MATAYO 27

1Looa niwa tleér geeraharuusér uren sleémeero ar saalíngw múk Yahudi nee bariisér múk Yahudi tari al'axweés adór ta laqi daanduú Yesuwo as kuwa gaasi. 2Yesu kuri tseék, kuri huúw ay amór Pilato, ga/awusmoó Kaisari. 3Yuda, kudá' Yesu gwa sakii/, ngiwa ár gídaabá Yesu kwa qaro sakwasleemuút, iri gurhaamuút. Shilingidá' mibeeraá tám gari ki/ís dír geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi nee bariisee, 4iri oó', “Aga dakuús, asma heé tlakweemaá koomaaká nguwa sakií/.” Inooín tari oó', “Gár atén ti huuw gawaá tisinge a milá? Kangwsíng a kók.” 5Peésadá' gari kwaáhh baraá Doó Mungú, iri quútl, iri tláy, tiri tareereeár áy. 6Geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi peésaadá' kari taataáhh, tari oó', “A hariímarooká peésaarí kawa qaasaan baraá sandakmoó ilahhooa, asma a peésár tseere.” 7Tari al'axweés, Qaymór tleeusmo kari tlaáxw ar peésadá', tawa dír folituú dahaaye. 8Gawaá adoorihe qaymoodá' kari báy “Qaymór tseere” tam ay laarí. 9- 10Gawaá adoorihe /aymuudá' aarusmo Yeremia aa oó' iri boó/, kudá' iwa káh, “Shilingidá' mibeeri tám kari taataáhh. Qaymór tleeusmo kari tlaáxw ar peésaadá', adoodár Aako ngira hara'ayín. Hariímarí a tidá' taa axweés nee múk Israeli asma weerisár heedaádá'.” 11Yesu iri sihhiít dír geerá ga/awusmoó Kaisari. Ga/awusmo Yesu guri yaahaás iri oó', “Kuúng a waawutmoó múk Yahudíro?” Yesu iri oó', “Kuúng an kát.” 12Ala qoomár kuwa sakwasleemuút nee geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi nee bariisee, gár aa oó' i káhh. 13Pilato iri oó', “Kuúng a axamisakáhe mura' a magá' oo tindi daanduuwók i kaahi?” 14Ala Yesu tam /aymuú wák gwa tlaxwiiká. Tam ga/awusmo iri ló'wa waa/oó/. 15Umuúqo deelór Pasákuwo ga/awusmo heé wák gun gweer baraá múk taa tsegiiti, heedá' muu i gweerár wa slai. 16Deeloodae heeko taa tseék i deer, inós a heé taa xuú' nee muu, umuuwós ku babay Baraba. 17Boo/aydá' iwa burumburiít, Pilato iri oó', “Heé ta sla'a' a gaalá, Barabáwo laqaá Yesu, kudá' ta babay Kristo?” 18Asma inós gaa xuú' gídaabá gár Yesu kungu sa duúx a da/i. 19Nee Pilato iwa iwiít gawaá kitaangós kuduú kwasleema, hareerós hee nguri ya/áp, guri beér, “Kángw heesíng gan'amuú koóm mu i dahaar. Asma laarí xweeraawo án taa slahhe'eemaamiís ar baraá tlata as inós.” 20Geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi nee bariisee boo/aay kuri harakeemiís as Baraba kunguwa duuxi nee Yesu kuwa gaasi. 21Ala ga/awusmo iri oó', “Heé ni gweer baraá mukwí tsare a heemá?” Tari oó', “A Baraba.” 22Pilato iri oó', “Ala Yesuwí ta babay Kristo án adór ngu laaq a adoomá?” Sleémeero tari oó', “Kikieek gawaá msalaába.” 23Pilato iri oó', “Asma milá? Gár aa tlakweés?” Boo/aydá' tsimaahhiro iri ak buúhh, tari oó', “Kikieek gawaá msalaába.” 24Pilato ngiwa ár gídaabá gár i bui i káhh, ala a tsimaahhi in tlahhaatláhh, ma'aay giri taataáhh, dabaawós giri hamaátl dír geerá múk wa ale, iri oó', “Aníng tlakweemaá ni koom i kahhiyá' gawaá daanduú heewí gan'amuú kooma. Ala kangwsíng a koohúng.” 25Muu sleémeero iri oó', “Tseereerós atén ti /ak, nee na/'iirene.” 26Pilato Baraba guri gweér. Nee Yesu muxtár qaw'iwo nguwa hhe'eés, guri dabaaín i qaás as kuwa kikii'i gawaá msalaába. 27Yesu kuri huúw baraá boomár ur nee askaárír Pilato. Nee askaárír yaariir guri i burumburít. 28Inqwaruuwós kuri duúx, kuri tsiitiís ar inqwaarír siira/aat. 29Slamángw laqaya' kuri tlaatlaáw, kuri dahaás gawaá sagós. Daai kari haniís dákw doó /iyáy i alé. Tari tseeamín geeraawós wa aleeró kuwa niqimisi, tari káh, “Waawutmoó múk Yahudi, laawaay.” 30Kuri i nitsimiít, daaidá' kari taataáhh dakós wa ale, kuri saga muúx. 31Niqimisuuwo kuwa hhe'eés, inqwaaridá' kari hingeés, kuri inqwaruuwósú kilá' i dahaás. Kurir tláy, kuri kikiiár áy gawaá msalaába. 32Qoomár tawa ti'imiiti, heeko kuri ár oo yaamaá Kirenér daáhh, umuuwós a Simoni. Heewí kuri harakeés as msalaábár Yesu ngiwa gagaari. 33Tawa hardáh didár ta babay Golgota, gídaabárós a “Fartá saaga ”, 34difaír taa garka qarqaár i aleedoók kari haniís. Ala ngiwa tsaáq, gay sií' wahto. 35Kikiiaro kuwa hhe'eés, inqwaruuwós kuri qasmiís ar loohír adór mugú'. 36Tari iwiít yaamí alé as kuwa xun. 37Nee gawaá ságw msalaábarose gadá' kusa sakwasleemuút kari gooín gídaabá, “Heewí a Yesu, waawutmoó múk Yahudi.” 38Qoomaadae mukko tsár oo malguuse kuri al kiki'ín nee inós, oo wák dákw doó /iyáy, nee kuqá' dákw doó basáy. 39Nee múk loohidae waraáhh Yesu kuri tloqomiís ta hara sager'ín muumukuumiis, 40ta kaahi, “Kuúnguudá' Doó Mungú gu feé/, nee kuri tléhh deelo tame, ti kilók alee/is, kuúng barnaxes aqo Garmoó Mungú, aweeráng gawaá msalaábaro.” 41Slám geeraharuuseedár saalíngw múk Yahudi guri niqimís, nee intsaahhatuusér hara'ayár Musa, nee bariisee, kuri babáy, 42“Múk hatlá' guna alee/iimiís, ala inós kilós alee/iisaro ti aleeslayká. Inós a waawutmoó múk Israeli. Axáy, i aweeri gawaá msalaábár wa ale hamír kilá', daqaní atén u haratlintiaán. 43Inós Mungú gwa haratlintatií'. Barnaxes Mungú inós ngu slaa', a ngu ba/amisi hamí. Asma inós ina káh, ‘Aníng a Garmoó Mungú.’ ” 44Slám mukduú malguuse oo nee Yesu taa al kiki'ín, nguna adoodár /ooslisliné' sleeme. 45Looár lahhoó' iwa xeér, iimi iri gíp yaamu sleémeero ay looár gwaleél. 46Looár gwaleele Yesu iri tseé' ar afór ur, iri oó', “Eloi, Eloi, laama sabaktani.” Gidaabárós a “Mungúeé', Mungúeé', án misa meér.” 47Múk didaádí dirií' bahh'alé adoodá' ngiwa axaás, tari oó', “Heewí i Eliyá ateetín.” 48Hamtidár kilae heeko wák dir'ine iri ta'aín, warqamooko guri tikiís ar ma'aá qarqará' awa taa tsoó/ baraá na/'aá xaaí wa ale, guri siíhh gawaá afkwá, daai, Yesu guri wahaás ar warqamoodá'. 49Mukduú hatlá' iri oó', “Xáda xáy, a araán, Eliya ngu aweeriisár áya?” 50Yesu iri malé tseé' ar afór ur, iri gwaá'. 51Inqwaarír baraá Doó Mungú, ar do' gwa qasis, iri tla/a feehhít gáwtá wa ale ay baraay. Yaamu nay daaraxaatiyé' as kunseeli, tla/u nay feehhamitiyé', 52/aantu nay kisiitiyé' nee múk yaariír oo hhohhó' oo aa qaatl nari waasleé/, 53baraá /aantu ngay geexáy. Nee alaá Yesu niwa waasleé/ niri dahiyé' baraá Gixsadá' Hhoohhoo' nee múk yaariír giri ara'ár. 54Geeraharusmooduú askaári nee mukdá' nee inós Yésú xuumá', kunseelidá' kawa ár, nee muruudá' aa tleehharuuti, tari ló'wa da'ayuút, tari oó', “Ar ló', heewí a tsuwá Garmoó Mungú.” 55Nee/ameenarka yaariir i amorqá' saáw wa xumís. Inooín an kudá' Yesu ngwa eehariye' amór Galilayár wa ale, nee nguri sagadiyusiyé'. 56Nee baraaine heé dáw a Mariamu Magdalene, nee Mariamu aayór Yakobo nee Yosefu, nee aayór doó Sebedayo. 57Qoomár tsiindo niwa xayé', heeko daqaarmo nay hardáh. Inós a heé yaamaá Arimataya. Umuuwós a Yosefu. Nee slám inós a eeharusmoó Yesu. 58Heewí nina hardáh dír Pilato as slaqwtá Yesu ngiwa firin. Pilato iri ya/án. 59Yosefu slaqwtá Yesu gari aweeriís, gari untsuús ar inqwaarír /awaak. 60Gari qaás baraá baa'aarós ar /aben, tidá' aa foól gawaá tlaa/ár i aleeró. Tlaa/ár yangaariir gari gwangwaraá' gawaá afkwá /aantaadá' i aleeró, iri quútl. 61Ín Mariamu Magdalene nee Mariamu tidár tsár i didá' wa iwiwiitiyá', ta amór /aantaadá' ga/áy. 62Tam bál tsár, an deeloodár alaá deelór amohhe'eemisuú deelór ur ar Pasaáka. Baldá' geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi nee múk Farisayo Pilato kuri i burumburiít, 63tari oó', “Aáko, aga inslawaán gídaabá heedaáduú al/aymusmo qoomár iwa slafi ina oó' gídaabá, ‘Deelór tám bira waaráhh án ni waasleé/.’ 64Ala gawaá adoorihe hara'aya haniseek gídaabá /aanta kawa xun tam ay bál tám. Asma eeharuuseerós munguwa fiisór eér nee muu guri beer gídaabá, ‘Aa waasleé/ baraá múk aa qaátl wa ale.’ Nee al/aymár alhhe'eesaay tidár geera gari bá/.” 65Pilato iri oó', “Askaári a koondá'. Tlawsé', /aanta xuumaak adoodá' kar xua'.” 66Tari tláy, duguno kuri qaás gawaá tlaa/adá', askaári kari qaás as /aantadá' ngiwa xuun.

will be added

X\