1 Ndsejpyʉts es miits xyñijáwʉdʉt mʉgu'ugítʉty, ko yʉ n'aptʉjk'a̱jtʉm 'yijttʉ nidʉgekyʉ yoots patkʉ'ʉy, es nidʉgekyʉ ttukna̱jxtʉ ja Tsapts Jikymyejyñ. 2 Es dʉ'ʉn mba̱a̱t njʉna̱'a̱nʉm ko nidʉgekyʉ ja'ajʉty oj ñʉbajtta̱'a̱ydyʉ yoodsóty es ma̱ ja jikymyejyñ ko ñaygyʉya̱jkʉdʉ ma̱ Moisés. 3 Es nandʉ'ʉn nidʉgekyʉ tjʉ'xtʉ ja je'xy di'ibʉ Dios mooyʉdʉ, 4 es nidʉgekyʉ t'uktʉ ja nʉʉ di'ibʉ Dios ya̱jk, ja nʉʉ di'ibʉ yajpʉdsʉʉm tsa̱a̱gaadsóty; esʉ tadʉ tsa̱gaats yʉ'ʉ dʉ'ʉn kyudʉnaapy ja Jesukristʉ di'ibʉ naty nʉjxp mʉt yʉ'ʉjʉty. 5 Oy yʉ'ʉjʉty nidʉgekyʉ oj jyamo'oyʉdʉ tya̱dʉ Diosʉ kyunu'xʉn, jatim jawaanʉ kyadim'o'kta̱a̱ydyʉ mʉj ittum mʉt ko tkamʉmʉdoodʉ Dios. 6 Tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn tyuun jya̱jtʉ éxtʉm tu'ugʉ ijxpajtʉn mʉt ʉdsa̱jtʉm, kʉdiibʉ nbadu'unʉm di'ibʉ kyaj 'yóyʉty, éxtʉm yʉ'ʉjʉty 'yadʉtstʉ. 7 Pa̱a̱ty miidsʉty katʉ xymyay'at xywyindsʉ'ʉgʉdʉ agojwinnáxʉty, éxtʉm yʉ'ʉjʉty nimay 'yadʉtstʉ, éxtʉm jyʉna'añ ja Diosʉ jyaaybyajtʉn: “Ja ja̱'a̱yʉty ñaxwa'tstʉ ka̱a̱y ukpʉ, es pyʉdʉ'ʉktʉ ajts xondakpʉ.” 8 Kyaj nmʉ'indu'unʉm, éxtʉm yʉ'ʉjʉty nimay 'yadʉtstʉ, es 'yo'ktʉ i'px tʉgʉk mil ma̱ tu'ukpʉ je'eyʉ xʉʉ. 9 Es nan kyaj nmʉ''ʉdʉgo'oy nmʉga̱jxtʉgo'oyʉm ja Nindsʉn'a̱jtʉm Dios, éxtʉm na̱a̱gʉty yʉ'ʉjʉty ttuundʉ, es pa̱a̱ty 'yo'ktʉ ko tsyu'tsʉdʉ awa̱'a̱ndsa̱'a̱ñʉty. 10 Es kyaj nduk'ak'a̱jtʉm ja Dios, éxtʉm yʉ'ʉjʉty nija'ajʉty ttuk'ak'a̱jttʉ, es pa̱a̱ty ya'o'kʉdʉ ja anklʉs di'ibʉ Dios kyajx. 11 Tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ dʉ'ʉn jya̱jtʉ ma̱ n'aptʉjk'a̱jtʉm es yajpʉjtáky ja̱a̱ybyéty ma̱ Diosʉ jyaaybyajtʉn éxtʉm tu'ugʉ ijxpajtʉn, es nnaydyuk'ʉwij nnaydyukka̱jxwíjʉm, ʉdsa̱jtʉm di'ibáty jiky'a̱jtʉm ma̱ yʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ tyimminannʉ. 12 Pa̱a̱ty di'ibʉ nayjya̱'a̱p yajxón 'yity mʉdʉ Dios, naygywentʉ'átʉdʉp kʉdiibʉ pyekykya̱'a̱t. 13 Ko ti myajpekytyuna̱'a̱nʉdʉ, ti'igyʉ yʉ'ʉ éxtʉm di'ibʉ kyu'ijx kyubátʉdʉp nidʉgekyʉ ja̱'a̱yʉty. Ja Dios yʉ'ʉ mbudʉ́kʉdʉp miidsʉty, pes yʉ'ʉ kyaj mna'íxʉdʉt es mbekytyúndʉt pʉn kyaj mba̱a̱t xymyʉmada̱'a̱ktʉ; nik ni'igʉ ko myajpekytyuna̱'a̱nʉdʉ, net ja Dios mya''awátsxʉdʉt es myajnáxʉdʉt wiink tsow. 14 Pa̱a̱ty mʉgu'ugítʉty, katʉ xymyay'at xywyindsʉ'ʉgʉdʉ agojwinnáxʉty. 15 N'anʉʉmʉdʉ dʉ'ʉn, éxtʉm ja ja̱'a̱yʉty di'ibʉ ʉyjyaygyujk kajxyjyaygyujkʉdʉp, es miidsʉty kʉ'ʉm mba̱a̱t xypyayo'oydyʉ di'ibʉ yam n'anma̱a̱ydyʉp. 16 Ko n'úkʉm ja vinʉ ma̱ ja kálʉz, yʉ'ʉgyʉjxm nja̱'a̱ygyʉdákʉm ja Dios, es pa̱a̱ty ti'igyʉ n'ijtʉm mʉt ja Kristʉ ñe'pyñgyʉjxm; es ko ndujkwa̱'xʉm ja tsa̱jkaaky es nga̱'a̱yʉm, pa̱a̱ty ti'igyʉ n'ijtʉm ja Kristʉ ñini'xkyʉjxm. 17 Pes kom tu'uk je'eyʉ ja tsa̱jkaaky di'ibʉ ndujkwa̱'xʉm es nga̱'a̱yʉm; oy njanimay'a̱jtʉm, nyajti'igyʉm ja nini'x tu'uk. 18 Pʉktʉ kwentʉ ma̱ yʉ israelitʉ ja̱'a̱yʉty. Pʉ́nʉty jyʉ'xtʉp ja je'xy di'ibʉ tʉ yajpʉjta'aky windsʉ'kʉn ma̱ ja artal, nayyajti'igʉdʉp mʉdʉ myʉgu'uktʉjk es Dios t'awdattʉ ma̱ ja windsʉ'kʉn. 19 Kyajts njʉna̱'a̱ñ ko yʉ agojwinnáx es ja tsu'utsy tmʉdaty ja mʉk'a̱jtʉn. Oy ja tsu'utsy tʉ jyanejxy windsʉ'kʉn ma̱ agojwinnáx, ni wi'ix tsoo kyatʉgatsy. 20 Yʉ'ʉts n'andijpy ko di'ibáty kyaj t'ixy'attʉ Dios es yojxtʉp ti oynʉ'ʉnʉn, yʉ'ʉjʉty tyukmʉyojxtʉp ja mʉjku'ujʉty, es kyaj yʉ'ʉdyʉ Dios, es kyajts ndseky es miits xypyutaan xypyuwa̱'a̱ktʉt ja mʉjku'ujʉty. 21 Kyaj mba̱a̱t xytyuk'uugʉdʉ ja Nindsʉn'a̱jtʉmʉ kyáliz es xytyuk'uugʉdʉ ja mʉjku'ujʉdyʉ kyáliz, es ni mba̱a̱t mgakay ma̱ ja Nindsʉn'a̱jtʉmʉ myeesʉ es nandʉ'ʉn mgáydyʉt ma̱ ja mʉjku'ujʉdyʉ myeesʉ. 22 ¿O yʉ'ʉ dʉ'ʉn es nyajjot'ambʉjkʉm ja Nindsʉn'a̱jtʉm? ¿Tii wa'anʉ da ʉdsa̱jtʉm nmʉda̱jtʉm waanʉ ni'igʉ mʉk'a̱jtʉn kʉdiinʉm yʉ'ʉjʉ? 23 Dʉ'ʉn jyʉna̱'a̱ndʉ: “Nigutiky esʉts oytyiity ndúnʉt di'ibʉts ndsejpy”; per kyaj tʉgekyʉ ttuk'oy'átʉt, es nan kyaj tʉgekyʉ tpudʉkʉ ja ja̱'a̱y es jyiky'áttʉt éxtʉmʉ Dios ttseky. 24 Ni pʉ́n je'eyʉ tka'ʉxta̱'a̱yʉt di'ibʉ yʉ'ʉ kʉ'ʉm tyuk'oy'átʉp, per nandʉ'ʉn t'ʉxta̱'a̱yʉt esʉ wiinkpʉty ttuk'oy'áttʉt. 25 Mba̱a̱t xyjuydyʉ es xyjʉ'x xypyʉ́ktʉt di'ibʉ to'kʉp ma̱a̱yóty, katʉ xyajtʉ́y ma̱ tsyooñ es kyaj yajpekyjyáwʉt; 26 mʉt ko tʉgekyʉ di'ibʉ naxwiiñ yajpátp, Nindsʉn'a̱jtʉm Diosʉ jya'a'a̱jtypy. 27 O pʉn jaa na̱a̱k di'ibʉ kyaj yʉ'ʉdyʉ Dios mʉduumbʉ es mwówʉdʉt ka̱a̱y ukpʉ, es pʉn miits mnʉjxándʉp, jʉ'x tʉgekyʉ di'ibʉ mmooyʉdʉp. Kyaj xyajtʉ́wʉt ma̱ tpeky es kyaj yajpekyjyáwʉt. 28 Per pʉn nidu'ugʉty mdukmʉmadyákʉdʉp: “Tya̱dʉ tsu'utsy yʉ'ʉ tʉ yajpʉjta'aky windsʉ'kʉn ma̱ yʉ agojwinnáxʉty”, katʉ xyje'xy, kʉdiibʉ tpekyjyáwʉt di'ibʉ tʉ m'anʉ'ʉmxʉty. 29 Yʉ'ʉts nmadyakypy es kyaj ja wiinkpʉ tpekyjyáwʉt, kyaj yʉ'ʉjʉty es xypyekyjyáwʉt. Na̱a̱k mba̱a̱t dyajtʉ́y: “¿Ti ko yajpayo'oy kots nduñ di'ibʉ wiink ja̱'a̱y jya̱'a̱p peky? 30 Es pʉn ʉj nja̱'a̱ygyʉdákypyʉts ja Dios mʉt ja di'ibʉts nga̱a̱y n'i'kypy, ¿ti kots xyñi'ow xyñiya̱a̱xʉ kots ngay n'iiky esʉ Dios nja̱'a̱ygyʉda'aky?” 31 Pes oytyiity di'ibʉ mdiimpy, pʉn mga̱a̱y m'úktʉp, o mduundʉp oytyiity, tʉgekyʉ xytyúndʉt es dʉ'ʉn ja ja̱'a̱yʉty tmʉj'íx tmʉjjáwʉt ja Dios. 32 Katʉ ni pʉ́n xykyayajnibaxʉtʉ́kʉ mʉt ja di'ibʉ mdiimpy, oyyʉ'ʉjʉty ja di'ibʉ israelitʉ o kyaj 'yisraelítʉty, o di'ibʉ Nindsʉn'a̱jtʉm Jesukristʉ myʉduumbʉ. 33 Pes ʉj, di'ibʉts ndiimpy, ja'a es nidʉgekyʉ ja̱'a̱y t'oyjyáwʉt; kyajts ʉj n'ʉxta̱'a̱y wi'ixʉts kʉ'ʉm nduk'oy'átʉt, ja'ats n'ʉxtaapy esʉ mayjya'ay ttuk'oy'áttʉt es dʉ'ʉn t'axá̱jʉdʉt ja nitsokʉn.
