LUKA 22

1Deelór ur, tidár Mikátér taa sluufitisiiká, tidá' ta babay Pasaáka, niri naká/. 2Nee geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi nee intsaahhatuusér hara'ayár Musa pa/aangw kuna leelehhiít oo Yesu kur gaasi, asma muu kuna da'ayumiít. 3Neetlaangw Yudadá' ta babay Iskariote guri áy. Nee inós a eeharusmoó wák baraá eeharuuseedár mibá nee tsare. 4Inós iri tláy dír geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi nee geeraharuusér askaari, tari al axweés adór Yesu ngur dabaaín i qaasi. 5Inooín tari qwalaá/, tari oó', “Adoosíng binga tléhh, atén peésa ngi haniisaán.” 6Inós iri ya/án, pa/aangw guri leelehhiít oo Yesu ngur qaasi dabaaín i alé, qoomár muu iwa kahhi. 7Deeloodár ur ar Mikaátér taa sluufitisiiká niri hardát, an deeloodá' hariim, ar deelmoó bee/i oo Pasaáka kuwa gaasi. 8Yesu Petro nee Yohana giri ya/aáw giri báy, “Tlawsé', muruú /aymár Pasaáka amohhe'eesaak as kuwa /ayaan.” 9Inooín tari oó', “Dír kuúng ta sla' ar kuwa amohhe'eesaan a diimá?” 10Yesu giri báy, “Ga/aawaak, bara daté' baraá gixsár i alé, nee hhawaatuuko tiqo dogá' oo sirwír ma'aá koóm. Nee inós ku eehadá' nee ta datá' dír do'daádá' inós i dahi. 11Heé do' loó' ku beera', ‘Intsaahhatusmo i kaahi, Doó dahaaye a gaalá oo aníng nee eeharuuser'eé' muruú /aymár Pasaáka nguwa /ayaan?’ 12Inós goroofárza ur ngi kuungí laqán ar taa amohhe'eés. Muruú /aymár Pasaáka gawaadá' tiwa amohhe'ese'.” 13Tari tláy kari ár adoodá' inós ngira oó'. Muruú /aymár Pasaáka kuri gawaadá' wa amohhe'eés. 14Tam siiwadár muruú /ayma iwa xeér, Yesu iri iwiít dír muruú /ayma dinkwa nee ya/abuuseerós. 15Iri oó', “Aga slaá' kángw kilá' wa ale muruú /aymaarí oo Pasaáka nguwa al/ayan dinkwa nee kuungá', qoomár slahhe'emisuueé' nira xayká. 16Án a kah, u baloó /ayaaká ay dír i boo/i baraá waawuti'iimár Munguhe.” 17Xooslmoó wahaangw nguwa óh, iri sluufiís iri oó', “Oohaak, kiloohúng qasmiisaak. 18Asma án a kah, iimír hamí ma'aá na/'aá sabiíbu i baloó wahaaká ay dír waawuti'iimár Mungú ni hardat.” 19Mukatmo guri óh, iri sluufiís, guri parhhamiís, guri dir'ín i haniís iri oó', “Gaarí a slaqwte'eé' [ar tinda haniís as kuungá'. Adoorí tlehhiitaak as inslaslangw'eé'.” 20Alaá /aymaaro xooslmoó wahaangw guri adoodár óh sleeme, iri oó', “Gár baraá xooslmoowí a alqadór /aben tidá' Mungú aa tleéhh ar tseerer'eé', ar taa ku'uús as kuungá']. 21“Ala qaytsité', dákw heedaádá' aní sakií/, i dinkwár i dirii' nee kwe'eé' diirír muruú /aymaaro. 22Asma Garmoó Hee i gwa'arár áy, adoodá' Mungú ngira tsawaár, ala heedaádá' gu sakií/, a tsaxwa sakwasleemarós ngiwa wa /akuuti.” 23Ya/abuuseedá' tiri kilooín yaahamís gídaabá, “Baraá tla/angwrene heé adoorí ga tleéhh a heemá?” 24Tari kaangaanuús kilooín alé gídaabá, heé ta uráy harafadiiti a heemá. 25Yesu giri báy, “Waawituú xoordu in waawuti'ii'ín, nee kudá' aleesleemuú koomá' an kudá' ta babay gurhhouuse. 26Ala dirhunge a adoosingeeká. Ala kudá' úr baraá tla/angwhunge, masók an adór kudá' niiná. Nee kudá' oo geeraharusmo, masók an adór kudá' gi sagadiyuús. 27Ala heé úr a gaalá? A kudá' aa iwiíti dír muruú /ayma, laqaá kudá' gu sageqasmiís? Ahaá, a kudá' aa iwiítiíke dír muruú /ayma? Ala án dirhunge a adór sagadiyusmo. 28“Ala kuungá' an kudá' aga qiqtliinde' dinkwa nee aníng baraá iiara'aduueé' wa ale. 29Ala aníng waawuti'iima ngin dirhúng i haniís adoodár Baabá ngira aníng i haniís, 30as tawa /ayiinda' nee tawa wahaanda' dinkwa nee aníng baraá waawuti'iimar'eé' wa ale, nee tawa iwita' baraá kiteeriidá' awa aleesleemu, nee as kiwa sakwasleemuta' tlahhi'iidá' miba nee tsár awa múk Israeli.” 31Yesu iri oó', “Simóni, Simóni, ga/aaweek, Neetlaangw kuungá' naa slaá' nuwa hariitleesi adoodár angaáno kur haritleemamisi. 32Ala aníng kuúng ugwa aleefiriím as haratlintaaoorók makawa ar baá/. Ala kuúng qoomár bara hhu'u'uún, hhaeewók ki kwa/ás.” 33Petro iri oó', “Aáko, án bar dinkwár i dirií' nee kuúng, án ti amohhoó' tam niwa daqaw ay baraá doó tseegamo, laqaá tam baraá gwa'araaro.” 34Yesu iri oó', “Pétro, án kuúng u baw, konkomo iwa uui laarí, án kuúng iga sa tlánk sagaáwa tám wa ale, gídaabá i xu'uká.” 35Yesu eeharuuseerós gari yaahaás, “Qoomár nuwa ya/aáw, peésár ta koonda' iwa kahh, laqaá tlakwaay, laqaá ya/ata', ala gár dirhunge aa /aaruur i deéro?” Tari oó', “I káhh.” 36Yesu iri oó', “Ala daxta heé peésa ga koóm, peésarós ngi huuwi, laqaá heé tlakoó koóm, tlakwaywós ngu huuwi sleeme. Nee kudá' paángár koomaaká, inqwaarirós ngi weerisi, paánga ngi tlaxwi. 37Asma án a kah, gooirí aqo in bó/ dir'eene, ar gídaabá, ‘Kuna harafaár dinkwa nee tlakuuse.’ Tidá' taa gooín gawaaeé' alé aa naká/ boo/eesaro.” 38Eeharuuse iri ó', “Qaytsiít, Aáko, diirihe paangadaá tsár i dayá'.” Giri báy, “A ido.” 39Iri tláy ay amór tloomár xaaiikaari ta babay Miseituni, adoodá' /iisí i /imamisi. Eeharuuseerós nee inós tari alkoné'. 40Qoomár tawa hardáh amoodí alé, eeharuuseerós gari báy, “Fiririimé' asma iiara'at munduwa ar baá/.” 41Inós tiri paraátl dir'ine, iri geerí hi'iít gár niiná, iri tumbarara'aát, iri firín iri oó', 42“Baabá, kuúng bar slá', slahha'amkwízb hingeeseek dir'eene. Ala ma tleehhaar adoodá' án ngir slaa', na tleehheek ar adoodá' kuúng ta sla'.” 43Malaykamooko wák niri hardáh gawaá doorí wa ale, guri /uurí haniís. 44Yesu iri ló'wa kumiít as adoodá' munnuúwós iwa gurhaamuuti ló'wa ale, tam hameerós iri adór tseere tleehhít, iri yaamí taxaán.] 45Firooro iwa hhe'eés iri sihhiít, iri kií/ amór eeharuuseerós. Naxés inooín taa guú', as adoodá' tawa baraá gurhaamír i dirii'i. 46Giri báy, “Ahaá, masa gué'? Tlawé', fiririimé' asma iiara'at munduwa ar baá/.” 47Qoomár iwa gawaá axweesanaydí kahhi, naxés boo/oó yaariír nina hardáh, oo tinda geerahaár nee heeko ta babay Yuda. Inós a heé wák baraá eeharuuseedár mibá nee tsare. Inós iri tseewúy dír Yesu as nguwa ma'aasi. 48Yesu iri oó', “Yúda, Garmoó Hee un sakí/a ar ma'aasa?” 49Eeharuuseedá' nee Yesu ti koomá' adoodá' aa tleehharut kawa ár, tari oó', “I muxaána ar paánga?” 50Oo wák baraaine, lawaalmoó geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi, guri iiár doó /iyáy tsaát ar paánga. 51Yesu iri oó', “Mawaak, a ido.” Iiár heedá' gari kwatiít, guri hungu/uús. 52Geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi nee geeraharuusér askaári nee bariisee, kudá' ngwa i daqaye', Yesu giri báy, “Baré nina hardaté' ar paangadu nee guhhuli'i adór múk malgusmoó oohár áw. 53Umuú daqto án nee kuungá' a dinkwa baraá Doó Munguhe, ala ooharo iga iiadi'iiká. Ala siiwarí a toohúng, siiwarí a siiwár waawuti'iimár giwti.” 54Yesu kuri óh, kuri huúw ay baraá doó geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi. Petro iri eeharirín amorqá' saáw wa ale. 55Asla kari oohiís tla/ángw afeeni, tari iwiít afaá asla. Petro iri dir'ín tidí iwiít. 56Sagadiyuso'orka wák Petro guri aán baraá gwa/atamaayeedár asltár alé, guri ilí duxuún, iri ó', “Heewí sleeme oo bartós.” 57Petro iri tlaánk iri oó', “/Ameéni, aníng heesíng u xuaaká.” 58Qoomár niina iwa waaráhh, heé hatlá' guri malé ár, iri oó' dír Petro, “Kuúng sleeme a heé wák baraá tla/angw'ine.” Ala Petro iri oó', “A aningeeká gán.” 59Qoomár niina iwa malé waaráhh, heé hatlá' iri kumiít ooaro gídaabá, “A ló', heewí sleeme oo bartá Yesu, asma heewí a heé yaamaá Galilaya.” 60Ala Petro iri oó', “Tisíng kuúng ta kat aníng a xuaaká gán.” Qoomaadár kilá' iwa axweesanaydá' axweesi, konkomo iri adoodí uú'. 61Aako iri warqáy, iri qaytsiít amór Petro. Petro /aymi'iidá' Aako aa oó', giri insláy gídaabá, “Laarí konkomo iwa uui, án kuúng iga sagaáwa tám wa tlánk.” 62Petro iri tsee/áy ti'iít, iri /aa/amín ar gurhaami. 63Mukdaádá' Yesu gwaa oh, Yesu kuri niqimís kuri muúx, 64kuri ila' tuntukún, kuri yaahamiís kuwa babay, “Kuúngusuú aarusmo, ooangwáy, heé kuúng ugwa slaahh a heemá?” 65Kuri /ooslislín ar /ayma'aá hatlá' awa yaariir. 66Looa niwa tleér bariisee nee geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi nee intsaahhatuusér hara'ayár Musa tari burumburiít, Yesu kunguri huúw baraá doó kwasleemar'ín, kuri babáy, 67“Atén ti ádbeer, kuúng a Kristówo?” Yesu giri báy, “Barnaxes án taa ooi, kuungá' aqo baloó ya/aanda'aaká. 68Slám aníng burne yaahaasi, gár ni oa' i káhh. 69Ala iimír hamí Garmoó Hee i iwiit dír bihhaá dákw doó /iyáy oo Mungú aleesleemuú koóm.” 70Sleémeero tari al oó', “Gawaá adoorihe kuúng a Garmoó Mungúheéke?” Giri báy, “Kuungá' kilá' an kata' gídaabá aníng an inós.” 71Tari oó', “Lamabu'úngw hatlá' gár kus leelehhiitaan ala milá? Asma ataá kilá' /ayma'aá afkós dahhá' iga axaasaán.”

will be added

X\