LUKA 8

1Aluuwo iri hii'imiít baraá gixsaduú wa ale nee baraá aya, i Ya/abtór hhó' alki/iit ar waawuti'iimár Mungú. Eeharuuseedá' mibá nee tsár nee inós ti koná', 2nee /ameenarka geeraawo neetlaame aa eér nee tiqti, kari hungu/uús. Umer'ín a Mariamudá' ta babay Magdalene, tidár neetlaamér faanqw kawa hingeés, 3nee Yohana harér Kusa, kudá' daqaari'iimár Herode ki saayín, nee Susana nee awa hatlá' awa yaariir. /Ameenadá' inooín gina sagadiyús ar daqaari'iimar'ín. 4Boo/oó yaariír oo muu iwa burumburiít, nee kudá' ngwa axaasár aye', awa baraá gixsadaá dimbadimbé dahhá', ina dir'ín i oó' ar slaqsaay, 5“Heé dahaasiím ina tláy iwa dahaasiingós dahaasár ay. Iwa dahaasin dahaasiingw guna tsaafimiís. Nguwa tsaafimiisi, bahh'alé ina paáhh baraá loohír i alé, kuri kal/án nee muu, tsir/o guri /ák. 6Oo hatlá' ina paáhh gawaá tlaa/a. Niwa ti'iít iri káh asma hhapér kilá' i káhh gawaadae. 7Oo hatlá' ina paáhh baraá laqaya', nee laqaya' niri al ti'iitiyé', laqaya' ngway tliiqiyé'. 8Oo hatlá' iri paáhh baraá hhapér hho', niri ti'iít iri laqwaál oo wák tsiiru.” Kaangwí nguwa dir'ín i kaahi, ina tseé' iri oó', “Hee barnaxes iiaá axamis gi kón, i axaasi.” 9Eeharuuse Yesu guri yaahás, “Gídaabár slaqsaywí a milá?” 10Giri báy, “Kuungá' xu'uti aga sleeré' daanduú iidíguudá' taa luú/ oo baraá waawuti'iimár Mungú. Múk hatlae an slaqsi'ír kaahaán, as gídaabá ta qaytsiiti makawa ár, nee ta axaasi ala gídaabá makawa tsaáhh.” 11“Nee gídaabár slaqsaay a tí, ‘Dahaasiingw a axweesantá Mungú. 12Kuduú baraá loohi an mukdá' gaa axaas, aluuwo Neetlaangw nay hardáh, axweesantadá' gari hingeés baraá muner'ine, kari sangw haratlinti'iiká tawa ba/an. 13Kuduú gawaá tlaa/a an mukdá' axweesani gaa axaas, kari ilaóh ar qwal/amaaye, ala dee/áruuín i kaahh. Haratlintaaor'ín ar deelór niina. Qoomár iiara'at birna xáy, kay máy. 14Kudá' paahh baraá laqaya', an mukdá' gaa axaas, baraá hotaine kiri tliíq nee daawitime nee daqaari'iima nee qwal/amaayér slafíngw baraá yaamu, axweesantadá' mamuuwós gay hamaaresiká. 15Kuduú baraá hhapér hho' an mukdá' axweesani gaa axaas, kari ooha hhe'eés ar munér ganaa' nar hho', iri laqwál ar qitla.’ ” 16“Hee i kaahh oo tsaa'asi birnga hhe'eés da/ato, ga tuntuúk, laqaá ngiwa qaasi baraá guruú qatani. Aqo gan qaas dír geehhoo', asma múk daraha daqaní do' i gwa/aat. 17“Umuúqo gaaro ar geehhooeeká i geehhoouúr, nee umuúqo gaaro ar taa luú/ ka xu'utis iri geehhoouúr. 18“Gimsé', iiár i qaasa hhe'eesaak, tidá' ta axamisa'. Asma umuúqo heewo oo gár koóm ka dook, nee kudá' gár koomaaká, tam tidá' geeraawo i tós i xui ka hayoh.” 19Aayoorós nee hhaeewós awa daaqaay tari amoorós káy, dirós i tseewuwto kana harslaaqaát asma muu kuwa úr. 20Kuri báy nee muu, “Aayoorók nee hhaeewók awa daaqaay ta tsee/aá wa sihhimiit, ta kuúng artá wa slaa'.” 21Giri báy, “Aayor'eé' nee hhaee'eé' an kudá' axweesantá Mungú axamiisá', nee ngi tlehhiitá' adoodá' i kat.” 22Looarka wake Yesu ina tsa/án nee eeharuuseerós gawaá miringamo. Eeharuuse gari báy, “Gusé', a gayuuqá' i waarahhaán.” Tari tláy. 23Tawa hi'iiti Yesu iri guú'. Baambao gay baraá tlawtí eér, miringamo naxés i hatsmuú slaa' ma'aywo. Naxés ta baraá tsaxwa. 24Tari Yésú tleesár áy ta kaahi, “Aáko, Aáko, aga qwaaraán.” Iri tláy, fur'a gari iigahhaát, nee ma'aydá' tsifaqamiitá'. Fur'a nee ma'aaywo nay xasliitiyé', umuú gaaro iri xaslít. 25Giri báy, “Haratlintaaorhúng aa keér?” Tari da'ayuút, waa/oo/amo gay eér, ta kilooín axwees ta kaahi, “Heewí a heemá, kwí fur'a nee ma'aywo gi hara'ayiyiím, inooín ngu ilaiwawa/iyá'?” 26Tari ti'iít yaamaá kaahaar, yaamaá múk Gerasi, kudá' naa Galiláyár ar qone'. 27Inós iwa aweér, nee heeko wák oo yaamuudá' tina doogiyé' oo neetlaame aa eér. Deelór yaarire tlaba' gi tsitatitiiká, tam i doó hootiiká. Dír i hooti a baraá /aantu. 28Heedá' Yesu nguwa ár iri tseé', iri dír geeraawós i tumbarara'aát, afór ur ganara tseé', iri oó', “Aníng nee kuúng a milá, Yésu, Garmoó Mungú Gawtí dirií'? Un harhheehhe'eés, mi slahhe'eemisaar.” 29Adoodá' gana oó', asma Yesu neetlaameedá' gaa iigahhaát iwa qutl. Asma daqtá yaarire gun aaeér, tam kun tsegaagiit ar qutúr daba' nee ya'aawo, nee kun xumxaaxún. Muruudá' kur tsegaagiti gun tlaqaqaat, neetlaame gun gusaasiín baraá darma. 30Yesu guri báy, “Umuuwók a heemá?” Iri oó', “Umuueé' a Daqa.” Asma neetlaamér yaariir guna eér. 31Neetlaame Yesu guri harhheehhe'és mingiwa kwaáhh baraá bohóngw qwanaay. 32Didaádane daqtá ur ar baynu i deer, ar ta deaaen gawaá tloomár wa ale. Neetlaame Yesu guri firiín baynuudá' ngiwa eer. Iri ya/án. 33Neetlaame heedaádá' guri geexeér, baynuudá' giri eér. Daqtá baynu iri /ét ar ti'iingw, nay /e/eetiné' baraá tlawi, niri qatliyé' baraá ma'aay. 34Mukduú baynaá de'eém adoodá' aa tleehharut kawa ár, tari diya/aát, tay iidíguudá' alki/iít baraá gixsa nee baraá ayko. 35Muu iri tláy i kangwdá' artá áy. Tawa hardáh dír Yesu, heedaáduú neetlaame kawa hingeés kuri didí áy, i iwiiwiit dír geerá Yésú wa ale, i tlabaawós kón nee fuquraangose. Tari da'ayuút. 36Nee mukdaádá' kaangwí gwa ar, gari alki/iít adór heedaáduú neetlaame aa eér kura hungu/uús. 37Muu sleémeero kuduú yaamaá Gerásír daáhh, Yesu kuna firín iwa quutli, asma naa ló'wa da'ayuutiyé'. Yesu iri dáh baraá miringamo, iri tláy. 38Heedá' neetlaame kawa hingeés Yesu guna firín gídaabá nee inós tiwa kona'. Ala Yesu guna ki/ís guri báy, 39“Kií/ amór doohúng, tidá' ur Mungú naa kuúng i tleéhh alki/iiteek.” Iri tláy, kangwdá' guri alki/iít baraá gixsa sleémeero, adór Yesu aa tleéhh dirose. 40Yesu niwa kií/, eemeé guri ilaót ar qwala/, asma geera kun daamaarán sleémeero. 41Heeko wák ta babay Yairo nina hardáh. Inós a heé úr oo doó saaliingw. Ina tumbarara'aát dír ya'aá Yesu, nguwa harhheehhe'eemisi iwa baraá do'ós i dahi, 42asma dasiirós i afkwá bohóngw i dirí', tidá' wák ayír'ine, nee kureeriiwós a mibá nee tsár. Yesu iwa amoodí tláy, muu guna ló'wa tliíq. 43Nee /ameenirka i deer ar tiqaaqiim kureeri mibá nee tsár ar tiqtír ubíngw tseerdu. Muruuwós sleémeero guna qwaslaarér i fák, ala oo gaa hungu/uus i kaahh. 44Ina alaá Yésúr ót, guri pasltá inqwaari kwatít, nee hamtidár kilae tseerduuwós niri qawiyé'. 45Yesu iri oó', “Heé án iga kwatiit a heemá?” Umuúqo heewo iri oó', “A aningeeká.” Petro iri oó', “Aáko, múk yaariír kwí kuúng ugwa harweér nee ugwa tliíq. Kuúng mas malé kat, ‘Heé án iga kwatiit a heemá?’ ” 46Yesu iri oó', “Hee iga kwatiít, asma aga tsaáhh gídaabá /uuruueé' oo hungu/uumis i gadiyuus dír heekó wa ale.” 47/Ameenidá' ngiwa tsáhh gídaabá lu/uto ti asleeraaká, nina hardát ar daaraxaay, iri tumbarara'át dír geerá Yésú i alé. Gídaabár ngusa kwatít gari ó' dír geerá muu sleémeero wa ale, nee adoodá' ira hara hungú/ hamtidá' alé. 48Gari báy, “Dási, haratlintaaoorók iga hungu/ús. Tláw ar wayda.” 49Iwa dír axweesantadí kahhi, hee nina hardáh oo amór doó heedá' úr oo doó saalíngw daáhh, i kaahi, “Dasiirók aa gwá'. Intsaahhatusmo mu tawó daawiitimisaar.” 50Ala Yesu adoorí ngiwa axaás, guri báy, “Ma da'ayumitaar, án haratlintiáng, inós i hungú/.” 51Iwa dír doó i hardáh, inós nee Petro nee Yohana nee Yakobo nee baabuú na/aydá' nee aayo kilooín tana dáh baraá do', heé hatlá' gwa dahaasiiká. 52Muu sleémeero tawa na/aydá' satsunqumiisi, giri báy, “Ma /aa/amiimara', aa gwaiká, ina gú'.” 53Kuri ló'wa wa qasén, asma inooín ka xuu' adór ira gwá'. 54Inós gari dawa óh, iri tseé' iri oó', “Dási, tláw.” 55Qeeruuwós gari i kií/, hamtidár kilae niri sihhít. Yesu giri báy, “Muruú /ayma ti hanise'.” 56Xwayliteérós gari ló'wa waa/ó/. Ala inós gana báy, “Kaangwí ló' mu heé i ooara'.”

will be added

X\