1 Ko ja mʉj xʉʉ tpaty di'ibʉ xyʉ'a̱jtypy Pentʉkostés xʉʉ, jaa naty ja mʉbʉjkpʉtʉjk ñaymyúkʉdʉ tʉgoty, 2 es ti'in tmʉdoodʉ ñojkta'aky tsa̱jpótm es tyukwandsʉdyaay ja tʉjk éxtʉm tu'ugʉ mʉk poj. 3 Ta oj t'ijxpa̱a̱ttʉ éxtʉmʉ jʉnya'ank, es jam oj wye'emy kʉjktu'ugʉ jʉnya'ank ma̱ kyʉba̱jkʉty. 4 Ta ja Espíritʉ Santʉ myooyʉdʉ ja myʉk'a̱jtʉn nidʉgekyʉ ni nʉ'ʉnʉ naty jápʉty. Ta tka̱jxtʉ wiingátypyʉ ayuk wi'ix yʉ Espíritʉ Santʉ myooyʉdʉ ja ayuk es tka̱jxtʉt. 5 May myiiñ yʉ israelítʉty jap Jerusalén esʉ Dios t'awdáttʉt, es may nʉ'ʉn ja ja̱'a̱y naxwiiñ dyajna̱jxtʉ jap ja xʉʉ. 6 Ko yʉ'ʉjʉty tmʉdoodʉ jam tsa̱jwínm ñojkta'aky, ta ñaymyujkʉdʉ mayjya'ay. Kyaj tnijawʉ ti tʉ jyátyʉty ko nidʉgekyʉ oj tmʉdowdʉ ja apóstʉlʉty mʉt ja myʉgu'uktʉjkʉty tka̱jxtʉ wiingátypyʉ ayuk éxtʉm ja ja̱'a̱y di'ibʉ jagam tso'omp. 7 Ta di'ibʉ miindʉ xʉ'a̱jtpʉ dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ, es ñay'anma̱a̱yʉdʉ nidu'ugáty: —Galileeʉ ja̱'a̱yʉ tya̱a̱dʉ di'ibʉ ka̱jxtʉp, ¿kʉdii? 8 Pes, ¿wi'ixʉ tya̱a̱dʉ nmʉdo'om kya̱jxtʉ éxtʉm ʉdsa̱jtʉmʉ n'ayuk'a̱jtʉm? 9 ¡Ʉdsa̱jtʉm nmi'inʉm ma̱ wiingátypyʉ naxwíñʉdʉ! Ta yʉ ja̱'a̱y di'ibʉ tso'omp Partyʉ, Meedyʉ, Elam, Mesopotamyʉ, Judeeʉ, Kapadosyʉ, Pontʉ, Asyʉ, 10 Frijyʉ, Panfilyʉ, Ejiptʉ, Áfrikʉ di'ibʉ myʉwingonʉ Sirene, es nandʉ'ʉnʉ xʉ'a̱jtpʉ di'ibʉ tso'omp Romʉ. Nija'adyʉ ja̱'a̱y di'ibʉ ja̱jtp israelítʉty es nija'ajʉty di'ibʉ tyuktʉjkʉ ja wyinma̱'a̱ñ ja israelítʉty. 11 Ta nandʉ'ʉnʉ di'ibʉ tso'omp Kretʉ es Araabyʉ. ¡Es ʉdsa̱jtʉm nidʉgekyʉ tyam nmʉdo'omʉ tya̱dʉ ja̱'a̱yʉty tniga̱jxtʉ ja mʉj'a̱jtʉn di'ibʉ Dios tyiimpy es mʉk yajjáwʉ, dʉ'ʉn kya̱jxtʉ éxtʉm ʉdsa̱jtʉm nga̱jxʉm! 12 Nidʉgekyʉ ja̱'a̱y dʉ'ʉñʉ wyʉ'ʉmʉdyaaydyʉ es kyaj tnijawʉ ti tyúnʉp es ñay'anma̱a̱yʉdʉ nidu'uk nidu'uk: —¿Ti tya̱a̱dʉ 'yandijpy? 13 Esʉ wiink ja̱'a̱y je'eyʉ oj ttukxi'iktʉ, es jyʉna̱'a̱ndʉ: —Ja'a ko múkʉdʉp. 14 Ta yʉ Peedrʉ mʉt ja myʉ'apóstʉlʉty tyʉna̱a̱yʉ'ktʉ, esʉ Peedrʉ oj kyajxy mʉk: —Miits israelitʉ ja̱'a̱yʉty es nidʉgekyʉ di'ibáty ijttʉp Jerusalén, mʉdoo'íttʉ yajxón di'ibʉts nga̱jxaampy. Tyam n'awanʉya'añ di'ibʉ tʉ jyátyʉty. 15 Ja nmʉgu'uk'a̱jtʉm kyaj myi'igyʉty, éxtʉm miits mjʉna̱'a̱ndʉ. Kyaj myu'ugʉdʉ ja̱'a̱yʉty mʉt ko je'eyʉ ja yamʉ xʉʉ waanʉ pyétyñʉm. 16 Tya̱a̱dʉ di'ibʉ miits yam m'ijxtʉp es mmʉdoodʉp, yʉ'ʉ di'ibʉ jʉnán ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Joel: 17 Dios jyʉnáñ: “Ko naty ja naxwíñʉdʉ tyʉgoyannʉ, nmo'oyʉpts ja nJa̱'a̱jʉn ma̱ nidʉgekyʉ ja̱'a̱yʉty, es miidsʉty ja m'u'ungʉty, yedyʉjk toxytyʉjkʉty, tka̱jxtʉt ja n'ayúkʉts. 'Yijxtʉp ja ijxma̱'tʉn ja m'ʉna̱'ktʉjk, es ja mmʉjja̱'a̱ydyʉjkʉty kyuma̱'a̱ja̱'a̱ñ di'ibʉ Dios tyunaampy. 18 Es nandʉ'ʉn di'ibʉts xymyʉduump, yedyʉjk esʉ toxytyʉjk, nmo'oya'añʉts ja nJa̱'a̱jʉnʉts, es tka̱jxʉdʉ n'ayúkʉts. 19 Ndunaambyʉts ja mʉj'a̱jtʉn jam tsa̱jwínm, esʉ ijxwʉ'ʉmʉn nyajwʉ'ʉma̱'a̱ñʉts naxwiiñ, ja ne'pyñ esʉ jʉʉn jok. 20 Kyaj ja xʉʉ ñaky'ana̱'a̱ñ, dʉ'ʉñʉ wyingoodsʉya'añ, es tyʉgatsa̱'a̱ñ ja po'o tsáptsʉm éxtʉmʉ ne'pyñ. Tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ nduna̱'a̱ñʉts kyajnʉmʉ naty jya'ty ja Diosʉ myʉj xʉʉ ma̱ yajpayo'oya'añ ja ja̱'a̱yʉty. Tadʉ xʉʉ jantsy mʉj 'yita̱'a̱ñ es mʉt ni'igʉ ja mʉj'a̱jtʉn. 21 Es nidʉgekyʉ di'ibʉ mʉnu'xtákʉdʉp éxtʉmʉ Nindsʉn'a̱jtʉm, nitso'oktʉp.” Ja'a dʉ'ʉnʉ tya̱a̱dʉ di'ibʉ kyʉxja̱a̱y ja Diosʉ kyuga̱jxpʉ Joel. 22 Net ja Peedrʉ 'yakjʉnáñ: —Mʉdowdʉ oy, mʉgu'uktʉjkʉty israelítʉty, di'ibʉ yam n'anʉʉmʉyándʉp Jesús nazarenʉkyʉjxm. Extʉm miits xyñijáwʉdʉ ko Dios twin'ijxy ja Jesús, dʉ'ʉn dyajnigʉxe'ky miits mwinduuyʉty ko Jesuskyʉjxm ttuuñ ja mʉj'a̱jtʉn, ijxwʉ'ʉmʉn es di'ibʉ ja̱'a̱y dʉ'ʉñʉ mʉʉt wyʉ'ʉmʉdya'aydyʉ. 23 Miits xykyʉya̱jktʉ ja Jesús ma̱ ja romanʉ ja̱'a̱y es dyajkruuzpáttʉt es dya'ooktʉt. Dʉ'ʉn xytyuundʉ éxtʉmʉ Dios ttuknibʉjtákʉ es jawyiin tnija̱'a̱jʉ. 24 Perʉ Dios dyajjikypyejky ja Jesús es dyajpʉdseemy ma̱ oj ñaxtʉkʉ, mʉt ko kyaj mba̱a̱t myʉmada'agyʉty ja o'kʉn. 25 Es ja rey Davit tnimadyaky ja Kristʉ ko oj jya'ay jékyʉp: Taayʉmts n'ixy ja Dios nwinduuyʉts. Tama'a n'aga̱'a̱ñdsyoo, kyajts tii ndsʉ'ʉgʉ. 26 Pa̱a̱ty jyotkujk'áty yʉ n'anmʉja̱'a̱nʉts, es pa̱a̱dyʉts ngajxy ja alabanzʉ ko Dios myʉ́jʉty. Po'xʉptsʉ nnini'x mʉt ja jotkujk'a̱jtʉn, 27 mʉt ko mij kyaj xyña'íxʉt yʉ n'anmʉja̱'a̱nʉts ma̱ 'yity ja o'kpʉtʉjkʉty, es nan kyaj xyña'íxʉt wyindʉgóyʉt ja mWa̱'a̱ts Mʉduumbʉ. 28 Tʉts mij xytyukni''ixʉ ja nʉ'ʉ tu'u di'ibʉts xyajja̱'tʉp ma̱ ja jiky'a̱jtʉn, es xymyo'oya̱a̱mbʉts ja xondakʉn ma̱ mij m'ity. Dʉ'ʉn jékyʉp tkʉxja̱a̱y yʉ Davit. 29 Es ja Peedrʉ 'yakjʉnáñ: —Mʉgu'uktʉjkʉty, ndukmʉ'awda̱jtʉbʉts ko miits n'anʉʉmʉdʉ ja n'apteety'a̱jtʉm Davit tʉ 'yeeky es tʉ ñaxtʉkʉ, es tam ja kyupotsy 'yity tyamba̱a̱t. 30 Davit yʉ'ʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ, es kyaj dʉ'ʉn jyʉnáñ mʉt yʉ kyʉ'ʉm winma̱'a̱ñ, Dios yʉ'ʉ wya̱ndak es tpʉjta̱'a̱ga̱'a̱ñ nandʉ'ʉn éxtʉmʉ reyʉn tu'ugʉ tyʉʉmp 'ya̱a̱ts ja Davit. 31 Dʉ'ʉn éxtʉm 'yixy, pa̱a̱ty ja Davit jyʉnáñ ko jikypyʉ́kʉp ja Kristʉ es ko yʉ ñini'x kyaj wyindʉgóyʉt. 32 Es jantsy tʉy'a̱jtʉnʉ Dios dyajjikypyejky ja Jesús, es ma̱ taadʉ nidʉgekyʉ ʉʉdsʉty ndestiigʉ'áttʉ. 33 Dios dyajjikypyejky ja Jesús es tpʉjtáky pyʉ'a̱a̱y aga̱'a̱ñdsyoo es tmooy ja Espíritʉ Santʉ, dʉ'ʉn éxtʉm tʉ twa̱nda'aky. Es tyam ja Jesús tʉ dyaky ja Espíritʉ Santʉ ma̱ ʉʉdsʉty. Es pa̱a̱ty dʉ'ʉn jyaty di'ibʉ miits m'ijxtʉp es mmʉdoodʉp. 34 Yʉ Davit kyaj tsya̱jpejty, dʉ'ʉn éxtʉm ja Davit jyʉnáñ: Yʉ Dios t'anma̱a̱y ʉjtsʉ nWindsʉ́n: “U'uñʉp nbʉ'a̱a̱yʉts aga̱'a̱ñdsyoo 35 extʉ kots ʉj nyajtʉgóyʉt tʉgekyʉ mijʉ mmʉdsip.” 36 Esʉ Peedrʉ 'yakjʉnáñ: Jaygyúkʉdʉ miidsʉty nidʉgekyʉ israelítʉty. Jesús di'ibʉ miits myajkruuzpajttʉ, Dios oj tpʉjta'aky éxtʉmʉ Windsʉ́n esʉ Kristʉ. 37 Ko oj ja ja̱'a̱yʉty tmʉdowdʉ di'ibʉ kya̱jx ja Peedrʉ, net jyotmay'o'ktʉ es dyajtʉʉdʉ ja Peedrʉ es ni nʉ'ʉnʉ apóstʉlʉty: —Mʉgu'uktʉjkʉty, es ʉʉdsʉty, ¿tits ndúndʉp? 38 Esʉ Peedrʉ 'yadsooy: —Ja̱'a̱ydyʉgóydyʉ mgʉ'ʉm winma̱'a̱ñʉty es xy'axá̱jʉdʉt ja Diosʉ wyinma̱'a̱ñ. Net mnʉbáttʉt Jesukristʉ xyʉgyʉjxm, es ja Dios tma'xʉt miidsʉty ja mbeky, es dʉ'ʉn xy'axá̱jʉdʉt ja Espíritʉ Santʉ. 39 Miidsʉty yʉ Dios tʉ mdukmʉwa̱nda̱a̱gʉdʉ mʉt yʉ m'u'unk m'ʉna̱'kʉty, es nidʉgekyʉ ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ jagam tsʉna̱a̱ydyʉp; nidʉgekyʉ di'ibáty ja Nindsʉn'a̱jtʉm Dios wyinwitsaampy. 40 Dʉ'ʉnʉ Peedrʉ oj kyajxy jeky, es wyinma̱'a̱ñmyooyʉ: —Mʉbʉktʉ ko ja Jesús yʉ'ʉ dʉ'ʉn ja Kristʉ, kʉdiibʉ Dios mdukkumʉdówʉdʉt mʉt ja pekyjya'ayʉty. 41 Pʉ́nʉty myʉbʉjktʉ wi'ixʉ Peedrʉ jyʉnáñ, ja'a oj ñʉbattʉ. Janitʉgʉk milʉn ja ja̱'a̱y di'ibʉ myʉbʉjktʉp ja Jesús ja xʉʉ. 42 Es ja mʉbʉjkpʉtʉjk jyotmooydyʉp tʉgekyʉ di'ibʉ ja apóstʉlʉty tuk'ʉxpʉjkʉdʉp, ñayyajti'igyʉdʉ mʉdʉ myʉmʉbʉjkpʉty, kya̱jxtáktʉ es ñaymyujkʉdʉ, es ttujkwa̱'xtʉ ja tsa̱jkaaky éxtʉmʉ Jesús ttuuñ ko jatim okpʉ tka̱a̱y mʉdʉ 'yʉxpʉjkpʉtʉjk. 43 Esʉ apóstʉlʉty ttuundʉ mayʉ mʉj'a̱jtʉn esʉ ijxwʉ'ʉmʉn di'ibʉ dʉ'ʉñʉ yajwʉ'ʉmʉdyaaydyʉ ja ja̱'a̱yʉty. 44 Nidʉgekyʉ di'ibʉ myʉbʉjktʉ ti'igyʉ 'yittʉ es dyajwa̱'xtʉ di'ibʉ naty myʉda̱jttʉp. 45 Pʉ́nʉty ti myʉda̱jttʉp, tyo'ktʉp ja'a, es ja ñimeeñ dyajwa̱'xtʉ wi'ix pʉ́n tyʉgoy'a̱jtxʉty, 46 es ñaymyujkʉdʉ mʉj tsa̱jptʉjk ñabotsoty bom bom. Es ma̱jatyʉ tyʉjkʉty kyaay 'yuktʉ ti'igyʉty mʉt ja xondakʉn es mʉt ja oyjyot es t'awda̱jttʉ ja Dios. 47 Es nidʉgekyʉ ja̱'a̱yʉty jyʉnandʉ ko jyiky'attʉ tʉy'a̱jtʉn mʉʉt. Es bom bom wyimbejty yʉ'ʉjʉty di'ibʉ kyupʉjktʉp ja Jesukristʉ.
