1 Mʉgu'ugítʉty, n'aktukjamyajtstʉp ja oybyʉ ayuk di'ibʉ tʉ n'awánʉdʉ, di'ibʉ miits m'axá̱jʉdʉ es di'ibʉ mʉʉt amumdu'uk xymyʉbʉktʉ yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm. 2 Nandʉ'ʉn mʉt yʉ'ʉgyʉjxmʉ tya̱dʉ ayuk miits mnitso'oktʉt pʉn m'akpaduundʉp di'ibʉ tʉ n'awánʉdʉ; es pʉn kyaj xy'okpaduunnʉ, nanʉgoobʉ tʉ xymyʉbʉktʉ. 3 Di'ibʉ tim jʉjp'ám oj n'axa̱jʉ es miits nduknijáwʉdʉ, ja'a ko Jesukristʉ 'ye'ky mʉt ʉdsa̱jtʉmʉ nbojpʉ'a̱jtʉm, éxtʉm jyʉna'añ ma̱ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn; 4 es ko dyajnaxtʉjkʉdʉ, es ko jyikypyejky ja kyumdʉgʉk xʉʉ, éxtʉm jyʉna'añ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn, 5 es ko kyʉxe'ky ma̱ ja Peedrʉ es óknʉm ma̱ ja apóstʉlʉty, 6 óknʉm kyʉxe'ky nimʉgoxk mʉgo'px naxy ja nmʉgu'uk'a̱jtʉm wyinduuy. Mayʉ tadʉ nmʉgu'uk'a̱jtʉm 'yakjiky'attʉ, es tam di'ibʉ tʉ 'yo'knʉdʉ. 7 Oknʉm kyʉxe'ky ma̱ yʉ Santya̱'a̱gʉ, es nan net ma̱ nidʉgekyʉ apóstʉlʉty. 8 Tim óknʉm ko tya̱a̱dʉ, nandʉ'ʉn n'ijxyʉts ʉj, éxtʉmxyʉpts ʉj jawyiin o óknʉm nmiiñ nja̱'tyʉts ya̱ naxwiiñ. 9 Ʉjtsʉ dʉ'ʉn éxtʉm tim ʉx'okpʉ ma̱ yʉ tadʉ apóstʉlʉty, es ni je'eyʉts xykyanitʉkʉ esʉts xy'anʉʉmʉt apóstʉlʉ, ja'a kots ʉj nbajʉdijtyʉts yʉ Diosʉ jya'ayʉty. 10 Perʉ Dios tʉts xymyay'aty xykyuni'xy esʉts xypyʉjtáky éxtʉmʉ apóstʉlʉ. Per kyaj tʉ ñejxy nanʉgoobʉ, pes nik tʉts nduñ ni'igʉ kʉdiinʉm yʉ'ʉ nidʉgékyʉty; óyʉts oj ngatúñ mʉdʉdsʉ ngʉ'ʉm mʉja̱a̱, mʉt ja myay'a̱jtʉngyʉjxm ja Dios tʉ xypyudʉkʉ. 11 Kyaj ti tsyékyʉty, oy ʉj o yʉ'ʉjʉty tʉ tka̱jxwa̱'xtʉ, ti'igyʉ yʉ'ʉ di'ibʉ yajka̱jxwa̱'xp, esʉ tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn di'ibʉ miits mmʉbʉjktʉp. 12 Pes mʉt ko ʉʉdsʉty, apóstʉlʉty, tʉ nga̱jxwa̱'xtʉts ko yʉ Jesukristʉ jyikypyejky ko 'ye'ky, ¿wi'ix ko na̱a̱gʉty miits mjʉna̱'a̱ndʉ ko yʉ o'kpʉty kyaj jyikypyʉktʉ? 13 Pes pʉn kyajpʉ jikypyʉjkʉn ma̱ yʉ o'kʉn, nan kyajpʉ dʉ'ʉn ja Jesukristʉ jyikypyejky. 14 Es pʉn kyajpʉ Jesukristʉ jyikypyejky, kyaj tyuñ di'ibʉ nga̱jxwa̱'xʉm, es nan kyaj tyuñ di'ibʉ nmʉbʉjkʉm. 15 Es pʉn dʉ'ʉnʉ dʉ'ʉn, ʉʉdsʉty, ja apóstʉlʉty, ka̱'a̱dʉpts éxtʉmʉ andákpʉty, ja'a ko tʉts n'okjʉna̱a̱mbʉdʉ ko yʉ Dios yajjikypyʉjk ja Jesukristʉ; es pʉn andakʉn ja'a ko Kristʉ jyikypyejky, nan andakʉn ja'a ko ja o'kpʉty jyikypyʉktʉ, 16 mʉt ko pʉn kyaj yʉ o'kpʉty jyikypyʉktʉ, pes nan kyaj yʉ Dios tʉ dyajjikypyéky ja Jesukristʉ. 17 Es pʉn ja Kristʉ kyaj jyikypyejky, kyaj tyuñ di'ibʉ miits mmʉbʉjktʉp, es pekyoty m'ak'ittʉ, 18 es nandʉ'ʉn tyʉgooydyʉ nidʉgekyʉ ko 'yo'ktʉ di'ibʉ pyaduundʉ Jesukristʉ. 19 Pʉn yaayʉ ma̱ tya̱dʉ jiky'a̱jtʉn ya̱ naxwiiñ nyajtu'unʉm ja Jesukristʉ myʉbʉjkʉn, di'ibáty kyaj tmʉdundʉ Jesukristʉ mba̱a̱t jyʉna̱'a̱ndʉ mʉt ja tʉy'a̱jtʉn: “Pʉroobʉ taadʉty.” 20 Per di'ibʉ tim tʉy'a̱jtʉn, ja'a dʉ'ʉn ko yʉ Jesukristʉ jyikypyejky ko 'ye'ky. Dʉ'ʉn ja'a éxtʉm ja pʉjta'aky di'ibʉ jawyiin tʉʉmp'a̱jtp. Pa̱a̱dyʉ dʉ'ʉn mʉt yʉ'ʉ xytyuknija̱'a̱m ko yʉ di'ibáty tʉ 'yo'knʉdʉ jikypyʉ́ktʉp. 21 Pes dʉ'ʉn éxtʉm tu'ugʉ yedyʉjk dyajtsondáky ja o'kʉn naxwiiñ, nandʉ'ʉn tu'ugʉ yedyʉjk dyajtsondáky es ja o'kpʉty jyikypyʉ́ktʉt. 22 Di'ibʉts nmadyakypy, ja'a dʉ'ʉn ko nidʉgekyʉ ja̱'a̱yʉty 'yooktʉ mʉt ko tyʉʉmp'át 'ya̱a̱ts'átʉdʉ Adán, es nandʉ'ʉn di'ibáty 'yaxá̱jʉdʉp ja Jesukristʉ éxtʉmʉ Yajnitsókpʉ, Dios yajjikypyʉ́kʉdʉp. 23 Per nidu'uk nidu'uk éxtʉm pya̱a̱dʉdʉ: Jesukristʉ dʉ'ʉn jikypyʉjk tim jawyiin; es óknʉm ko yʉ Jesukristʉ myínʉt, di'ibáty yʉ'ʉ jya'a'a̱jtypy nandʉ'ʉn jyikypyʉ́ktʉt. 24 Ta jya̱'tʉt ja tiempʉ ma̱ ja Jesukristʉ ttukkʉ'ʉdʉ́kʉt ja Dios Teety ja kyutujkʉn ma̱ naty tʉ dyajkutʉgóy nidʉgekyʉ wiinkpʉdyʉ ana'ambʉty, kutujkʉnʉty es pʉ́nʉdyʉ madakʉn myʉda̱jttʉp. 25 Ja'a ko yʉ Kristʉ koonʉm yajkutúkʉt extʉ ko 'yana'amʉn patkʉ'ʉy tpʉjta̱'a̱gʉt ja myʉdsip. 26 Es ja okpʉ mʉdsip di'ibʉ Dios yajkutʉgoyaampy, yʉ'ʉ ja o'kʉn. 27 Mʉt ko ja Diosʉ jyaaybyajtʉn jyʉna'añ ko Dios tʉ tpʉjta'aky ja Jesukristʉ 'yana'amʉn patkʉ'ʉy oytyim di'ibʉty. Kyaj ndukmʉwijtsʉm ja Dios, mʉt ko Diosʉ dʉ'ʉn pyʉjták tʉgekyʉ Kristʉ 'yana'amʉn patkʉ'ʉy. 28 Es ko tya̱a̱dʉ tʉgekyʉ yajpʉjtakta̱a̱y Jesukristʉ 'yana'amʉn patkʉ'ʉy, net kʉ'ʉmʉ Jesukristʉ, ja Diosʉ 'yU'unk, ñayyákʉdʉt ma̱ Dios, di'ibʉ pyʉjtáky tʉgekyʉ Kristʉ 'yana'amʉn patkʉ'ʉy, es dʉ'ʉn ja Dios tmʉda̱jtta̱'a̱yʉt tʉgekyʉ 'yana'amʉn patkʉ'ʉy oytyim di'ibʉty. 29 Es pʉn tʉy'a̱jtʉn ko yʉ o'kpʉty kyajikypyʉktʉ, ¿ti ko ja̱'a̱yʉty tkunʉbátʉdʉ di'ibáty o'ktʉ jañʉbety? 30 ¿Es ti ko ʉʉdsʉty dʉ'ʉñʉm nnay'ayo'onmo'oyʉdʉ kots nmʉdúñ ja Jesukristʉ? 31 Bom bómʉts n'ity o'kʉn jʉjp'ám. Tʉy'a̱jtʉnʉ tya̱a̱dʉ, mʉgu'ugítʉty, éxtʉmts nandʉ'ʉn tʉy'a̱jtʉnʉ'ʉ kots ndukjotkʉda'aky kots miits nbʉjta̱'a̱ktʉ éxtʉmʉ myʉbʉjkpʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ. 32 ¿Tits ʉj nbʉk nba̱a̱dʉt ya̱ naxwiiñ kots ndsiptuuñ ya̱ Éfesʉ mʉt ja di'ibʉ dʉ'ʉn éxtʉmʉ awa̱'a̱n jʉyujkʉn? Pes kooxyʉp tyʉy'a̱jtʉnʉty ko yʉ o'kpʉty kyaj jyikypyeky, nik oyxyʉp njʉna̱'a̱nʉm éxtʉm na̱a̱gʉty jyʉna̱'a̱ndʉ: “N'okka̱'a̱y n'ok'úkʉm je'eyʉ. Aya̱ bom n'o'kʉm.” 33 Katʉ mnayyákyʉty myajwin'ʉʉnʉt. Tʉy'a̱jtʉn éxtʉm jyʉna'añ tu'ugʉ ayuk: “Yʉ axʉʉkpʉ jamyʉʉt yajma̱'typy ja oyjya'ay'át.” 34 Yajjʉmbíttʉ miidsʉ mjiky'a̱jtʉn tʉy'a̱jtʉn mʉʉt, es katʉ mnakypyekytyundʉ, pes na̱a̱gʉty miidsʉty kyaj xy'ixy'attʉ ja Dios. Tu'ugʉ dʉ'ʉn amʉtsoydyu'un kodsʉ dʉ'ʉn miits n'anʉʉmʉdʉ. 35 Per jaa da na̱a̱k xyajtʉ́wdʉts: “¿Wi'ix jyikypyʉ́ktʉt ja o'kpʉty? ¿Wi'ixʉ ñini'x 'yíxyʉty di'ibʉ myʉdáttʉp?” 36 ¡Nʉgoo m'okkujuun'a̱jnʉdʉ mʉt ja di'ibʉ xyajtʉʉdʉpts! ¿Tii kyaj xyñijáwʉdʉ ko tu'ugʉ tʉʉmt yajni'ipy, koonʉm tyʉgatsy jap na̱a̱xóty es tyuk'yoondu'uty, es yeeky pyety? 37 Ja'a ko di'ibʉ mujxp es pyʉdsemy nax wingʉjxm, kyaj dyʉ'ʉnʉty éxtʉm 'yíxyʉty ko tʉ yajni'ipy o yajwʉjy, oy yʉ'ʉdyʉ triigʉ o wiinkpʉ tʉʉmt. 38 Oknʉm ja Dios tmo'oy ja tʉʉmp yʉ 'yijxʉn éxtʉm yʉ'ʉ ttseky, es nidu'uk nidu'ugʉ tʉʉmp yajmo'oy ja 'yaay kyepy éxtʉm pya̱a̱dʉdʉ. 39 Es nandʉ'ʉn ja̱jtpʉ dʉ'ʉn ko kyaj tʉgekyʉ yʉ nini'x tyi'igyʉty; yʉ ja̱'a̱yʉdyʉ ñini'x, tuk naxʉ'ʉ, esʉ jʉyujk añimalʉ ñini'xʉty, wiingʉ'ʉ, esʉ joon jʉyujkʉty, nan wiingʉ'ʉ, esʉ a̱jkx kʉ'xmʉty, nan wiingʉ'ʉ. 40 Nan taa di'ibʉ ijtp ma̱ tsa̱jp es ma̱ naxwíñʉdʉ, per ak tʉgatsyʉ'ʉ. Wiingʉ tsyuj'a̱jtʉn ja tsa̱jpótmʉdʉ es wiingʉ tsyuj'a̱jtʉn di'ibʉ naxwiiñ ijttʉp. 41 Yʉ xʉʉ jya̱j tyʉ'xʉn, wiingʉ'ʉ, es wiingʉ po'o es nan wiingʉ mʉdsa̱'a̱jʉdyʉ jya̱j tyʉ'xʉn, es extʉ ak mʉdsa̱'a̱jʉty tyʉgatsy ja jya̱j tyʉ'xʉn ak wiink. 42 Nandʉ'ʉn jyaty mʉt ja o'kpʉty ko jikypyʉktʉ. Yajtá̱jʉ ja naxni'x di'ibʉ windʉgeepy, es jyikypyʉjknʉ ja nini'x di'ibʉ kyaj ñaky'oogʉt. 43 Yajtá̱jʉ ja naxni'x di'ibʉ kyaj 'yóyʉty, es jyikypyʉjknʉ ja nini'x mʉdʉ mʉj'a̱jtʉn. Yajtá̱jʉ naxni'x di'ibʉ pagi'ix, es jyikypyʉjknʉ ja nini'x mʉk oy. 44 Yajtá̱jʉ éxtʉmʉ oytyim di'ibʉ ja̱'a̱yʉdyʉ ñaxni'x naxwiiñʉdʉ, es jyikypyʉjknʉ ja nini'x éxtʉm 'yity tsa̱jpótm. Pʉn jaa ja naxwíñʉdʉ nini'x, nan taa ja tsa̱jpótmʉdʉ nini'x. 45 Dʉ'ʉnʉ dʉ'ʉn jyʉna'añ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn: “Yʉ jawyiimbʉ yedyʉjk, Adán, oj t'axa̱jʉ ja jiky'a̱jtʉn.” Per ja óknʉmbʉ Adán, ja'a njʉna̱'a̱nʉm ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ, ja'a Ja̱'a̱jʉn di'ibʉ yajkypy ja jiky'a̱jtʉn. 46 Jawyiin yajmʉdáty ja naxwíñʉdʉ nini'x, es oknʉm di'ibʉ tsa̱jpótmʉdʉ nini'x. 47 Ja jawyiimbʉ yedyʉjk, ja'a di'ibʉ Dios yajkoj mʉt ja nax; ja myʉmajtskpʉ yedyʉjk, ja'a di'ibʉ tsa̱jpótmʉdʉ. 48 Di'ibáty ya̱ naxwiiñ njiky'a̱jtʉm, nmʉda̱jtʉm ja nini'x éxtʉm di'ibʉ mʉʉt ja Dios dyajkojy ja Adán. Ko njiky'a̱jtʉm tsa̱jpótm, nmʉda̱jtʉm ja nini'x éxtʉm tmʉdaty ja Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ tsa̱jpótm. 49 Dʉ'ʉn éxtʉm ʉdsa̱jtʉm ngʉxʉ'kʉm kyojyʉty ja Adán ya̱ naxwiiñ, nandʉ'ʉn nʉjx ngʉxʉ'kʉm éxtʉmʉ Jesukristʉ di'ibʉ tsa̱jpótm. 50 Di'ibʉ n'anʉʉmʉyándʉp mʉgu'ugítʉty, yʉ'ʉ tya̱a̱dʉ ko kyaj mba̱a̱t ndʉjkʉm tsa̱jpótm mʉt ja ndsu'utsy'a̱jt nba̱jk'a̱jtʉm. Ja'a ko di'ibʉ o'kp, kyaj mba̱a̱t tyʉkʉ tsa̱jpótm mʉdʉ ñaxni'x. 51 Mʉdowdʉ, n'anʉʉmʉyándʉp di'ibʉ ijty kyaj yajnijáwʉ. Kyaj nidʉgekyʉ n'o'kʉm, per nidʉgekyʉ ndʉgatsa̱'a̱yñʉm 52 tuk pojʉn, dʉ'ʉn éxtʉm ko nwimbi'tsʉm es n'ijxwa̱'xʉm jatʉgok, ko yajmʉdówʉt yajtukxu'uxy ja trompetʉ óknʉmbʉ. Yajtukxu'uxʉp ja trompetʉ, es ja o'kpʉty jyikypyʉ́ktʉt, es ni na̱'a̱ kyanaky'ooktʉt, es nidʉgekyʉ ndʉga̱jtsʉm di'ibáty akjiky'a̱jtʉm. 53 Mʉt ko yʉ njiky'a̱jtʉn'a̱jtʉm di'ibʉ o'kp, koonʉm yʉ'ʉ tyʉgátsʉt mʉt ja jiky'a̱jtʉn di'ibʉ ni na̱'a̱ kya'oogʉt. 54 Es ko yʉ njiky'a̱jtʉn'a̱jtʉm di'ibʉ o'kp tyʉgátsʉt mʉt ja di'ibʉ ni na̱'a̱ kya'eeky, net yajkuydyúnʉt éxtʉm jyʉna'añ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn: “Ja jikypyʉjkʉn ja'a tʉ dyajkutʉgóy ja o'kʉn.” 55 Es jatuk peky ma̱ jyʉna'añ: “O'kʉn, ¿ma̱ net tyam ja di'ibʉ mʉʉt tʉ mjaya''ayowa̱'a̱ñ?, ¿ma̱ net ja mdsa̱a̱tsytyu'unʉn?” 56 Di'ibʉ yajkypy ja o'kʉn ja myadakʉn es xya''ayo'om, ja'a dʉ'ʉn ja pojpʉ, es ja pojpʉ myʉda̱jtypy ja mʉk'a̱jtʉn mʉt ja ana'amʉn di'ibʉ Dios ya̱jk. 57 ¡Per yajja̱'a̱ygyʉda'aky ja Dios ko xymyo'oyʉm ja madakʉn mʉt yʉ'ʉgyʉjxm Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ! 58 Pa̱a̱ty mʉgu'ugítʉty, panʉjxtʉ yajxón es dʉ'ʉñʉm xytyúndʉt waanʉ ni'igʉ ja Nindsʉn'a̱jtʉmʉ tyuunk, mʉt ko miits mnija̱'a̱dʉp ko kyaj ñanʉgoobʉty yʉ tadʉ tuunk di'ibʉ mduundʉp ti'igyʉ mʉt ja Nindsʉn'a̱jtʉm.
