MATAYO 26

1Yesu axweesanaywí sleémeero ooaro nguwa hhe'eés, iri oó' dír eeharuuseerós: 2“A xuá' gídaabá deelór tsár bira waaráhh, daqaní a deeloodár ur ar Pasaáka, nee Garmoó Hee ku sakii/ as kuwa kikii'i.” 3Qoomaadae geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi nee bariisér muu tari burumburiít baraá afenír doó geeraharusmoó saalíngw múk Yahudi, kudá' umuuwós ta babay Kayafa. 4Tari dinkwár wa axweés as Yesu kuwa qawti oohi, nee kuwa gaasi. 5Ala tari oó', “Adoosíng a tleehhanaaká deeloorí ure, as muu muwa tlaahhír awaán.” 6Qoomár Yesu iwa Betaniár i dirii'i dír doó Simónú tiqtír tsatimituú koóm, 7/ameenirka nina hardát. /Ameenidá' i chupiito'ór mooyángw koón, ar tlaa/anoó miisli. Mooyangwdá' tlaxoorós ka ur. Iri tseewuúr dír Yesu, chupiito'oodá' gari ku'ús gawaá ságw Yesú i alé, qoomár Yesu iwa dír muruú /aymár i dirii'i. 8Eeharuuse adoodá' ngiwa aán, tari buúhh tari oó', “Gár mooyangwqá' kus adooqár hhitin a milá? 9Asma geera burkwa weeriís, peésár yaariir ga sláy, kari haniis dír liitlakuuse.” 10Yesu axweesanay'ín nguwa tsaáhh, iri oó', “Asma milá /ameenirí mas daawitimisá'? Gadiyeérí naa aníng i tléhh ka hhoo'. 11Asma liitlakuuse nee kuungá' a dinkwa umuúqo daqto, ala án nee kuungá' umuú deelooro a dinkwaarooká. 12Inós mooyaangw nguna ku'ús gawaá slaqwte'eé', as slaqwte'eé' ngiwa geerí slik, as amohhe'eesár bál foolar'eé'. 13Án a kah, umuúqo diiro baraá yaamu sleémeerowo ar Ya/abtór hho' kawa alki/iiti, nee tí /ameenirí aa tléhh sleeme ka alki/iit as inslaslaangós wa ale.” 14Eeharusmoó wák baraá kudá' mibá nee tsare, kudá' ta babay Yuda Iskariote, iri hardáh dír geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi. 15Iri oó', “Án barnaxes ngu dirhúng i sakií/, gár ni hanisa' a milá?” Shilíngi mibeeri tám kay haniís dirós i alé. 16Iimír qoomaadá' Yuda pa/aangw guri leelehhiít oo Yesu ngur saki/i. 17Bál deelór geera ar deeloodá' ur ar Mikaátér taa sluufitisiiká, Yesu eeharuuseerós guri i daqeér guri beér, “Dír kuúng ta sla' a diimá ar muruú /aymár Pasaáka ku i amohhe'eesaan?” 18Yesu iri oó', “Tlawsé' baraá gixsa, dír doó heeko, ku beera', ‘Intsaahhatusmo i kaahi, Qoomar'eé' aa tseewuúr. Án muruú /aymár Pasaáka u dír do'ók wa /aáy, dinkwa nee eeharuuser'eé'.’ ” 19Eeharuuse adoodá' Yesu ngira hara'ayín gari tléhh. Muruú /aymár Pasaáka kuri amohhe'eés. 20Qoomár tsiindowo, tawa iwiít dír muruú /ayma dinkwa nee eeharuuseedá' mibá nee tsár, 21qoomár tawa /ayin, Yesu iri oó', “Heé wák baraá tla/angwhunge aníng i sakii/.” 22Eeharuuse iri ló'wa gurhaamuút. Tiri wakeetiné' yaahamisuwo gídaabá, “A anínge, Aáko?” 23Yesu iri oó', “Heé nee aníng aga altsaakwaan baraá isaangi, an kudá' aníng i sakií/. 24Ala Garmoó Hee inqo amór gwa'arár i hii'iit, adoodá' kara gooín daanduuwose. Ala heedá' Garmoó Hee gu sakií/, hhintluuwós ku gawít. Inós a tsiní geera bur kwa laqwaaliiká.” 25Yudadá' Yesu gu sakií/ iri oó', “Intsaahhatusúmo, a anínge?” Yesu iri oó', “Kuúng aga ó'.” 26Qoomár tawa /ayin, Yesu mukatmo guna óh, iri sluufiís, guri parhhamiís, guri eeharuuseerós i haniís, iri oó', “Oohaak, /ayaak, gaarí a slaqwte'eé'.” 27Xooslmoó wahaangw guri óh, iri sluufiís, guri haniís, iri oó', “Kuungá' sleémeero baraá xooslmoowí wahaak. 28Asma gaarí a tseerer'eé' ar alqado, ar ku'uut as múk yaariír as hingeemisuú tlakweema. 29Án a kah, ma'aá sabiíbu i baloó wahaaká ay bál deeloodá' awa /aben ngiwa wah dinkwa nee kuungá' baraá waawuti'iimár Baabuúeene.” 30Tawa hhe'eés daa'aango, tari tsa/án gawaá tloomár xaaiikaari ta babay Miseituni. 31Yesu eeharuuseerós gari báy, “Xweeraaká' laarihe kuungá' sleémeero insereehhi nu eér as aníng, nee aníng iri geexeerá'. Asma kaa gooín gídaabá, ‘De'eamusmoó bee/aangw u slaáhh, nee daqtá bee/aangw iri diya/át.’ 32Ala án binda waasleé/, án a geerí tláw Galilayár i alé.” 33Petro iri oó', “Tam sleémeero insereehhi gi eera as kuúng, ala án i baloó eeraaká.” 34Yesu guri báy, “Án a kah, konkomo iwa uui xweeraaká' laarihe, án kuúng iga tlánk sagaáwa tám wa ale.” 35Petro iri oó', “Barnaxes gár tiwa hariím a tawa alqatlaan nee kuúng, tam adoorihe u baloó tlankaaká.” Eeharuuse sleémeero adoorí sleeme gay ó'. 36Yesu nee eeharuuseerós tari tláy ay dír asalmooko ta bay Getsemane. Eeharuuseerós gari báy, “Diirí iwiitaak, daa aníng a amorqá' i firór áw.” 37Petro gurir tláy dinkwa nee daaqaydá' tsár oo Sebedayo. Gurhaamír ur guri iimu/uún, nee iri amoqwaqwadín. 38Giri báy, “Muunuúeé' gurhaamír yaariir gwa eér ar hariímár gwa'ara. Diirí wa iwiiwitaak, dalaaé' dinkwa nee aníng.” 39Iri geerí kumiít gár niinawe, giti gari yaamúr óh, iri firín iri oó', “Baabuúeé', barnaxes i ya/aán, qoomaarír slahha'amuo aníng i wa pa/. Ala ma tleehhaar ar adoodá' án ngir slaa', na tleehheek ar adoodá' kuúng ta sla'.” 40Yesu iri kií/ dír eeharuuseerós, naxés naa guiyé'. Iri oó' dír Petro, “Ahaá, aga aleesleeri'iikáhe tawa dal'a' dinkwa nee aníng tam qoomár niinawe? 41Dalaaé', firiiriimé', mutunduwa ar baá/ iiara'aduuwo. Muuná ku hhoó' ala slaqwa i /uuruú koondaaká.” 42Yesu iri malé kií/ sagaáwa tsare, iri firín iri oó', “Baabuúeé', barnaxes slahha'amuuwíp hingeesaro i ya/anaká, barqo ay dír ngway slaw, sla'aarirók i bo/.” 43Yesu nay malé kií/, naxés naa guiyé', asma ilaaín naa il'uu'uyé'. 44Yesu eeharuuseerós gari malé didí geexáy, iri tláy iri malé firín sagaáwa tame, /aymi'i aqo kudá' kilá' gina inkií/. 45Yesu iri kií/ dír eeharuuseerós, gari báy, “A kumitá'a gu'uteero asma tawa hungu/usa'? Ga/aawaagáy, qooma aa xeér, Garmoó Hee ku qaas gawaá dabaá múk tlakuuse. 46Tlawaré', diirí geexawaare'. Ga/aawaagáy, kudá' aníng i sakií/ naa tseewúy.” 47Qoomár Yesu iwa baraá axweesanaydí kahhi, naxés Yuda, oo wák baraá eeharuuseedár mibá nee tsare, niri hardáh nee boo/oó úr oo muu. I pangadaá koná' nee guhhuli'i. Mukwí amór i dahhi a amór geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi nee bariisér muu. 48Yudadá' Yesu gu sakií/ laya gaa qaro geerí haniís gídaabá, “Heedaádá' án ni ma'aas an inós, ku otá'.” 49Yuda niri hardáh dír Yesu, iri oó', “Intsaahhatusúmo laawaay.” Guri ma'aás. 50Yesu iri oó', “Mulqúmo, tidá' nisa hardát tleehheek.” Mukdá' ngwa oohár ay niri hardáh, Yesu kuri hara /akuút, kuri óh. 51Nee heeko wák oo nee Yesu ti koomá', paángarós gari óh, gari duúx baraá qawáy wa ale, lawaalmoó geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi guri iia tsaát. 52Yesu iri oó', “Paángarók ki/iseek baraá qaway, asma mukdá' slaáqw ar pangadu, ta qwaar ar pangadu. 53Kuúng ka xu', aníng Baabuúeé' u aleeslawaakáhe firooro, ar slawá mibá nee tsár awa malayke, tam awa ak yaariir sleeme, ngiwa haniisi hamír kilá'? 54Ala án adoorí bara tleéhh, adór Gooi ir bo/ a adoomá, tí kah gídaabá muruuwí gár kuwa hariím aqo in tleehharuut.” 55Hamtidár kilae Yesu boo/aay guri báy, “Ahaá baré nina ti'ité' amor'eéni alé ar pangadu nee guhhuli'i, adór múk malgusmoó oohár áw. Umuúqo deelooro aníng a baraá Doó Mungú wa iwaawiít niwa intsaahhatimaamis, ala kuungá' i uhahiinda'aaká. 56Ala tí sleémeero in tleehharút as gooír aaruuse iwa bo/.” Eeharuuseerós sleémeero guri geexeér, tari goów. 57Yesu kuri óh, kway huúw amór Kayafa, geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi. Diirí an dír intsaahhatuusér hara'ayár Musa nee bariisee i burumburít. 58Petro iri eehararín ar saaweema ay dír afenír doó geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi. Iri dáh baraá do', iri iwiít dinkwa nee sagadiyuusér do'dá', as alhhe'eesaydá' nguwa ari. 59Geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi nee múk doó kwasleema sleémeero lamabu'úngw lama kuri leelehhiít daanduú Yesuwo as kuwa gaasi. 60Ala lamabu'úngw taa sláy i kaahh, tam lamabu'uusér yaariir ar lama naa ti'iti. Aluuwo múk tsár niri hardáh, 61tari káh, “Heewí ina oó', ‘Án do'wí oo Doó Mungú fee/aro u aleesláw nee nguri tleéhh deelo tám.’ ” 62Geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi iri sihhiít iri oó dír Yesu, “Masa xaslít? Mukwí gár daanduuwoge i kaahi a umós?” 63Ala Yesu aa ilawatsiiká. Geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi Yesu guri báy, “Án kuúng u báw, lo'o huuweek ar Mungúdá' slaáf. Atén ti ádbeer kuúng barnaxes aqo Kristo, Garmoó Mungú.” 64Yesu iri oó', “Kuúng aga ó'. Ala án a kah, iimír hamí Garmoó Hee u aandá' aa iwiít dákw doó /iyáy oo kudá' aleesleemuú koóm, nee nay kii/ ar gawaá hunkoó doori.” 65Geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi inqwaruuwós guri feehhamiís, iri oó', “I Mungú /ooslislín. Gár lamabu'úngw hatlá' ngus ala leelehhiitaan a milá? Qaytsité', /ooslisliingós kwí hám ugwa axasé'. 66Xáy, ma katá' kuungá'?” Tari oó', “Gár iwa harin a gaasa.” 67Kuri gitsee/a i nitsimiít, kuri tuu'uút ar kundi'i. Nee bahh'alé nguri tlaaqarma' muxiyé', 68tari káh, “Aá Krísto, atén i ooang, heé kuúng ugwa muux a heemá?” 69Petro i iwiwiit dír afenír doó geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi. Sagadiyuso'orka wák guna i daqeér, iri ó', “Kuúng a heé wák dír mukdá' nee Yesú Galilaya ti kooma'a.” 70Petro iri tlaánk geerá muu sleémeero wa ale, iri oó', “Gár kiíng ta kat án a xuaaká.” 71Petro iwa tsee/aá i ti'iít, iwa afkuú do' i hardáh, dasír hatlá' guri aán. Dasiidá' mukko didaádí dirií' guri beér, “Kwí i dinkwár i dirii' nee Yesú Nasareti.” 72Petro iri malé tlaánk ar lo'o, iri oó', “Heesíng án u xuaaká.” 73Deelór niiná iwa gwá', mukdaádá' naa baraadí hardah Petro kuri i daqáy, kuri báy, “Ar ló', kuúng a heé wák dir'ine. Asma tam axweesanaywók sleeme kuúng u laqaqán.” 74Petro lo'o gari huúw iri oó', “Án heesíng burqo xuú' ni gwaá'.” Hamtidár kilae konkomo iri uú'. 75Petro /aymuudá' Yesu aa oó' guri insláy, kudá' iwa káh, “Konkomo iwa uui, án kuúng iga tlánk sagaáwa tám wa ale.” Petro iri ti'iít tsee/aá i alé iri /aa/amín ar gurhaami.

will be added

X\