HEBRIƑUƆ 11

1Si ebo bɔƒɔtaadi ni, ɔɔtina ka ebo lɛnunsia kpakplaa na ala adi lɛlɔ. Na agyi geen ka adubɔkɛ ala adi ina ka alánu-nya. 2Ɔkɛnku bɔƒɔtaadi lɛlɔ na bekyuli bani nákya kuuku ni, Katɔti úmwi-ma ka badi bekyuli babuni. 3Ɔkɛnku bɔƒɔtaadi lɛlɔ na búnu kalɔ ka Katɔti úti nwuna kenye litemi údie kayawi ƒui. Na lɛla lɛni na bula anumi aakana bɔnu mɛni ni, Katɔti údie-nya ɔ́siku lɛla lɛni na bulákana bɔnu kemo. 4Ɔkɛnku bɔƒɔtaadi lɛlɔ na Abel úti akpala ani ndia ntulo Kain akpala ɔ́kpa úte Katɔti. Na ɔkɛnku nwuna bɔƒɔtaadi lɛlɔ ɔsu na Katɔti úmwi-nwu na ɔ́nu-nwu ka ɔdi ukyuli ɔni nse siin. Ɔsika nwuna akpala áyɔ Katɔti kaƒɔ. Ina ka Abel úkpi ni, ɔkɛnku nwuna bɔƒɔtaadi lɛlɔ ɔsu na nwuna ablala amua aatɛmiku-bu. 5Ɔkɛnku Enok bɔƒɔtaadi lɛlɔ na Katɔti útiku-nwu ɔ́tɔlɔku ngba bɔmɛni kemo ɔni na útekpi. Ɔdi biala útanu-nwu kesii kadi, ɔsika Katɔti útiku-nwu ɔ́tɔlɔku. Na asa na ɔdubutiku-nwu ɔtɔlɔku ni, ɔdi ukyuli ɔni na bémwi na Bunweni Kedee Ɔku kemo ka nwuna lɛlɔ lɛ́da Katɔti kubiti. 6Na ukyuli ɔdi lɛlɔ liláda Katɔti kubiti si uuubo bɔƒɔtaadi. Ɔsika ukyuli biala ɔni muubo Katɔti kudɔ ni, ɔdi ka ɔƒɔ ɔdi ka Katɔti ɔkya na ɔɔƒɔ kayu buni teete bekyuli bani mɔɔwia-nwu kama ulu kpakplaa. 7Uwi ɔni na Katɔti ɔ́lɛ Noa kpakplaa na ala ani na útanu tɔ lɛlɔ ni, Noa ɔ́ƒɔ ɔ́di. Anwuɔsu ɔ́nwi ɔkɔlɔ ubendi ɔni kemo na anwu ku nwuna kaduli bekyuli béduo bákɛ bɔƒɔ na bɔyia bɔni na úti úte Katɔti ɔsu. Noa bɔƒɔtaadi bɔmɛni búnwini kɔtɔ bɔdu úte kayawi bekyuli ƒui. Na ka Noa ɔ́ƒɔ Katɔti ɔ́di ɔsu ni, Katɔti ɔ́su ka Noa ɔdi ukyuli ɔni nse siin. 8Ɔkɛnku bɔƒɔtaadi lɛlɔ ɔsu na Abraham únu Katɔti litemi uwi ɔni na Katɔti ɔ́lɔ-nwu ka uteesie kalɔ kani lɛlɔ na Katɔti ɔ́su ka ɔdubuti ute-nwu lɛlɔ. Únu kalɔ na úsie ina ka ɔɔɔgyi likpo lɛni na úsela. 9Ɔkɛnku bɔƒɔtaadi lɛlɔ na úlie kalɔ kani na Katɔti ɔ́su ka ɔdubute-nwu mmɔ kemo. Na ɔ́kya mmɔ aani ɔƒɔ na kalɔ kammɔ lɛlɔ. Kevo lɛtɔ kemo kani na ɔ́kya. Na lɛni kani na Isak ku Yakob lɛnɔ bebelie. Ama lɛnɔ badi Katɔti ala badine aani anwu Abraham kalɛ úte ala ani na Katɔti ɔ́su úse. 10Ɔsika Abraham unye ɔɔnu ulu ute ɔma unengudi ɔni na Katɔti ɔ́da na use uwi ƒui. 11Ɔkɛnku bɔƒɔtaadi lɛlɔ ɔsu na ina ka Abraham ɔ́ɔbi ɔ́vili na Sara ɔlati muedi ɔ́vi kɔwɔ ni, Katɔti ɔ́ya na úbenwini ubi ɔti. Ɔsika Abraham ɔgyi ka Katɔti ɔni násu lɛla lɛmɛni úse ni, ɔɔdi nwuna etemila lɛlɔ. 12Ɔmɛni ɔsu ina ka use aani si kaƒiɔtɔ kɔtu na unye muedi ni, údie kaba kani mmomo aani kayaa ayabi. Na bemomo aani ɛpu kɔnwinimi kɔni na balakana bɔka. 13Bekyuli bamɛni ƒui ni, bélie ngba ku bɔƒɔtaadi útédu uwi ɔni na békpi. Ala ani kenye na Katɔti ɔ́su-ma úse ni, étetuku-ma kɔnu. Nsu ni, bánu-nya ɔ́gyu kakaaka na bégyingya enu bése ka baƒɔ linyese lɛmmɔ. Na básu nwaa ka badi baƒɔ na kalɔ kamɛni lɛlɔ. 14Na bekyuli bani mɔɔsu ala amɛni ni, baatina ka baanu ulu teete ama alati bana kalɔ. 15Na si kalɔ kani lɛlɔ na bátɔlɔ lɛlɔ kasusu na beeti ni, nka bákɛ ulu ɔni na basɔ benwini besie mmɔ. 16Mmomu ni, baanu ulu teete kalɔ kani ndia ntulo kammɔ. Na aka ndi Katɔ Ɔga Ɔma kadi. Ɔmmɔ ɔsu ulekpo Katɔti lɛnɔ kɔƒa ka balɔ-nwu banii bana Katɔti. Ɔsika ɔ́ɔda ɔma unengudi ɔdi úse-ma. 17Ɔkɛnku Abraham bɔƒɔtaadi lɛlɔ ɔsu na uwi ɔni na Katɔti ɔ́kɔku-nwu ɔ́nu ni, na Abraham únu kalɔ ka uti ubidi Isak ɔkpa ute-nwu. Na Abraham, ɔni na Katɔti úse kenye kamɛni úse ni, anwu nénu kalɔ ka uti ubidi unwi ɔni kani na ubo mɛni ɔkpa ute Katɔti. 18Ɔ́bla lɛni ina ka ɔkɛnku ubidi Isak ɔmmɔ lɛlɔ na Katɔti ɔ́su ɔnini, “Ɔkɛnku Isak lɛlɔ na adubudie kaba aani kalɛ na lɛ́su-ɔ líse.” 19Abraham kasusu klukui ndi ka Katɔti ɔɔkana na ɔɔgyila bekpine na baasɔ teebelie ngba. Na sɔsɔ ni, bɔkana bɔsu ka bɔƒɔ na Katɔti ɔ́ƒɔ Isak ɔ́siku kekpine na úbo uli ngba. 20Ɔkɛnku bɔƒɔtaadi lɛlɔ na Isak úte Yakob ku Esau ku bana bawɔ ƒui kusɛ kusɛ. 21Ɔkɛnku bɔƒɔtaadi lɛlɔ ni, uwi ɔni na Yakob ɔ́ɔbi na ɔ́bu ɔƒa nwuna ugyii ɔdadi lɛlɔ na ɔɔyɔ́ ukpi ni, úte Yoseƒ bebi ɔdi biala kusɛ kusɛ, na úmwi Katɔti. 22Ɔkɛnku bɔƒɔtaadi lɛlɔ na uwi ɔni na Yoseƒ ɔ́nu ka ɔdubo bukpi ni, ɔ́su kalɛ na Israelƒuɔ badubo bɔtɔlɔ Egyipte kalɔ lɛlɔ. Na ɔ́tina kalɛ na babla nwuna ekubi ani ndubuwi kaƒiɔtɔ kemo uwi ɔmmɔ. 23Ɔkɛnku bɔƒɔtaadi lɛlɔ ɔsu na Mose bawɔne béti-nwu bábla abuli atɛ ɔni na báwɔ-nwu. Ɔsika bánu-nwu báti ka ɔɔɔdi ubi keeke na ɔdi na báwɔ. Na bátayia ɔda ɔni na kalɔ kammɔ ɔga úbo bawɔne ƒui lɛnɔ. 24Ɔkɛnku bɔƒɔtaadi lɛlɔ ɔsu na Mose úni ɔnii batalɔ-nwu banii Ɔga Ƒarao ulekubi ubidi uwi ɔni na ɔ́lɛ lili. 25Únu kalɔ ka babla anwu lɛnɔ kalala aani nwuna badi bani ndi Katɔti bekyuli utulo ɔni na wasiaku ala ekpidi bablane kama na ɔkɛ ebiti uwi klukui ɔdi kemo. 26Ɔ́nu ka si bákya-nwu kɔƒa na Ukyuli Ɔƒunadi ɔni lɛlɔ na nwuna anu asia lɛlɔ ni, ɔ́ƒɔ-nwu kuye utulo ka ɔsiaku Egyipteƒuɔ akɛla kama. Ɔsika unye ɔɔnu ulu ute lɛyuƒɔla lɛni na Katɔti ɔdubute-nwu. 27Na ɔkɛnku bɔƒɔtaadi bɔmmɔ ɔsu na ɔ́tɔlɔ Egyipte ɔni na útayia kɔnyi kɔni na ɔga ɔmmɔ wakɛ. Na únye kpakplaa aani si bɔnu na ɔ́ɔnu Katɔti ɔni na bula anumi alákana bɔnu tɔ. 28Ɔkɛnku bɔƒɔtaadi lɛlɔ na ɔ́bla Kukpi Lili Bɔvia ɔdi ku ubugya ɔni na ɔ́kuna úwi kayakun biala. Na ɔkɛnku ɔmmɔ lɛlɔ ni, Katɔti ɔtu ɔni nébo úbadu ubi ɔnanabi udeedi biala na Egyipte mmɔ ni, útetuku Israel bebi ama. 29Ɔkɛnku bɔƒɔtaadi lɛlɔ na Israel bekyuli bakɛ kalɔ kakwidi lɛlɔ bávia Ɛpugyie. Nsu Egyipteƒuɔ ama ni, ɛpu ɔmmɔ úti-ma ɔni na baavia-ka. 30Ɔkɛnku bɔƒɔtaadi lɛlɔ ɔsu na awodu bonwu ani na bátu bámana Yeriko ɔma ɔmmɔ áƒɛ ewi kalɔ ɔni na Israelƒuɔ bésie báka bámana-nya lɛlɔ emeyi maatɛ. 31Ɔkɛnku bɔƒɔtaadi lɛlɔ ɔsu na bátadu Rahab ɔni ndi ɔyalɛ mmɔ aani kalɛ na bádu bakladi bani nátaƒɔ Katɔti bátadi. Ɔsika Rahab úgyingya enu na ɔ́ƒɔ Israelƒuɔ batu bani nésie baatú kalɔ mmɔ. 32Bi lɛnɔ na nsɔ nsu-mii? Uwi uuubo ka lɛtɛmi lɛsiku Gideon ku Barak ku Samson ku Yeƒta ku Dawid ku Samuel ku Katɔti kenye bediene lɛlɔ. 33Ɔkɛnku bɔƒɔtaadi lɛlɔ ni, bana badi békpo na bádi lɛga kadikɔ lɛlɔ. Na badi báya na bekyuli baabla ala ulu lɛlɔ. Na badi kɔnu kútuku Katɔti linyese lɛmmɔ. Na badi bákalɛ bagyata inye. 34Na badi benine lɛgyavonku bonwu lɛni mɔɔkywí teebile ala. Na badi bálɛ bekyuli bani mɔɔwia-ma badu ku kuwii enu kemo. Na ina ka bekyuli bamɛni ƒui beeebo ɔyikun ɔdi ni, Katɔti ɔ́ya na bénwini bayikune! Na bénwini bekpone bani mbo ɔyikun geen na bádi kadi bamba bekpone ƒui lɛlɔ. 35Na beleku bani na bana bebi békpi ni, bana bebi bammɔ básɔ báta. Na babambadi ni, bátatuna ka bekyuli besusu-ma na kalala kemo na bekpi. Ɔsika bátatuna ka balɛ bana Katɔti kama na bakɛ bɔnwuna na bekyuli bammɔ kemo. Mmomu básu banii badubɔkɛ ngba bɔwɔdi bɔni ndia ntulo bɔmmɔ. 36Bekyuli béwi badi anumi kalɔ na bébo-ma. Na badi lɛnɔ ni, bébo-ma kɔgba na bákya-ma aban ɔtɔ. 37Bébo badi atabi na bábwɛ badi lɛnɔ kemo inyɔ. Na bádu badi ku kewii. Na badi béteenyimi baƒonu ku bese lɛku taavi, ɔsika beeebo lɛla lɛdi. Na bekyuli bábla-ma kalala, na bébo abi geen! 38Bátakɛ keliekɔ na bekyuli bayawine akɔ. Na bakɛ baaví ketele kemo ku abi akɔ na bélie atakpɛ ku kalɔ libu kemo. Nsu bekyuli bamɛni badia betulo kayawi bekyuli. 39Ɔkɛnku bɔƒɔtaadi lɛlɔ ɔsu na Katɔti ɔ́lɔ bekyuli bamɛni ƒui anyi buni. Nsu ɔmɛni ƒui kama ni, bana akɔ kɔnu kútetuku linyese lɛmmɔ. 40Katɔti nábla ɔmɛni úse lɛni ka benye bagya-bu útédu ka abu ku-ma ƒui bɔ́kɛ lɛla lɛni na ɔ́su úse ka lɛdia litulo na mɛni na ɔbla bula ƒui ngba bɔƒɔ kabla ɔwɔlɔ.

will be added

X\