LUKA 1

1Ati Tioƒilo, bekyuli pii bákya ɔkplu na bábla kalɛ na bakana bɔbla na bénweni ala ani ƒui nálɛ na bula akɔ bése. 2Bénweni-nya aani kalɛ na bekyuli bani nánu ala amɛni ɔ́si nyana kalɔ kesekɔ básu-bu na bákɔ-nya lɛsa lɛnɔ. 3Anwuɔsu ni, Ɔbune Tioƒilo, ka ami líwi lɛlɔ lɛ́tɛya ala amɛni ƒui ɔ́si kalɔ kesekɔ ɔsu ni, lɛ́bla kasusu ka ɔdia ka línweni kalɛ na ala amɛni álɛ nwaa lite-ɔ. 4Mɔɔbla ɔmɛni kalɛ na anu litemi geen lɛmmɔ ati ƒui ɔ́si ala ani na bátina-a lɛlɔ. 5Uwi ɔni na Herode ɔɔdi lɛga na Yudea kalɔ lɛlɔ ni, Katɔti ɔkpane ɔdi ɔkya ɔni baalɔ Sakaria. Ɔ́si ɔkpane bɔdi ulu ɔni nkɛ ɔkpane ɔni baalɔ Abia ulu lɛlɔ. Sakaria ɔmɛni ulekudi baalɔ Elisabet na anwu lɛnɔ ɔ́si Katɔti ɔkpane ɔni baalɔ Aaron kaba kemo. 6Ɔgya ku ule bamɛni bélie ngba bɔbuni na Katɔti anumi. Na bádi nwuna ɔda bubo ƒui lɛlɔ kaduɛ. 7Bekyuli bamɛni beeebo bebi badi, ɔsika Elisabet ɔdi udinkɔ. Na bana inyɔ lɛnɔ báabi lɛlɔ. 8Limeyi lɛdi ni, Sakaria ɔkya Yudaƒuɔ kakpakɔ ɔɔbla nwuna ɔkpane kabla ɔsika nwuna lɛlɔ na údu. 9Ɔsika na bana bakpane ɔdi bɔbla kemo ni, bátu egulabi bánu na Sakaria ɔmmɔ ɔdi nénwini úwi. Anwuɔsu anwu na báƒuna ka ɔkyula oloƒui ute Katɔti na nwuna lɛkpabi lɛlɔ. Amu na úduo úsie Yudaƒuɔ kakpakɔ mmɔ. 10Na uwi ɔni na ɔkya ɔɔkyula oloƒui ɔmmɔ ni, bekyuli bakladi bewi keyi baakpali katɔ. 11Amu na Katɔti ɔtu ɔdi údie lɛlɔ ɔ́tina-nwu na unye use kesii kani na oloƒui ɔmmɔ ɔɔkywí kɔdianu kakɛ. 12Na ɔni na Sakaria ɔ́nu-nwu ni, liƒu lɛ́da-nwu geen. 13Nsu Katɔti ɔtu ɔmmɔ ɔ́su-nwu ɔnini, “Sakaria, tayia! Katɔti únu ƒula bɔkpali, na ƒula ulekudi Elisabet ɔdubɔwɔ ɔnanabi ute-ɔ. Na adubɔsia-nwu lɛnyi anii Yohane. 14Si báwɔ-nwu ni, adubɔkɛ kubiti geen. Lɛni kani na bekyuli pii lɛnɔ badubɔkɛ kubiti. 15Ɔdubo ukyuli ubendi bɔbla na Katɔti anumi. Útalɛka ɔni ntɛ kpakplaa iye bɔbambadi bɔdi udu lɛnɔ. Na ɔ́si nwuna bɔwɔ uwi ni, Katɔti kɔyu kɔdubɔƒɔ-nwu lɛlɔ kemo. 16Na anwu ndubo Israel bekyuli pii bɔsɔku buboku bana Unwoti Katɔti kudɔ. 17Anwu ndubɔka Blɔti bubo na ɔyikun ku kayi buse kemo aani kalɛ na Katɔti Kenye Udiene Elia úse kalɛ. Na anwu ndubo bebi ku bati bɔsɔku bɔsala. Na ɔdubunwini batuɔkplune kasusu úboku kasusu kedee bɔbla lɛlɔ. Ɔmɛni ndubɔya na Blɔti bekyuli benye kagyumana bete-nwu.” 18Amu na Sakaria úye ɔtu ɔmɛni ɔnini, “Bi ndubɔya na lɛƒɔ ɔmɛni lɛdi? Ɔsika lɛ́ɛbla unengu na mina ulekudi lɛnɔ ɔ́ɔbi.” 19Amu na ɔtu ɔmɛni údie kenye ɔnini, “Ami ndi Gabriel ɔni muunye Katɔti anumi. Anwu nátala-mi ɔnii mbasu-ɔ kenye kabuni kamɛni. 20Nsu átaƒɔ-mi kenye kamɛni átadi. Ina ka átaƒɔ-ka átadi ni, kadubo bɔlɛ na uwi ɔni na Katɔti úse-ka úse lɛlɔ. Na ɔmɛni ɔsu adububo limu wetédu limeyi lɛni na kenye kamɛni kébo kéte lɛni sɔsɔ.” 21Uwi ɔni na ala amɛni ƒui aalɛ́ ni, ɔ́bla bekyuli bani nnye bagya Sakaria na keyi mmɔ kalɛ kadi, ɔsika balati lɛla lɛni ɔsu na uutu uwi na Yudaƒuɔ kakpakɔ mmɔ lɛni. 22Ka ɔ́lɛ úbo ni, ɔsɔ ulákana-ma butemiku. Anwuɔsu bánu báti ka ɔ́nu budie bɔtina bɔdi na Yudaƒuɔ kakpakɔ mmɔ. Na ka ulákana butemi ɔsu ni, enu kani na uudie taatɛmiku-ma ala. 23Na uwi ɔni na nwuna lɛkpa kabla kása na Yudaƒuɔ kakpakɔ mmɔ ni, Sakaria ɔ́tɔlɔ úsie kaduli. 24Na ɔmɛni kama ni, Elisabet úbada kaƒɔ ɔni na ɔsɔ ulalɛ. Na ɔ́bɛla lɛlɔ abuli alɔ sɔɔn. 25Amu na Elisabet ɔ́su ɔnini, “Ɔƒɛni ni, Katɔti ɔ́bla ɔmɛni úte-mi, na ɔ́tala mina kɔƒa na kadi anumi.” 26Na Elisabet kaƒɔ bɔda kɔbuli kɔkundi kemo ni, Katɔti ɔ́tala nwuna ɔtu Gabriel ɔnii usie ɔma ɔni baalɔ Nasaret na Galilea kalɔ lɛlɔ. 27Ɔtu ɔmɛni úti kenye úsienku ulekubi ɔni na bévele béte ɔnana ɔni baalɔ banii Yoseƒ na ɔ́si Ɔga Dawid kaba kemo. Ulekubi ɔmmɔ lɛnyi ndi Maria. 28Ɔtu ɔmmɔ úbo Maria kudɔ na ɔ́su-nwu ɔnini, “Mɔɔkɔ́-ɔ lɛlɔ buɛɛ! Blɔti ɔsiaku-ɔ na úte-ɔ kusɛ kusɛ.” 29Ɔtu ɔmɛni kenye kani na ɔ́su ɔ́ya na Maria kasusu kéƒu, ɔsika útenu kenye kammɔ kalɔ. 30Amu na ɔtu ɔmmɔ ɔ́su-nwu ɔnini, “Maria, tayia. Ƒula lɛlɔ lɛ́da Katɔti kubiti geen. 31Adubo kaƒɔ bɔda na awɔ ɔnanabi, na adubɔsia-nwu lɛnyi anii Yesu. 32Ɔdubo lɛnyi bɔƒɔ geen na badubɔlɔ-nwu banii Katɔti ɔni ndi Ɔyikune Ƒui ɔlati Ubidi. Na Unwoti Katɔti ɔdubɔya na ubi ɔmmɔ ɔdi lɛga aani nwuna Nana Dawid kalɛ. 33Na ɔdubo lɛga bɔdi na Yakob kaba kemo uwi ƒui. Na nwuna lɛga kadikɔ kalása kudii.” 34Amu na Maria úye-nwu ɔnini, “Dɛ na ɔmɛni webo wete lɛni ka adagyaa na ndi?” 35Mmɔ na ɔtu ɔmmɔ údie kenye ɔnini, “Ɔyikune Ƒui ɔmmɔ Kɔyu kɔdubo-ɔ lɛlɔ na nwuna ɔyikun ɔƒɔ-ɔ lɛlɔ kemo. Anwuɔsu ubi kedee ɔni na adubo bɔwɔ ni, badubɔlɔ-nwu banii Katɔti Ubidi. 36Ɔƒɛni mɔɔyá-a na ati ka ni, ƒula ɔtɔ kemo uleku ɔni ndi Elisabet na baalɔ-nwu udinkɔ ni, ɔ́ɔda kaƒɔ ina ka nwuna akwa éesie lɛtɔtɔ geen. Na nwuna kɔbuli kɔkundi kemo na ɔkya mɛni. 37Ɔsika lɛla lɛdi liiibo Katɔti ɔkplu.” 38Amu na Maria ɔ́su-nwu ɔnini, “Nu, Blɔti kabla ɔblane na ndi. Ɔbla ute-mi aani kalɛ na ásu.” Amu na Katɔti ɔtu ɔmmɔ ɔ́tɔlɔ. 39- 40Uwi ɔmmɔ kemo kani na Maria úmi ɔ́ta na ɔ́babla úsie Sakaria kesii na abi lɛlɔ na Yudea kalɔ lɛlɔ ɔnii utégyele Elisabet. 41Na ka Elisabet únu Maria kegye ni, ubi ɔni nkya-nwu kaƒɔ kemo úkpo, na Katɔti Kɔyu kɔ́ƒɔ Elisabet lɛlɔ kemo ƒui. 42Mmɔ na ɔ́su ku lɛdi momoomo ɔnini, “Béte-ɔ kusɛ kusɛ na beleku ƒui akɔ, na béte ƒula kaƒɔ ubi lɛnɔ kusɛ kusɛ! 43Ɔma na ndi ɔsu na Blɔti uni ɔɔkɔ́-mi lɛlɔ? 44Uwi ɔni kani na ƒula kegye kánya kéduo-mi atu kemo ni, mmɔ kani na ubi ɔni nkya-mi kaƒɔ kemo úkpo na lɛlɔyɔ kemo. 45Na lɛlɔ litaayɔ-ɔ geen, ɔsika áƒɔ ádi ka kenye kani na Katɔti ɔ́su ɔ́siku-ɔ lɛlɔ kadububo kete lɛni.” 46Amu na Maria ɔ́su ɔnini, “Mina kayi keemwi Blɔti. 47Na lɛlɔ lɛɛyɔ́ mina kɔyu na Katɔti ɔni ndi mina Ɔƒɔne lɛlɔ. 48Ɔsika únyimo ami, nwuna kabla ɔblane ɔni naaadi lɛla lɛdi. Na ɔ́si ɔƒɛni úsela ni, kaba ƒui badubo-mi bɔlɔ banii ukyuli ɔni na lɛlɔ lɛɛyɔ́-mi. 49Ɔsika Ɔyikune Ƒui nábla ala ebendi amɛni úte-mi, na nwuna lɛnyi nse kedee. 50Nwuna kɔnyana bɔnu kuse kute kaba ƒui bekyuli bani mɔɔbu-nwu. 51Údie nwuna ɔyikun keyi, na úgyingya bekyuli bani mɔɔtalaku lɛlɔ katɔ. 52Úboku baga benengudi ƒui kalɔ, na ɔ́kɔliku bani néboku lɛlɔ kalɔ katɔ. 53Ɔ́ya na bekyuli bani na kɔka kɔɔda ƒui bémo ku ala abuni sɔɔn, na balakɛne bénwini ku enukplu. 54Nwuna anumi asia kenye kani na ɔ́su bula bati kuuku úse lɛlɔ, na úbo ɔnii ubebunku Israel kadi bekyuli ƒui. 55Únyimo ka uti kɔnyana bɔnu ute Abraham ku nwuna bawɔ úsela ƒui!” 56Amu na Maria ɔ́sɔ ɔkya Elisabet kudɔ aani abuli atɛ sɔɔn asa na ɔ́sɔ únwini úsie ɔma. 57Uwi úbedu Elisabet ka ɔwɔ. Na ɔ́wɔ ɔnanabi. 58Na Elisabet bekutene ku banwa ƒui bénu akɔla ebendi ani na Katɔti ɔ́bla úte-nwu. Na bana ƒui bákɛku-nwu ebiti kaduɛ. 59Ka ɔnamu ɔmmɔ ɔ́ƒɔ emeyi maane ni, bébo banii bebekulo-nwu lego na báwia ka basia-nwu ɔti lɛnyi banii Sakaria. 60Nsu uni útatunaku-ma na ɔ́su-ma ɔnini, “Bɛsia-nwu lɛnyi bɛnii Yohane.” 61Amu na bákyaku-nwu unyeƒi banii, “Na ka balálɔ ƒula ɔtɔ kemo ukyuli ɔdi banii Yohane nɔɔ?” 62Amu na bébo ɔti enu béye-nwu bénu lɛnyi lɛni na ɔɔwia ka basia ubidi. 63Mmɔ na Sakaria ɔ́ƒɔ lɛla lɛni lɛlɔ na beenweni ala taasia na únweni ɔnii, “Nwuna lɛnyi ndi Yohane.” Na ɔ́bla bana ƒui dɛye dɛye. 64Mmɔ kani na Sakaria úse kalɔ ku butemi na uumwi Katɔti. 65Liƒu bonwu lɛdi lɛ́da nwuna bekutene ɔni náya na litemi lɛmɛni lígyingya lɛ́kya lɛma lɛni nkya Yudea abi lɛlɔ ƒui kemo. 66Bekyuli bani ƒui nénu ala amɛni béti kasusu kadi na béye lɛlɔ banii, “Bi ukyuli udu na ɔnamu ɔmɛni ɔdubo bunwini geen tɔ?” Béye lɛlɔ lɛni ɔsika use nwaa ka Katɔti ɔyikun ɔsiaku-nwu. 67Mmɔ na Katɔti Kɔyu kɔ́ƒɔ ubi ɔmmɔ ɔti Sakaria lɛlɔ kemo na ɔ́su úse ɔnini, 68“Bɛya na bumwi Blɔti, Israel Unwoti, ɔsika úbo úbebunku nwuna kadi na ɔƒɔ-ma na bakɛ bɔnwuna. 69Úti Ɔƒɔne Ɔyikune ɔdi úte-bu ɔni na ɔdi anwu ɔlati kabla ɔblane Dawid kaba kemo ubi. 70Úse kenye kamɛni úse kukuuku ɔkɛ nwuna kenye bediene kedee lɛlɔ ka ni, 71ɔdubudie-bu ɔlɛku ekpidi bablane ku ama bani na muukisi-bu ƒui enu kemo. 72Ɔ́su ka ɔdubɔnu bula bati kuuku kɔnyana na wenyimo bunyimi kedee bɔni nkya ama ku-nwu ntɛ. 73Na ɔ́su bula ɔti Abraham kenye kpakplaa kamɛni úse ka ni, 74ɔdubudie-bu na bula bekisine enu kemo, na ɔdubɔya na bɔbla-nwu kabla na liƒu lɛsɔ lɛɛɛdubo-bu bɔda. 75Na ɔdubɔbla-bu kedee na buse siin na nwuna anumi na bula ngba emeyi kemo ƒui. 76Na awɔ, mina ubi ni, badubɔlɔ-ɔ banii Katɔti Ɔni Ntulo Ƒui Kenye Udiene. Awɔ ndubo bɔgyu bɔtɔ na Blɔti lɛtɔtɔ kalɛ na aklibi ulu ese ete nwuna bubo. 77Na aya nwuna bekyuli bati ka badubɔkɛ bɔƒɔ na bana ekpidi buti taakyiɛ ɔsu. 78Bula Katɔti use buɛɛ, na ɔɔnu kɔnyana. Ɔdubɔtala Ɔƒɔne ɔkya-bu ɔni muukeye aani kalɛ na ɔƒɛ ɔɔtu. 79Na ɔya na bukeye bɔmɛni bɔsi katɔ buwi bekyuli bani nli kasuudikɔ na kukpi liƒu lɛɛda-ma kalɛ na ɔkpanku-bu ɔvinku keyi buɛɛ ulu lɛlɔ.” 80Amu na ubi ɔmmɔ ɔ́lɛ lili na kayi kasia Katɔti lɛlɔ kpakplaa. Na ketele ntɛ kani na úlie úti útédu uwi ɔni na ɔ́da ɔ́lɛ Israel kadi anumi.

will be added

X\