MARKO 7

1Múk Farisayo tana geeraawós i burumburiít dinkwa nee intsaahhatuusér hara'ayár Musa bahh'alé, tidá' Yerusalemú daahh. 2Eeharuuseerós kari ár bahh'alé ta /ayín ar dabaá taa hamatliiká ar adoodá' unuú múk Farisayo i kaahiya', gídaabá daba' ki hamaatli bar ta /ayín. 3Asma múk Farisayo nee múk Yahudi sleémeero daba' birka hamatliiká ar adoodá' unuuín i kaahiya', ta /ayinaká, asma unuuín awa iimír múk urén. 4Tam barta baraá boo/oó daahh, ta ayinaká ay dír ti hamtlin. Nee muruú hatlá' sleeme ku tlehhahhiit, oo taa hara'ayín dir'ine, adór xooslár muruú /ayma kawa hamtliti, nee dahhaaráy, nee xooslár muqsla. 5Mukdaáduú Farisayo nee intsaahhatuusér hara'ayár Musa kuri yaahaás gídaabá, “Ahaá, eeharuuseerók unaá múk urén misngi eeharahatká, masta /ayín ar dabaá taa hamatliiká?” 6Giri báy, “Tidá' Isaya aa aarír wa oó' daanduú hhaahhafingwhúng a ló', adoodá' kara gooín gídaabá, ‘Mukwí aníng i ilaiwawaa/ ar afe, ala muner'ín ka saaw dir'eene. 7Inooín aníng i tawó xirfeemisiyá'. Gár ta intsaahhatimisi a hara'aydaá muu hariimár axweesantá Mungú wa ale.’ 8“Kuungá' hara'ayár Mungú ana meeré', unaá muu kiri eehadé'.” 9Giri báy, “Ka hhoo'. Mungú ugwa sié' asma unuuhúng kiwa ota'. 10Asma Musa ina oó', ‘Baabuúwók nee aayoorók ilaiwawa/eek. Heé baabuúwós gu /ooslisliím laqaá aayo, gár kuwa hariím a gwa'ara.’ 11Ala kuungá' a kata', ‘Hee baabuúwós laqaá aayo birnga báy, gadaádá' án tiwa hariím kuungá' i haniisaro daxta ngi haniisaaká, asma aga Mungú i haniís as tawa Korbani. Daqaní tari naagáy.’ Korbani gídaabárós a gár taa Mungú i haniís. 12Gawaá adoorihe kuungá' ugwa ila/é' ar baabuúwós nee aayo ngiwa alee/iisi. 13Axweesantá Mungú kari warqesé', as unuuhúng kuwa intsaahhatimisa', kudá' taa ilaoté' amór múk urén wa ale. Muruú hatlá' oo yaariír sleeme i deer oo ta tlehhahhita' oo adór kwí.” 14Boo/aydá' guri ateét malé alé guri báy, “Sleémeero iiár i qaasaré' nee ka tsahhá'. 15Gár hee i /ayi, gway slasla/arés, i káhh, aqo har tidá' baraá muunuú heé daahh, an tidá' gu slasla/arees. [ 16Hee barnaxes iiaá axamis gi kón, i axaasi.]” 17Dír muu ngiwa geexáy iri dáh baraá do', eeharuuseerós guri yaahás iidíguú slaqsaydae. 18Giri báy, “Tam kuungá' sleeme gár ta xua' i káhha? A xua'aakáhe gídaabá gár hee aa /aáy muunuúwós gu slasla/areská, 19asma i datká baraá muunuú heé i alé, aqo har baraá gura' kilós, aluuwo nin ti'ít, kari kwaahh.” Axweesantihe gari xu'utís gídaabá umuúqo gár /ayma i hariín kawa /ayi. 20Giri báy, “Tidá' baraá muunuú heé daahh an tidá' gu slasla/arees. 21Asma inslaslángw tlákw ám ni dahhi a baraá muunuú hee, kudá' oo hee iwa fuqtá ay, iwa fiisór ay, iwa tsu/tár ay, 22iwa tsaatusmo tleehhiti, iwa qahusmo tleehhiti, iwa muruú tlákw tlehhiiti, iwa al/agin, iwa heé mure wásl tleehhiti, iwa iltá tlaákw ar xuumiisi, iwa daanduú heé kaantin, iwa daara/an nee iwa daktu'uuti. 23Muruuwí tlákw sleémeero dír i dahhi a baraá muunuú hee, nee an muruudaádá' oo hee gu slasla/areés.” 24Yesu iri tláy didae ay amór yaamaá inslaawoó gixsár Tiro nee Sidoni. Iri dáh baraá do', asma dír i dirii'i muu mingiwa tsaáhh, ala lu/uto taa aslayká. 25/Ameenirka dasiirós neetlaame aa eér, iidíguuwós nguwa axás, iri amoorós i daqeér, iri tumbarara'át dír ya'aawós i alé. 26Nee /ameenidá' ar tlahhoó Yunani, ar bartá múk Sirofoinike. Inós Yesu guna harhheehhe'és neetlaameedá' ngiwa hingeesi dír dasiirose. 27Gari báy, “Lakiít na/'íi i ala aaxiye', asma i hariindaaká muruú /aymár na/'ii kuwa seeawér i kwahhi.” 28Inós guri beér, “Adoosíng a ló', Aáko, ala tam seeawér dír muruú /aymár wa xumiis, muruú /ayma kudá' na/'ii i paahhamisiya' baré guqo /ák.” 29Gari báy, “As adoosíng taa oi, kiíng tláw, dasiirók neetlaameedá' gaa geemeér.” 30Iri do'ós i wátl, dasiirós gari qatí eér, neetlaame gaa geemeér. 31Yesu iri tláy malé alé baraá yaamaá inslaawoó Tiro, iri waaraáhh ar Sidoni ay tlawtá Galilaya, tla/ángw yaamaá Gixsadaá Mibaangw gunara óh. 32Heé iia wásl nee afa wásl kuri dirós i huúw, Yesu kuri harhheehhe'eés nguwa dákw i qaasi as nguwa hungu/uusi. 33Yesu heedá' gurira quútl dír muko, ditsaawós giri baraá iiaá heedaádí qaás, iri tsuúq, guri tsifrangw kwatiít. 34Iri gawaá doorí qaytsiít, adoodá' gana huwá wa ár, guri báy, “Efata,” gídaabárós a “Gweeriít.” 35Hamtidár kilae iiaawós niri axaasiyé', nee tsifrangós iri wanana'aát, axweesani gari aleesláy. 36Muu guri báy, “Kangwsíng mu heé i ooara'.” Ala inós timnga adoodá' bayi, tana ak ilakaaharúy alki/ituuwo. 37Waa/oo/amooro tari harwaaraáhh, tari káh, “Mura' sleémeero tlehhemuuwo gwa qoomeés. Múk iia wásl axamis gwa aleesláy, nee múk afe wásl axweesani gaa aleesláy.”

will be added

X\