MARKO 14

1Deelo aa mét tsár deelór ur ar Pasakuwo nee deeloodár Mikaátér taa sluufitisiiká kawa /ayi. Geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi nee intsaahhatuusér hara'ayár Musa loohi kana leelehhiít ar Yesu kur oohi ar naaqo, nee kuwa gaasi. 2Tana oó', “Tí a tleehhanaaká deeloorí ure, as muu muwa tlaahhír ar awaán.” 3Inós iwa Betaniár i dirii'i, dír doó Simonú tiqtír tsatmituú koóm, iwa dír muruú /aymár i iwiít, /ameenirka nina hardát. /Ameenidá' i chupiito'ór koón ar taa tleéhh ar tlaa/anoó miisli. Chupiito'o i mooyángw koón, mooyángw ta babay nardo, kudá' tlaxo gawít. Chupiito'oodá' gari gás, mooyangwdá' guri adaá wa ku'ús gawaá ságw Yesu. 4Mukko iri buúhh ta kaahi, “Asma milá, mooyangwqá' musku adooqár hhitín? 5Asma geera mooyangwqá' burkwa weeriís, tam shilíngi tsiire tám nee afiiri ga sláy, narkuute kay qáy.” /Ameenidá' kari i gilín. 6Yesu iri oó', “Mawaak, gár kahar daawitimisa'? Gadiyér hhoo' nga aníng i tléhh. 7Narkuute nee kuungá' a dinkwa umuúqo daqto, nee bar alee/isár wa sla'á', umuúqo siiwaro a aleesleerá' kawa alee/isa'. Ala án nee kuungá' umuú deelooro a dinkwarooká. 8/Ameenirí adoodá' aa asleér gaa tléhh. Slaqwte'eé' gaa geerí slík ar mooyaangw, asma gana amohhe'és asma deelór foolar'eé' wa ale. 9Ala án a kah, umuúqo diiro baraá yaamu sleémeerowo ar Ya/abtór hho' kawa alki/iiti, nee tí /ameenirí aa tléhh sleeme ka alki/aa/iit inslaslaangós wa ale.” 10Eeharusmoodá' ta bay Yuda Iskariote, oo wák baraá eeharuuseedár miba nee tsár, iri tláy amór geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi as Yesu nguwa dabaaín i qaasi. 11Inooín adoorí kawa axaás, tay qwalaá/ kuri báy, “Peésa ngi haniisaán bar adoosíng ngi tléhh.” Loohi gari leelehhiít ar ngur dabaaín i qaasi, nee qoomár ádhho'. 12Bál iimu/úngw deelór ur ar Mikaáteedá' taa sluufitisiiká, nee ar deelmoó bee/i oo Pasaáka kuwa gaás, eeharuuse Yesu guna yaahás, guri beér, “Dír ta sla' a diimá ar ta amohhe'eesaan ar muruú /aymár Pasaáka kuwa /ak?” 13Eeharuuseerós ar tsár gari ya/aáw gari báy, “Tlawsé' baraá gixsa. Nee heeko tiqo dogá' oo sirwír ma'aá koóm, ku eehadá'. 14Nee do'dá' inós i dahi, heé do'dá' loó' kwa beera', ‘Intsaahhatusmo i kaahi, doó dahaaye gaálaay oo aníng ni dah, oo aníng nee eeharuuser'eé' muruú /aymár Pasaáka nguwa /ayaan.’ 15Inós doó úr oo goroófak ngu kuungá' i laqán ar taa amohhe'eés. Muruú /ayma kwa gawaadá' wa amohhe'esá'.” 16Eeharuuse iri qútl, iri tleér baraá gixsa. Adoodádá' kaa báy iri bó/. Muruú /aymar'ín oo Pasaáka kuri baraadá' wa amohhe'eés. 17Qoomár tsiindowo Yesu nay hardáh nee eeharuuseedá' mibá nee tsár. 18Inooín tawa /ayin, Yesu giri báy, “Án a kah, heé wák dirhunge oo nee aníng al/ayiimá', án i sakii/.” 19Tari gurhaamuút. Umuúqo heewo gway yaahamiís gídaabá, “A anínge?” 20Giri báy, “A heé wák baraá kuungaáká' mibá nee tsare, oo nee án altikimiisá' baraá isaangi. 21Asma Garmoó Hee i amór gwa'arár i hii'iit adoodá' kara gooín, ala heedá' Garmoó Hee gu sakií/, a tsaxwa sakwasleemarós ngiwa wa /akuuti. Inós tsiní alók geera burkwa laqwaliiká.” 22Qoomár tawa /ayin Yesu mukatmo guna óh, iri sluufiís, guri parhhamiís, guri eeharuuseerós i haniís, iri oó', “Oohaak, gaarí an slaqwte'eé'.” 23Xooslmoó wahaangw guri óh, iri sluufiís, guri haniís, sleémeero tari wahán. 24Giri báy, “Gaarí a tseerer'eé' ar alqado ar ku'uut as múk yaariír. 25Án a kah, ma'aá sabiíbu i baloó wahaaká ay bál deeloodá' awa /aben ngiwa wah baraá waawuti'iimár Munguhe.” 26Tawa hhe'eés daa'ángw alaá /aymaaro, tari tsa/án gawaá tloomár xaaikaari ta babay Miseituni. 27Yesu giri báy, “Kuungá' sleémeero insareehhi nu eér, nee aníng iri geexeerá'. Asma kaa gooín gídaabá, ‘De'eamusmoó bee/aangw u slaáhh, bee/aangw iri diya/aat.’ 28Ala bar waasle/atisaro taa hhe'eés, án a geerí tláw Galilayár i alé.” 29Petro iri oó', “Tam sleémeero insareehhi gi eera, ala án i eeraaká.” 30Yesu guri báy, “Án a kah, xweeraaká' laarihe konkomoó tsár iwa uui, án kuúng iga tlánk sagaáwa tám wa ale.” 31Petro iri ak kumiít axweesanto i kaahi, “Barnaxes gár tiwa hariím a tawa alqatlaan nee kuúng, tam adoorihe u baloó tlaankaaká.” Kudá' hatlá' sleémeero adoodá' kay ooín. 32Tari hardáh ay dirka ta bay Getsemane, eeharuuseerós gari báy, “Diirí iwiitaak ay dír firooro ni hhe'ees.” 33Petro nee Yakobo nee Yohana girira tláy. Gurhaamír ur guri iimu/uún baraá muunaáwose, iri amoqwaár daawitimeero. 34Giri báy, “Muunuúeé' gurhaamír ur gwa eér ar hariímár gwa'ara. Diisíng wa iwiwiitaak, dalaaé'.” 35Iri geerí kumiít gár niinawe, iri tumbarara'aát, iri firiirín gídaabá qoomaarír slahha'amu ngu wa pa/, barnaxes i ya/aán. 36Iri oó', “Baabuúeé', Baabuúeé', kuunge umuúqo gaaro i ya/aán. Slahha'amkwíl hingeeseek dir'eene. Ala ma tleehhar ar adoodá' án ngir slaa', na tleehheek ar adoodá' kuúng ta sla'.” 37Niwa kií/ naxés taa guú'. Petro guri báy, “Ahaá Simóni, aga gúi? Aga aleesleeriikáhe tawa dala' tam qoomár niinawe? 38Dalaaé', firiiriimé', mutunduwa arbaá/ iiara'aduuwo. Muuná ku hhoó', ala slaqwa i /uuruú koondaaká.” 39Iri firór áy malé ale, /aymi'i aqo kudá' kilá' gina inkií/. 40Niwa kií/, naxés naa malé guiyé', asma ilaaín naa il'u'uyé'. Gár ku bay sleeme kaa xuuiiká. 41Niwa sagaáwa tám wa kií/, giri báy, “A kumitá'a gu'uteero asma tawa hungu/usa'? A ido. Qooma aa xeér. Ga/aawaagáy, Garmoó Hee ku qaas gawaá dabaá múk tlakuuse. 42Tlawaré', diirí geexaware'. Ga/aawaagáy, kudá' aníng i sakií/ naa tseewúy.” 43Qoomaadár kilae iwa adoodí kahhi, Yuda nay hardáh, oo wák baraá eeharuuseedá' mibá nee tsare. Boo/oó yaariír oo pangadá koóm, nee guhhuli'i, nee inós ti koná'. Tindi amór geeraharuusér urén daahh ar saalíngw múk Yahudi, nee intsaahhatuusér hara'ayár Musa, nee bariisee. 44Kudá' inós gu sakií/, gaa layár i laqán gídaabá, “Kudá' án ni ma'aas an inós. Ku otá', ku hubá', ku harmagahhá'.” 45Inós niwa hardáh iri amoorós i huwís, iri oó', “Intsaahhatusúmo.” Guri ma'aás. 46Inooín tindiri haratláy, kuri óh. 47Heeko dír bihhaadá' wa sihhimiít paángarós gana duúx, lawaalmoó geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi guri slaáhh, gway iia tsaát. 48Yesu iri oó', “Misna hardaté' amor'eéní ale ar pangadu nee guhhuli'i adór múk malgusmoó oohár áw? 49Umuúqo deelooro án a dirhúng i dirií' baraá Doó Munguhe, niwa intsaahhatimaamis, ala kuungá' i uhahiinda'aaká. Ala tí in tleehharút asma Gooi iwa bo/.” 50Eeharuuseerós guri geexeér, sleémeero tari goów. 51Garmaako inqwaarír /awaak gaa tsiit, Yesu guri eehaár. Kuri óh. 52Inós kuwa óh, inqwaarirós gari geexáy, iri /akuút ar /aankwets. 53Inooín Yesu kuri huúw ay amór geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi. Geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi, nee bariisee, nee intsaahhatuusér hara'ayár Musa sleémeero tari burumburiít. 54Petro iri eeharín amorqá' saáw wa ale, iri dáh baraá afeenír doó geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi. I asltá axwaanemiis nee múk dír do'dá' wa gadiyuús. 55Geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi nee múk dír kwasleema sleémeero lamabu'uungw kway leelehhiít daanduú Yesuwo, as kuwa gaasár wa slai. Ala lamabu'úngw ló' taa sláy i kaahh. 56Asma awa yaariir lamabu'úngw naa alki/iitiyé' a oo lama, nee lamabu'ungw'ín a dimbadimbé, taa slayká. 57Bahh'alé tana sihhiít kuwa lamabu'úngw lámtí kaahi, ta kaahi: 58“Atén ugwa axaasaán i kaahi, ‘Doó Mungú kwí taa tleéhh ar daba', án un feé/, nee baraá deelór tame doó hatlá' u sihhitís oo taa dabaár tleehhiiká.’ ” 59Tam hamí lamabu'ungw'ín taa slayká. 60Geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi niri tláy, iri tla/ángw múk i sihhiít, Yesu guri báy, “Masa xaslít? Mukwí gár daanduuwoge i kaahi a umós?” 61Ala inós aqo ina xasliít, aa ilawatsiiká. Geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi guri malé yaahaás, “Kuúng a Kristówo, Garmoó Mungú Xiríf?” 62Yesu iri oó', “Aníng an inós. Kuungá' sleeme Garmoó Hee u aandá' aa iwiít dákw doó /iyáy oo /Uuru, ni hardah ar hunkoó gawaá doori.” 63Geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi inqwaruuwós guri feehhimiís i kaahi, “Lamabu'úngw ta leelehhitaan oo milá malé alé. 64Aga axasí'iíke adór ir Mungú /ooslislin. Xáy ma katá'?” Sleémeero kwasleema kay tsaát gídaabá gár kuwa hariím a gaasa. 65Bahh'alé kuri iimu/ún i tsuuquungo, kuri ila' tuntuúk, kway tuu'uút ar kundi'i, ku babay, “Ooang, heesíng u tuu'uút ar kunday a heemá?” Tam mukduú gadiyuuse sleeme tlaaqarmaawós giri muúx. 66Nee Petro iwa baraá afeenidí kahhi, /ameenirka wák niri hardát. Inós a sagadiyuso'ór doó geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi. 67Petro guri aán iwa asltá axwaanemiisi, guri ló'wa xuuxú' iri ó', “Kuúng sleeme toomák a dinkwa nee Yesu, kuduú Nasareti.” 68Petro iri tlaánk, i kaahi, “U xuaaká, tam kangwsíng kiíng ta kat u tsatsahhaamaaká.” Iri tláy didae amór gara/áym alé. Konkomo iri uú'. 69/Ameenidá' guri malé aán. Mukko didá' wa sihhimiít guri beér, “Kwí a heé wák dír mukdá' nee Yesu ti kooma'a.” 70Iri malé tlaánk. Qoomár niina iwa waaráhh, mukdá' didaádá' wa sihhimiít Petro kuri báy, “Ar ló', kuúng a heé wák dír mukdá' nee Yesu ti kooma'a, asma kuúng sleeme a heé Galilaya.” 71Iri oó', “Án heesíng ta kata' burqo xuú', ni gwaá'.” 72Naxés hamtidár kilae konkomoó tsár iri uú'. Petro adoodá' Yesu ngwa báy geeraawo gari insláy gídaabá, “Konkomoó tsár iwa uui, án kuúng iga tlánk sagaáwa tám wa ale.” Adoodá' ngiwa insláy, hhirhheeri gay ku'uús.

will be added

X\