjkʉ'kʉ tʉgʉk po'o. 21Net ko tnikaktʉ, ja reyʉ ñʉʉx dyajpʉde'ky es dyaj'ye'ky éxtʉmʉ 'yu'ungʉn. 22Pa̱a̱ty ja Moisés ya'ʉxpʉjkʉdʉ tʉgekyʉ di'ibʉ ñija̱'a̱p Ejiptʉ. Ja'a ijty mʉj di'ibʉ myadyakypy es di'ibʉ tyiimpy. 23’Ko tmʉda̱jty justyikxy jʉmʉjt yʉ Moisés, ta jyʉnáñ tku'ixa̱'a̱ñ ja israelitʉ myʉgu'ugʉty. 24Ko jyajty ja Moisés, ta t'ijxy tu'ugʉ Ejiptʉ ja̱'a̱y ko axʉʉk ttuñ tu'ugʉ israelitʉ. Net ja Moisés tniwa̱a̱ndúty yʉ myʉgu'uk es dya'e'ky ja Ejiptʉ ja̱'a̱y. 25Es yʉ Moisés tmʉwinma̱'a̱ñbyáty ko yʉ israelitʉ myʉgu'uktʉjk tʉ tjaygyúkʉdʉ ko yʉ Dios dyajtso'oga̱'a̱ñ ja israelítʉty es tpʉjta̱'a̱ga̱'a̱ñ yʉ Moisés éxtʉmʉ yajnitsókpʉ. Per yʉ'ʉjʉty kyaj tjaygyujkʉdʉ. 26’Jakumbom ja Moisés tpaty nimajtsk ja israelítʉty di'ibʉ naty jap naydsyi'kʉp, es ja Moisés dyajkʉxáñ ja tsip. Ta t'anma̱a̱y: “Miits mnaymyʉgu'uk'a̱jtʉdʉp. ¿Ti ko mnaydsyiigʉdʉ?” 27Net di'ibʉ naty jyantsytsyi'kypy tnas'yojkʉdʉ ja Moisés, es t'anma̱a̱y: “¿Pʉ́n tʉ mbʉjta'agyʉty éxtʉmʉ windsʉnʉn o justisʉn mʉt ʉʉdsʉty? 28¿Ti xya'ooga̱a̱mbʉts, éxtʉm ʉxʉ'ʉy xya'e'ky ja Ejiptʉ ja̱'a̱y?” 29Ko tmʉdooyʉ tya̱a̱dʉ, netʉ Moisés kyeky es ñejxy ma̱ Madyanʉ ñax. Jap tsyʉna̱a̱y éxtʉmʉ jagam ja̱'a̱y es pyejky. Net tpattʉ majtskʉ mya̱a̱nk. 30’Ko ñajxy justyikxy jʉmʉjt, japʉ naty mʉj ittum myʉwingonʉ Sina'ii Kopk, net kyʉxe'ky tu'ugʉ anklʉs ma̱ tyoy tu'ugʉ apyñgyepy. 31Ko Moisés t'ijxy, ta dʉ'ʉñʉ oj wyʉ'ʉmʉ. Es ko tmʉwingooñ es t'ijx'oyʉyáñ, net tmʉdooy ko Dios 'yanma̱a̱yʉ: 32“Ʉjts Dios di'ibʉ Wyindsʉn'a̱jtypy ja m'aptʉjk Abra̱a̱n, Isa̱a̱ esʉ Jakoob.” Net ja Moisés tyʉjkʉ tsʉyiibyʉ mʉdʉ tsʉ'ʉgʉ, kyaj ñaydyuk'a'ijxʉ es t'íxʉt. 33Es ja Dios 'yanma̱a̱yʉ: “Yajjʉnák ja mgʉ'ʉk mdekykyʉjxy, mʉt ko wa̱'a̱ts ja it luga̱a̱r ma̱ mdanʉ. 34Tʉts n'ixy wi'ix 'yayowdʉ ja nja̱'a̱yʉty jap Ejiptʉ, es tʉts nmʉdoy jyʉ'ʉy ya̱'a̱xtʉ. Es pa̱a̱dyʉts tʉ njʉnaky es nyajtso'oga̱'a̱ñʉts. Pes min es ngáxʉt Ejiptʉ.” 35’Oyjya'ijxma̱'tʉdʉ Moisés es 'yanma̱a̱yʉdʉ: “¿Pʉ́n tʉ mbʉjta'agyʉty éxtʉmʉ windsʉ́n o justisʉn?”, óknʉm Dios kyajxʉ tya̱dʉ Moisés éxtʉmʉ windsʉ́n es dyajpʉdsʉ́mʉt jap Ejiptʉ, ja anklʉs di'ibʉ kʉxʉ'k ma̱ ja apyñgyepy tpudʉjkʉ ja Moisés. 36Moisés dyajpʉdseemy jap Ejiptʉ n'aptʉjk'a̱jtʉm es ttuuñ yʉ mʉj'a̱jtʉn esʉ ijxwʉ'ʉmʉn jap Ejiptʉ es ma̱ Tsapts Jikymyejyñ, es nandʉ'ʉn ko justyikxy jʉmʉjtʉ naty 'yity mʉj ittum. 37Tya̱dʉ Moisés t'anma̱a̱y ja israelítʉty: “Dios kyaxaampy tu'uk miidsʉ mmʉgu'uk éxtʉmʉ kyuga̱jxpʉ, éxtʉmts ʉj tʉ xykyexy. Es xymyʉbʉ́ktʉt yʉ'ʉ.” 38Esʉ Esteebʉ 'yak'anma̱a̱yʉ: —Nan ja'a ja Moisés, jamʉ naty mʉʉt ma̱ ja mʉj it, ma̱ ja anklʉs myʉga̱jxʉ ma̱ ja Sina'ii Kopk. Ja'a yajmooy ja ayuk di'ibʉ tuknija̱'a̱p wi'ix ja jiky'a̱jtʉn es dyajnáxʉt ma̱ ʉdsa̱jtʉm. 39Perʉ n'aptʉjk'a̱jtʉm kyaj tmʉmʉdowandʉ ja Moisés, es t'ʉxtijtʉ es jyajʉmbitandʉ jatʉgok jap Ejiptʉ. 40Net t'anma̱a̱ydyʉ ja Arón: “Ndsojktʉpts es xyajkójʉt ja ndiósʉts di'ibʉ ʉʉdsʉty xywyinyo'oyʉdʉp. Kyajts nnijáwʉdʉ ti ja̱jtʉ tadʉ Moisés di'ibʉ tʉ xyajpʉdsʉ'ʉmʉm ma̱ Ejiptʉ ñax.” 41Net ja Arón oj dya''agojwinnáxy tu'ugʉ tooru'unk ak oorʉ. Es net dya'o'ktʉ ja byorreegʉty es ttukwindsʉ'kʉdʉ ja tooru'ungʉ 'yagojwinnáx. Net tmʉjtuundʉ ja xʉʉ es xyondaktʉ mʉt di'ibʉ tʉ dyajkojtʉ. 42Net ja Dios ñikákʉdʉ yʉ'ʉjʉty es tmastuttʉ es t'awdáttʉt ja mʉdsa̱'a̱ di'ibʉ jam tsa̱jpótm. Pes dʉ'ʉn éxtʉm jap 'yity kʉxja̱'a̱y ma̱ yʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ ñeky: Miits israelítʉty, ¿ti ojts xya'ooktʉ ja mborreegʉ, es ojts xytyukwindsʉ'kʉdʉts ko m'ijty justyikxy jʉmʉjt ma̱ ja mʉj it? 43Kyaj dyʉ'ʉnʉty, mbagʉʉydyʉ ja tʉjk ma̱ 'yity ja Molok di'ibʉ miits m'awda̱jttʉp, es nandʉ'ʉn mbagʉʉydyʉ ma̱ 'yity ja Renfanʉ myʉdsa̱'a̱, di'ibʉ nandʉ'ʉn m'awda̱jttʉp. Es ja Molok es ja Renfán, kʉ'ʉm miits xya''awingojna̱jxtʉ es xy'awdata̱'a̱ndʉ. Pa̱a̱dyʉts ʉj miits nyajpʉdsʉma̱'a̱ndʉ ma̱ mga̱jpnʉty es ma̱ mnáxʉty, es ngaxa̱'a̱ñʉts éxtʉmʉ mʉduumbʉ waanʉ jagam ma̱ Babiloñʉ ñax. 44Esʉ Esteebʉ 'yakjʉnáñ: —Ma̱ ja mʉj it, jam ja n'aptʉjk'a̱jtʉm tmʉda̱jttʉ tu'ugʉ wit tsa̱jptʉjk ma̱ ja Dios t'awda̱jttʉ. Dios ja Moisés tyuk'ijxʉ wi'ix tkójʉt. 45Es ja n'aptʉjk'a̱jtʉm t'axá̱jʉdʉ yʉ tya̱dʉ wit tsa̱jptʉjk éxtʉmʉ kuma̱'a̱ñ. Esʉ tya̱dʉ Joswee es di'ibʉ mʉʉt myiiñ, dyajmiiñ ja wit tsa̱jptʉjk ko Dios dyajpʉdseemy ya̱a̱ ja jekyjya'ay es tmooy ja ñax ja israelítʉty. Es dʉ'ʉn 'yijttʉ ma̱ ja Davitʉ tiempʉ. 46Es yʉ Davit pyat ja may'a̱jtʉn Dios wyindum, es 'yamdooy es dyajkójʉt tu'ugʉ tʉjk ma̱ tsyʉʉnʉt ja Dios di'ibʉ Jakoob 'yawda̱jt. 47Per ja Salomonk, Davitʉ mya̱a̱nk, yʉ'ʉ kyoj ja Diosʉ tyʉjk. 48Per kyaj ja Dios Tsa̱jpótmʉdʉ tsyʉʉnʉ ma̱ ja tsa̱jptʉjk di'ibʉ ja̱'a̱y kyejpy. Extʉm jyʉnáñ ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ: 49Dʉ'ʉn ja Dios jyʉna'añ: “Yʉ tsa̱jp yʉ'ʉts n'uñaaydyakn'a̱jtypy, es ja naxwíñʉdʉ yʉ'ʉ ma̱dsʉ ndeky nbʉjta'aky. ¿Di'ibʉ dʉnʉ tʉjk mgojándʉp esʉts ʉj jap ndsʉʉnʉt, o ja luga̱a̱r ma̱ts ʉj nbo'xʉt? 50Pes ʉjts kʉ'ʉm tʉ nbʉjta'aky tʉgekyʉ yʉ'ʉ.” 51Es ja Esteebʉ ni'igʉ t'ak'anma̱a̱ydyʉ: —Miidsʉty kyaj 'yóyʉty ja mwinma̱'a̱ñʉty, pa̱a̱ty kyaj xymyʉdowa̱'a̱ndʉ. Tuk nax ti'igyʉty miidsʉty mʉt ja m'aptʉjkʉty, taayʉm miidsʉty nandʉ'ʉn xymyʉdsip'attʉ ja Espíritʉ Santʉ. 52Ja'a ko yʉ'ʉjʉty 'yaxʉktuundʉ nidʉgekyʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ es extʉ dya'o'ktʉ di'ibʉ jékyʉp kya̱jx ko myina̱'a̱ñ ja di'ibʉ jiky'a̱jt tʉy'a̱jtʉn mʉʉt. Es ko oj myiñ, miits mgʉya̱jktʉ es 'yoogʉt. 53¡Miidsʉty di'ibʉ tʉ t'axá̱jʉdʉ ja Diosʉ 'yana'amʉn di'ibʉ ja'agyʉjxmʉ anklʉs myajmooydyʉ, kyaj tʉ xymyʉmʉdowdʉ! 54Ko yʉ di'ibʉ ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty tmʉdoodʉ yʉ tya̱dʉ ayuk, ta jyot'ambʉjktʉ es ñaydyʉtska̱'tʉdʉ ja'agyʉjxm ja Esteebʉ. 55Perʉ Esteebʉ, mooyʉ ja Espíritʉ Santʉ ja mʉk'a̱jtʉn esʉ winma̱'a̱ñ es ttun tka̱jxʉt di'ibʉ Dios tsyejpy, es pyat'ijxy jam tsa̱jpótm es t'ijxy ja Diosʉ myʉj'a̱jtʉn, es ja Jesús tyanʉ aga̱'a̱ñdsyoo ma̱ Diosʉn. 56Net 'yanma̱a̱yʉdʉ ja Esteebʉ: —¡Ixtʉ! N'ijxypyʉts ja tsa̱jp awa̱'a̱ts, es ja Jesús, Diosʉ 'yU'unk, pyʉ'a̱a̱y aga̱'a̱ñdsyoo ja Dios. 57Es di'ibʉ ana'amdʉp mʉj tsa̱jptʉgóty t'ama̱jtstʉ tyatsk kʉdiibʉ tnakymyʉdówdʉt. Ta yaxkaktʉ jantsy mʉk es tmʉdsiptso'ondʉ ni'igʉ ja Esteebʉ es dya'ooga̱'a̱ndʉ. 58Net dyajpʉdsʉʉmdʉ jap Jerusalén es tkuka̱'tstʉ. Es di'ibʉ tyuundʉ, ja di'ibʉ ñi'ʉ'ʉnʉdʉ, tkʉya̱jktʉ ja ñikʉjxyʉdʉ wit es ttukkʉdʉjkʉdʉ tu'ugʉ ʉna̱'k di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Saulʉ. 59Es ko jam ttsa̱a̱ga̱'tstʉ ja Esteebʉ, net ja Esteebʉ kya̱jxta'aky: —Windsʉ́n Jesús, axá̱jʉts ja n'anmʉja̱'a̱n. 60Net ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ ja Esteebʉ es yaxkeky mʉk: —Windsʉ́n Jesús, katʉ xypyʉjta'aky ñikʉjxm yʉ tya̱dʉ peky. Es ko dʉ'ʉn jyʉnáñ, net oj 'yo'knʉ.

will be added

X\