LUKA 9

1Eeharuuseedá' mibá nee tsár gari ateét, gari aleesleemuú i haniís nee /uuru, neetlaame sleémeero kawa hingeemisi nee tiqtuuse kawa hungu/uumisi. 2Gina ya/aáw waawuti'iimár Mungú kawa alki/iiti, nee tiqtuuse kawa hungu/uumisi. 3Giri báy, “Baraá aaiihunge ma gaa huuwara', hhara laqaá tlakwaay, laqaá muruú /ayma, laqaá peésa. Tam heé wák inqwar munguwa tsár wa huúw. 4Doó taa i hardaté' na hootaak ay dír yaamuudá' ki geexeera'. 5Múk kuungá' na si'i, bar qutlá' dír gixsadae, teerír ya'aahúng ka alí kukuá', iwa lamabu'uungw tleehhit dir'ine.” 6Tari tláy tari hii'imiít baraá ayko, ta Ya/abtór hhó' alki/iit, nee muu kuwa hungu/uumisi umuúqo diiro. 7Waawutmo Herode iidík sleémeero oo kangwdá' aa tleehharuut nguwa axaás, iri amoqwaár. Asma múk yaariír ta kaahi, “Yohana naa baraá gwa'arár wa waasleé/.” 8Bahh'alé ta kaahi, “Eliya nina ti'iít.” Bahh'alé ta kaahi, “Aarusmoó wák oo aaruuseedár qaro nina waasleé/.” 9Herode iri oó', “Yohana una saga tsaát, daxta heewí kaangós án ni axamiis a heemá? Guri artá wa slaá'.” 10Ya/abuuseedá' niwa kí/, muruudá' taa tleéhh sleémeero kuri dír Yesú i alki/iít. Girira tláy ar sufa ay baraá gixsár ta babay Betsaida. 11Eemeé nguwa axás guri eehát. Giri dahi'ísi, iidíguú waawuti'iimár Mungú guri dir'ín i axweés. Kudá' hungu/uumisuú sla'á' giri hungu/uumiís. 12Looa iwa darat eeharuuseedá' mibá nee tsár guri i daqeér guri beér, “Muksíng watliseek, as tawa ki/i baraá tla/ángw áykwí alé, dír qatuuín kawa leeleehhi nee muruú/ayma, asma diirí ti diriiaan a baraá darmuú tawo.” 13Inós giri báy, “Muruú /aymár i haniisaak kuungá'.” Tari oó', “Gár ta koomaan i káhh, aqo har mikaátér kooán nee siyoó tsár kilós. Muruú /ayma un tlaxór awána oo mukwí sleémeero i /ayi?” 14Asma hhawaate kilooín a afi qoomár kumér kooán. Eeharuuseerós gari báy, “Muu iwiitisaak ar daqoo, umuúqo daqto muu mibeeri kooán.” 15Adoodá' kari tleéhh, sleémeero kiri iwiitiís. 16Mikaáteedá' kooán nee siyoódá' tsár giri taataáhh, iri gawaá doorí qaytsiít, iri sluufiís, giri qasmiís giri eeharuuseerós i haniís, as kiwa múk i qasmiisi. 17Tari /ayín sleémeero, tari aáx. Nee muruú /aymár aa meet kuna burumbuúr, katatoó mibá nee tsár kuri hatsiís parhheemaá naa meetii'i. 18Qoomár iwa firiirin kilós ale, eeharuuseerós i didaádí dirí' nee inose. Giri báy, “Muu iwa axweesi, mata kaáhi, án a heemá?” 19Kuri báy, “Ta kaahi kuúng a Yohánudá' Baatimaamiís. Bahh'alé ta kaahi a Eliya. Bahh'alé ta kaahi a aarusmoó wák nina waasleé/ baraá aaruuseedár aange.” 20Giri báy, “Kuungá' ma katá', án a heemá?” Petro iri oó', “Kuúng a Krístó Mungú.” 21Giri báy, “Kaangwí ló' mu heé bawaara'.” 22Iri oó', “Garmoó Hee gár kuwa hariím a slahhe'eemisuú yaariír nguwa slay, nee kuwa siaasi'i nee bariisee, nee geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi, nee intsaahhatuusér hara'ayár Musa, nee kuri gaas, ba+l tame nay waaslee/.” 23Sleémeero giri báy, “Umuúqo heewo bar aní eehartá wa slaa', gár kuwa hariím a sla'aarirós ngi gunqareesi, msalaábarós ngi gagaari umuú deelooro, aní eehari. 24Asma umuúqo heewo oo slafiingós gu ba/amisár wa slaá' kilós alé, gu qwaarees. Nee heé slafiingós qwaareesaro gwa ya/an as aníng, slafiingós ku amohhoó'. 25Asma hee yaamu sleémeero timngi slaya, gár nguwa gaabuiya', inós birta kilós qwaareés? 26Asma umuúqo heewo oo aní murér wa ara'ár nee axweesante'eé', Garmoó Hee heé adoorí gus muruut, birna hardáh baraá xirfuuwós nee oo Baabá nee oo malaykér hhohho'. 27Tír ló' án ngi kuungí oó', ‘Muu i deer baraá kwí diirí wa sihhimita, oo baloó qatlaaká ay dír waawuti'iimár Mungú kay geerí ari.’ ” 28Alaá axweesantihe deelór dakaát iwa waaráhh, Petro nee Yohana nee Yakobo ginara tláy, iri firór áy gawaá tlooma. 29Iwa firiirin, slaqsoó gitsee/awós ina warqáy, tlabaawós nay /awakukuyé', i miiri/iyá'. 30Múk tsár nee inós ta axwees. Mukwí a Musa nee Eliya. 31Nina geehhoouiyé' ar xirif. Ta iidíguú gwa'araarós axwees ar i boo/eesi baraá Yerusalémú wa ale. 32Petro nee mukdá' ti koomá', gu'ute girira bá/. Ala niwa daarkiitiyé', xirfuuwós kuri ár, nee mukdá' tsár nee inós al sihhimiitá'. 33Qoomár mukdá' tsár nee Yesu tiwa paraatliyé', Petro iri oó' dír Yesu, “Aáko, ka hhoo' atén tawa diirí diriiaan. Isleeraá tám i tleehhaán. Oo wák a kók, kuquú Musa, kuquú Eliya.” Inós laatí gár i kaahi gaa xuiiká. 34Inós iwa adoorí kaahi, huunki nina ti'ít, giri geehhantés. Tari da'ayuút tawa baraá mahhtír huunkidí dáh. 35Afoo nay baraá huunkidá' wa ilawáts, ar kah, “Kwí a Garmaaeé', kudá' naa tsawaár. Inós iiár i qaasaak.” 36Afoodá' iwa xaslít, naxés Yesu a kilós. Inooín tari xasliít, kangwdá' taa ár kwaa ooiiká dír heewo deeloodae. 37Looaytleérós niwa gawaá tloomár wa aweeriyé', tina doogiyé' nee boo/oó úr. 38Heeko wák baraá boo/aywo ina tseé' i kaahi, “Intsaahhatusúmo, án kuúng u firiím, na/ay'eé' areek. Asma an na/ay'eé' oo kilós. 39Ga/aaweek, neetlaame gun aaeér. Qoomár burngwa eér in tseeamín, slám gu /aramiimís. Nee slooro i gawaá afkós wa ti'iimít. Neetlaameedá' gu slahhe'eemís, slám gu gimeeraká, aqo ar ma/iís. 40Eeharuuseerók ana firiiriím ngiwa hinges, ala kaa harslaaqaát.” 41Yesu iri oó', “Kuungá' múk de'emaaká' oo haratlintaao wásl oo aa paasl, án nee kuungá' ni al hootaatimaan ay xaylá?” Yesu heedaádá' guri báy, “Na/aywók diirí huwang.” 42Iwa amoodá' kay, na/aydá' neetlaame guri yaamí dáhh, guri pungahhamuúr, Yesu neetlaame gari iigahhaát. Na/aay guri hungu/uús, guri dír baabuúwós i ki/ís. 43Muu sleémeero tari waa/oó/ adór Mungú kur úr kawa ár. Muruuwí sleémeero Yesu aa tleéhh kuwa waa/oo/amór wa ara'ari, eeharuuseerós gari báy, 44“Axweesantí ooha hhe'eesaak baraá iiaahunge, ‘Garmoó Hee ku gawaá dabaá múk i qaas.’ ” 45Ala inooín tidá' i kaahi kaa tsaahhiiká. Inooine kaa luú/ makawa tsaáhh. Yaahasto kuri da'ayuút, gídaabár axweesantadae. 46Kaangaani kari iimu/ún ar gídaabá, heé úr a heemá dir'ine. 47Yesu tidá' taa baraá muner'ín i axweesi ngiwa tsaáhh, na/oó niiná guri óh, guri dír bihhaawós i qaás. 48Giri báy, “Heé na/aywí gwa umuueén ar ilaoh, heé aa ilaóh a aníng. Nee kudá' aní ilaóh, kudá' aníng iga ya/aaw guna ilaóh. Asma kudá' ló'wa niiná dirhunge, an kudá' úr.” 49Yohana iri ilawaáts, iri oó', “Aáko, heé neetlaamér hingeemiís ar /uuruú umuuwók una araán. Kuri iigahhaataán asma inós nee atén ti koomaanaaká.” 50Yesu iri oó', “Mu iigahhamiitara'. Asma heé kuungá' nu tlaampa'aamisaaká, a oo gayuuhúng.” 51Qoomár deeloorós ar kuwa gáwtí huuwi niwa tseewuúr, inós iri piíhh iwa Yerusalémú kay. 52Muu gway geerí ya/aáw. Tari tláy tay dáh yaamaá Samaria, asma dirós kawa amohhe'eesi. 53Ala mukduú yaamuudá' gwa ilaohiiká, asma adoodá' iwa Yerusalémú kay. 54Eeharuuseerós Yakobo nee Yohana adoorí kawa ár, tana oó', “Aáko, a slá'a asla kawa ateetaan, niwa gawaá doorí wa awet, mukwí nguwa qwaares.” 55Iri amor'ín i warqáy, giri iigahhaát. [Iri oó', “Kuungá' qeeruú ta eeharahada' ugwa tsahhi'iiká. 56Asma Garmoó Hee naa hardahiiká muu nguwa qwaareesár ay, ala nina hardáh nguwa ba/amisi.”] Tari tláy tari quútl amór hatlá'. 57Qoomár tawa hi'iiti, heeko loohiro guna báy, “Án kuú u eehaár umuúqo dír ta keera.” 58Yesu guri báy, “Intsaawe i mar'ór koón, nee tsir/o i maray'ín koónj, ala Garmoó Hee tam dír sagós ngu i qaasi i káhh.” 59Heé hatlá' guri báy, “Eeharáng.” Heedaádá' iri oó', “Aáko, ala ya/aám, baabuúeé' ngu ala foól.” 60Guri báy, “Maweegáy múk adór tu'u tuaá muk'ín ngi foliitiye'. Kuúng tláw, iidíguú waawuti'iimár Mungú alki/iiteek.” 61Heeko hatlá' sleeme Yesu guri báy, “Aáko, án kuúng u eehaár. Ala, ya/aám ala haniisang, múk dooeé' nguwa ala kángw baw.” 62Yesu iri oó', “Heé kurumoó doosla gwa oh, aluuwo iri alí qaytsiit, waawuti'iimár Munguhe gár i bui i káhh.”

will be added

X\