RUMI 1

1Ánuú Paulo barwaárí ngina gooiím. Aníng a lawaalmoó Kristo Yesu. Aníng tina ateét tawa ya/abusmo, nee tiri tsawaár as Ya/abtór hho' ar Mungú ngiwa alki/iit. 2Ya/abtoorí hho' Mungú aa al'axweés iimír aáng wa ale ar afér aaruuse, kaa gooín baraá Gooír hhohho'. 3Ya/abtoorí a iidíguú Garmaawós, Aakoorén Yesu Kristo. Inós an hee, nee tlahhaywós oo baraaká' yaamu a tlahhoó Daudi. 4Slám inós ku hhoohhoó' adór Mungú wa ale, asma inós an Garmoó Mungú. Gaarí kaa laqán qoomár inós kuwa waasle/atís baraá múk aa qaátl wa ale. 5Mungú aníng ina tsuuqaá i haniís ar niwa ya/abusmo tleehhiit as Kristo. Adoorí gana tleéhh ar loohír Kristo, as aníng múk xoordu sleémeero nguwa geerahaar amoorós i alé, as nguwa haratlintii'iya', nee nguwa ilaiwawa/iya'. 6Baraá tla/angw'ine kuungá' sleeme a deer, kuungaásingá' taa ateét amór Yesu Kristo. 7Barwaárí ngina gooiím amorhúng i alé, kuungaásingá' baraá gixsár Rumi, kuungaásingá' sleémeero awa taa slaá' nee Mungú, nee tunduri ateét tawa múk hhohhó' oo Mungú. Mungú Baabuúrén nee Aakoorén Yesu Kristo kuungá' nu tsuuqi nee nu waydí haniisi. 8Gár har geera Mungúeé' un sluufimiís baraá Yesu Kristo ar alé as kuungá' sleémeero. Asma umuúqo diiro baraá yaamu sleémeerowo haratlintaaorhúng ka alki/iit. 9Mungú ga xuu' adór kuungá' án nur aleefiririím umuúqo daqto. Mungú aníng un sagadiyuús ar muunuúeé', ar Ya/abtór hho' ngiwa alki/iit ar iidíguú Garmaawós. 10Án Mungú un fiririím umuúqo daqto hardahamuú amorhúng nguwa aleeslaw barnaxes a sla'aarír Mungú. 11Asma án kuungá' nu artá wa slaá' ló'wa ale, as tsuuqaá Qeeru ngiwa haniis as kuungá' tunduwa gawdeesi baraá haratlintaaooro. 12Gídaabár'eé' a tí, “Gár ni slaa' masók a aníng tin /uuruú i haniis dinkwa nee kuungá' ar loohír haratlintaaoorén tidá' ta koomaan, haratlintaaorhúng nee haratlintaaor'eé'.” 13Hhaee'eé', gár án dirhunge ni xu'utisár wa slaa' a tí gídaabá, aníng aga slaá' daqtá yaarire niwa amorhúng i hardah. Ala taa il/án tam ay hamí. Gár nisa daqeemuú slaá' amorhúng i alé, a gídaabá, masók múk ni amór Yesu i huuw, nguwa slaw dirhunge, adoodá' muu ngura sláw dír múk xoordaá hatlá' sleémeerowo. 14Aníng ti iinuus nee múk Yunani, tam múk Yunanirooká sleeme. Aníng ti iinuus nee múk sagalooár koóm, nee mukduú sagalooár koomaaká sleeme. 15Gawaá adoorihe aníng a ló'wa slaá' Ya/abtór hho' ngiwa alki/iit dirhunge sleeme, kuungaásingá' baraá gixsár Rumír hootá'. 16Aníng Ya/abtór hho' a murér wa ara'araaká. Asma Ya/abtór hho' an /uuruú Mungú kudá' ba/amár huwahuúw dír umuúqo heewo oo aa haratlintii'i, har geeraawo a dír heé Yahudi, nee tam dír heé Yunani sleeme. 17Asma baraá Ya/abtór hhoe loohír Mungú kaa geehhooutís ar hee nguwa gan'amkú i harafaari as haratlintaao. Nee loohirí i haratlintaaór huwaahúp sleeme. Asma Gooi i kat gídaabá, “Heé gan'amuú koóm gár ir slafi a haratlintaao.” 18Asma Mungú xarasleemaawós gina geehhooutís gawaá doorí wa ale daanduú múk tlakuuse nee oo aa dee/aanuut, kudá' looeema gaa sii' ar tlakweemaaín. 19Mungú mukwí gár nguwa i xaraásl, asma muruuduú Mungú aa xu'utiít dir'ine, kudá' hee xu'utiro i aleeslay. Asma Mungú muruudá' gwa qaroó dir'ín i geehhooutís. 20Aleesleemuú Mungú oo alhhe'eesay wásl, nee mungu'iimarós, muruuwí hee gu ariiká ilaawo. Ala tam adoorihe muruuwí aa geehhooúy iimír Mungú yaamu ngiwa tleéhh. Asma tlehhemi'iiwós kudá' aa tleéhh muruuwí ngwa laqaaqané'. Gawaá adoorihe gár tar tlaanki i káhh. 21Inooín tam Mungú ngwa tsaahhi'i, ala inooín ngwa xirfayeesi'iiká gídaabá tawa Mungú, nee slám ngwa sluufimiisi'iiká. Ala inslaway'ín iri daktu'uút, nee muner'ín tidá' sagalooár koomaaká iri ak gíp. 22Inooín ta kaahi, “Atén a sagalooár koomaán,” ala laatí inooín tari daktu'uút. 23Inooín Mungúduú slafíngw alhhe'eesay wásl koóm kwaa xirfayeemisiiká. Ala gár inooín taa xirfayeemiís a munga'aá muqsla, kudá' taa tleéhh ar slaqsa'aá múk qaátl nee awa tsir/o, nee awa makaay, nee awa makaydá' ya'a' waslen. 24Gawaá adoorihe Mungú inooín giri máy, as muruudá' slasla/arén oo ta slai baraá muner'ine nguwa tleehhiya'. Nee tam inooíná kilá' slaqooín ngiri murekeemisiyé'. 25Inooín looeemaá Mungú ngina waa'alhané' nee lama. Inooín gadaádá' taa tleéhh nee Mungú, kan ilaiwawaa/, nee kari xirfayeemiis, ala Mungú inósuú kilá', kuduú Tleehharusmo, kwaa xirfayeemisiiká. Inós an kudá' ta xirfayeemisi ay alhhe'eesay wasle. Amin. 26Gawaá adoorihe Mungú inooín giri máy, as ilatleerir'ín ar mure wasl kawa eehari. Tam /ameena tlehhemuuín kudá' hariím, gídaabá tawa alhooti nee hhawaate, guri warqés. /Ameena iri fuqús nee /ameena. 27Hhawaate sleeme tlehhemuuín kudá' hariím, gídaabá tawa alhooti nee hare, kuri máy, tiri kilooín ilatleeruusiyé' ló'wa ale. Hhawaata iri hhawaatuú hatlá' ilatleeruús ló'wa ale. Hhawaata tlehhema'aá hariima'aaká, awa murér koomá', giri tlehhiít dír hhawaatuú hatlá'. Bu'utuudá' inooín wa hariím as tlehhemuuín kuduú qwanaay, kuri sláy gawaá slaqooín wa ale. 28Inooín xu'utidár Mungú kuwa xui, inooín kana gaár i xuiiká. Gawaá adoorihe Mungú sleeme inooín giri máy baraá inslaway'ín kudá' aa hhitiruut, as muruudá' hariimaaká kuwa tleehhi. 29Inooín tari haáts muruudá' hariimaakahe, nee tlakweemaawo, ilatleerír peésa, sagagawdeema. Tari haáts da/ito, tsu/uta nee gila, al/ayma nee fola. Tari kaantín, 30tari /ayseenaá tlaáq, Mungú kuri aáhh. Inooín tari siduuse tleehhiít, nee daara/uuse, nee múk ti kilooín xirfayeemiís, múk lohuudaá tlehhema'aá tlákw leelehhiít, múk xwaylitér'ín iialooeemisaaká, 31múk fuquraangw wásl, múk inkihhimuúa koomaaká, múk muk'ín gu sla'aaká, nee múk gurtleemuú koomaaká. 32Mukwí sakwasleemár ganaa' ar Mungú ga ló' wa xuu', gídaabá heé muruuwí gu tlehhahhiít, gár kus hariím a gwa'ara. Ala tam adoorihe inooín muruuwí ku tlehhiit. Nee gár ak tlaakw a tí gídaabá inooín mukdá' muruuwí gu tlehhiít ku aleeya/aa/án sleeme.

will be added

X\