RUMI 11

1Gawaá adoorihe aníng an yaahaás, “Mungú mukós gwa sií'i?” Aasla'áy. Gwa sii'iiká. Asma tam ánuú kilá' a heé Israeli, oo baraá xwaylár Abrahamu, oo tlahhoó Benyamini. 2Mungú mukós kudá' aa qaroó tsawaár iimír aáng wa ale, gwa sii'iiká. Ahaá, kuungá' a xua'aakáhe adoodá' Gooi i kat daanduú Eliyawo, qoomár inós iwa sihhiít dír geerá Mungú i alé, as múk Israeli nguwa sakwasleemuuti. 3Inós iri oó', “Aáko, inooín aaruuseerók kaa tsuú/, nee meesaduuwók awa ilahhooa kaa feé/. Heé aa meet a aníng kilooeé', nee hamí inooín aníng i gaasár wa slaiyá'.” 4Ala Mungú gár inós ngwa báy a milá? Guna báy, “Aníng múk kumér faanqw u koóm tam hamí oo Baali gwa i tumbarara'atiikác.” 5Adoorí an adór hám ta i diriiaan qoomaarihe. Tam hamí múk niiná i deer oo aa meet, kudá' Mungú aa tsawaár as gurtleemuuwós. 6Mungú inooín gina tsawaár as gurtleemu, ala a gídaabaheeká as tlehhema'aá inooín naa tleehhiyé'. Asma geera bar gina tsawaár as tlehhemi'i, geera gurtleemuuwós a tawo. 7A adoomá daxta? Gadaádá' múk Israeli aa leelehhiít, gaa slayká. Ala mukdá' taa tsawaár gaa sláy. Awa hatlá' kiri mune gawdeés, 8adoodá' kara gooín gídaabá, “Mungú muner'ín gari iilooeés, ilaaín giri taampúy, nee inooín giri iiawasleés. Nee adoorí an adoodá' inooín tay dirii'i tam ay laarí.” 9Nee Daudi sleeme i kaahi, “Muruú /aymar'ín masók i tsaaxweeli tleehhiit amor'ine, nee dukuutsmo, as inooín tawa dukuutsi nee slaasláwar'ín ngiri slayá'. 10Ilaaín i giiwiye' as gídaabá matawa gaa ár. Nee daandeemooín i koongaagooiye' ay alhhe'eesoó slafingw'ín.” 11Gawaá adoorihe aníng an yaahaás gídaabá, inooín tana dukuútsi as tawa huui? Aasla'áy, a adoosingeeká. Ala múk Israeli iwa huú', ba/ama niri hardát dír múk xoordaá hatlá'. Adoorí ina tleehharút as masók múk Israeli gur'ee nguwa ohiin. 12Huu'umaá múk Israeli tsuuqaá yaariir ngaa huwiyé' dír múk baraá yaamu sleémeerowo. Nee as adoodá' múk Israeli iwa /aarúy, múk xoordaá hatlá' tsuuqa gay sláy. Ala gawaá adoorihe, faarór múk Israeli bira bó/, tsuuqa daqaní ki ak ur ló' wa ale. 13Kuungá' múk xoordaá hatlá', án daxta an axweés nee kuungá'. Aníng a Ya/abusmoó Mungú amór múk xoordaá hatlá'. Aníng ilakaaharu un tlehhiít baraá gadiyér'eé' tihe. 14Asma aníng gár ni slaa' a masók múk xooror'eé' gur'ee gun ót, as bahh'alé ngiwa ba/amis. 15Asma inooín qoomár kiwa sií', muu sleémeero kuna haraki/ís dír Mungú i alé. Ala qoomár inooín birka ya/án nee Mungú, adoorí gár ni hup a milá? Gár ni hup a slafiíngoóke dír mukdá' aa qatli? 16Mukatmoodá' taa geerí tleéhh barnaxes ku hhoohhoó', as adoodá' kuwa haniís amór Mungú i alé, xwaanteedár mikaáte kara tleéhh sleémeero ka hhoohhoo'. Nee dee/aruú xa'ano barnaxes ku hhoohhoó', haleemo sleeme ki hhohho'. 17Ala daxta a adoorí, múk Yahudi a adór xa'anoó mseituúni kudá' taa dahaás, nee múk xoordaá hatlá' a adór xa'anoó mseituúni oo baraá sla/a, oo hee aa dahaasiiká. Haleemo bahh'alé awa xa'anoodá' taa dahaás kina tlaáq. Haleemaá hatlá' awa xa'anooduú sla/a, kiri haátl baraá xa'anoodá' taa dahaás i alé, nee di/itá xa'anoodá' taa dahaás ngiri /ayiyé'. Kuungá' a adór haleemiidá' taa haátl. 18Ala kuúng birti xirfayeemís dír haleemiidá' hatlae, inslaweek gídaabá kuúng dee/aruú xa'ano u gagariindaaká, ala a kuúng dee/aruú xa'ano un gagarín. 19Kuúng a kat, “Haleemiidá' kina tsaát as án tiwa hatli didaádá' i alé.” 20Ar ló', inooín kina tlaáq, ala gár kisa tlaáq a haratlintaaoowasler'ín. Ala kuúng a gawaá xa'anoodá' taa dahaás i dirí' as haratlintaao. Gawaá adoorihe, kuúng ma daara/aamaar, ala masók an da'ayumít. 21Mungú haleemaá xa'anooduú kilá' gaa mayká tsatto. Kuúng ka xu', kuúng un máya tsatto? 22Gawaá adoorihe ana araán gídaabá Mungú i xaraasl, nee slám ku hhoó'. Inós i xaraasl dír mukdá' aa huui baraá tlakweema. Ala diroge ku hhoó', kuúng bar kumaamít baraá hhooeemaawós wa ale. Ala bar kumaamitká, kuúng sleeme tu tsaat adór haleemiidá' wa ale. 23Ala múk Yahudi sleeme, inooín barnaxes loohir'ín tidár haratlintaao wasl bar kaa máy, inooín ki ki/is didá' kiwa tlaáq. Asma Mungú gi aleesláy ló'wa ale ngiwa malé hatli. 24Asma kuungá' múk xoordaá hatlá' tunduna tsaát gawaá xa'anoó sla/atá wa ale, tunduri haátl gawaá xa'anoó taa dahaás i alé. Múk Yahudi a adór haleemiidá' kilá' awa xa'anoodá' taa dahaás. Ala a gár ak inslaahh haleemiidá' taa tsaát kiwa ki/isi gawaá xa'anoodá' i dahhiya', ta haleemiidá' xa'anoó sla/ato. 25Hhaee'eé', án gár ni slaa' a lu/aaráywí un xuá', as kuungá' miti kiloohúng xirfayeemisaara' as sagalooarhúng. Ala lu/aaráy a kwí. Múk Israeli bahh'alé muner'ín aa gawduuduúr, ala ar har qoomár niina, ay dír múk xoordu sleémeero i dahi, kudá' ba/ám. 26Daqaní múk Israeli sleémeero i ba/án. Asma kaa gooín gídaabá, “Ba/amusmo naa hardáh, amór i dahhi a amór Sayuni. Inós dee/anu sleémeero gu hingees dír xwaylár Yakobowo. 27Alqadoorí an alqadoodá' aníng ni tleehh nee inooín, qoomár tlakweemaaín ngiwa hingees.” 28Múk Israeli a wakuusér Mungú asma Ya/abtór hho' kawa sií'. Adoorí ina tleehharút as kuungaásingá' múk xoordu. Ala múk Yahudi a múk taa tsawaár nee Mungú. Gawaá adoorihe inooín Mungú gi slaa' as baabi'ii'ín. 29Asma Mungú gurtleemuú aa haniís gu alki/iiká, nee slám hee bar ngwa tsawaár, gu si'iiká aluuwo. 30Kuungá' múk xoordu, kuungá' aáng ana dee/aanuté' dír Munguhe, ala hám daxta gurtleemuú Mungú ugwa sleeré', as adoodá' múk Yahudi iwa dee/aanuút. 31Múk Yahudi sleeme a adoodá'. Inooín hám naa dee/aanuutiyé' as adoodá' kuungá' tawa gurtleemuú sleeré'. Nee adoorí ina tleehharút as inooín sleeme gurtleemu kuwa slay aluuwo. 32Asma Mungú muu sleémeero gwa máy kiwa tseegiti baraá dee/aanuú wa ale, as inós daqaní sleémeero ngiwa gurtlay. 33Ga/aaweek, xáy, daqaari'iimár Mungú adór kar úr, nee sagalooarós nee xu'utiro. Heé sakwasleemarós tsaahharo ga aleesláw a heemá? Heé lohuduuwós leelehhituuwo gi aleesláw a heemá? 34Asma Gooi i kat, “Heé inslawoó Aako gu xuú' a heemá? Heé inós gu hara'ayiiyiím a heemá? 35Heé inós gwa gaár i haniis a heemá as inós kuwa bui aluuwo?” 36Asma mura' sleémeero inós guna tleéhh, slám i kumiit as aleesleemuuwós, nee in deer as inós. Inós i xirfuuti ay alhhe'eesaay wasle. Amin.

will be added

X\