LUKA 20

1Looarka wake Yesu muu guna intsaahhatimís baraá Doó Mungú wa ale, nee Ya/abtór hho' gana alki/iít. Geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi nee intsaahhatuusér hara'ayár Musa nee bariisee kuna i daqáy, 2kuri báy, “Ti ádbeer, muruuwí ta tlehhit, aleesleemuú kur tlehhit a gaalá, nee heé aleesleemuusíng ngwa haniis a heemá?” 3Yesu iri oó', “Aníng kuungá' nu yaahaás sleeme gár wake, gídaabá, 4Baatiísmoó Yohana amór naa daáhh a amór Mungúhe laqaá a amór muu? Amór naa daáhh ooare'.” 5Tari kilooín axweés, ta kaahi, “Bara ooaán, ‘Amór naa daáhh a amór Mungú,’ ti bay, ‘Ahaá ala, Yohana musa haratlinti'ii'iiká?’ 6Ala bara ooaán, ‘A amór muu,’ muu sleémeero ti tlaquut ar tlaa/e, asma Yohana kwaa tsaáhh adór tar aarusmo.” 7Tari oó', “Amór naa daáhh a xuaanaaká.” 8Yesu inooín giri báy, “Aníng sleeme aleesleemuú muruuwí ngur tlehhiit ngu dirhúng i ooaaká.” 9Yesu slaqsaywí guna ar axweés dír múk i alé gídaabá, “Heeko xaaiikaari ta babay misabiíbu gina dahaás baraá qaymoorós i alé, nee qaymo gari saayín dír doosluuse. Inós iri aa'aá káy amór yaamaá saawá', iri amoodá' wa hoót deelór yaarire. 10Qoomár bu'uungw iwa xeér, sagadiyusmoowós oo wák guri ya/aáw, as bu'uungw nguwa bahh leehhi dír doosluusér i alé. Doosluuseedá' sagadiyusmoodá' guri múx, guri watlís, kwaa gaár i haniisiiká. 11Nee sagadiyusmoó tsár guri male ya/aáw. Tam kwí sleeme kuri muúx, kuri mureekeemiís, kuri watlís, kwaa gaár i haniisiiká. 12Slám sagadiyusmoó tám guri male ya/aáw. Kwí sleeme kuna tseeru'uumiís, kuri guús baraá qaymoodae. 13Heé qaymoodá' loó' iri oó', ‘Adór ni laaq a adoomá? Garmaaeé' kwí oo sla'aarusmo un ya/aáw. Dooqa inós burkwa ár, ku ilaiwaa/.’ 14Doosluuseedá' nguwa aán, tari kilooín axweés ta kaahi, ‘Kwí a aalusmoowós. Un gaasaán, as daqaní aali tawa toorén.’ 15Kuri duúx baraá qaymoodae, kuri gaás. “Xáy, heedaáduú qaymo loó' doosluuseedá' adór ngi laqi a adoomá? 16In hardah nee doosluuseedá' gari tsuu/, nee qaymoodá' gari múk hatlá' i haniis.” Iidíguuwí kuwa axaás tari oó', “Aasla'áy, kangwsíng miwa tleehharuút.” 17Yesu giri i qaytsiít giri báy, “Ahaá ala, gooirí gídaabárós a milá? ‘Tlaa/adá' qwatsiruuse aa sí', aa tlaa/ár ur tleehhít ar do' ira gawdúy.’ 18Umuúqo heewo oo gawaá tlaa/arí huú', aqo in qeqetatín, nee slám tlaa/arí bar hee ngwa i hú', aqo gun naasuúr.” 19Intsaahhatuusér hara'ayár Musa nee geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi kana tsaáhh gídaabá gawaá slaqsayqaáqá' aa kaahi, a inooín gin kah. Gawaá adoorihe Yesu kuna loohi leelehhiít ar kuwa oohi siiwadár kilae, ala muu kuna da'ayumiít. 20Pa/ángw qoóm kuna leelehhiít, muu kuri ya/aáw amór Yesu, nee mukdá' tina adór mulqeerós tleéhh, as Yesu kuwa gigdin gawaá axweesanaywós kudá' i kaahi, as /aymu kuwa slay oo kur sakwasleemuuti aluuwo dír ga/awusmoó waawutmoó múk Rumi. 21Yesu kuri yaahaás kuri báy, “Intsaahhatusúmo, atén a xuaán gídaabá kuúng an kát, nee an intsaahhatimís, tidá' ganaa'. Slám kángw uroó hee u yaahamiská, ala loohír Mungú adoodá' ir gana' tinar intsaahhatimís. 22A hariímáro waawutmoó múk Rumi kuwa koódír i hanisaan, laqaá aasla'áy?” 23Yesu hhaahhafingw'ín kudá' nguwa tsaáhh giri báy, 24“Xáda, peesmo laqaamare'. Slaqsaywí gawaakí dirií' oo heemá, nee gooirihe?” Tari oó', “Slaqsaywí oo waawutmoó múk Rumi nee gooirihe.” 25Yesu giri báy, “Ar waawutmoó múk Rumír wa hariim, amoorós ti hanise', nee ar Mungú wa hariim, amór Mungú ti hanise'.” 26Ala gawaá /aymi'iiwós kudá' aa kaahi, ooharo kwa aleeslayká dír geerá muko. Ilawatstós tidaádá' kari waa/oó/ tari xasliít. 27Bahh'alé baraá mukduú Sadukayowo Yesu kuna i daqáy. Inooín a mukdá' káh gídaabá waasle/ i kaahh. Yesu kuri báy, 28“Intsaahhatusúmo, Musa hara'ayarí ngina atén i gooín gídaabá, ‘Hee bira gwaá', harér aa geexáy bir na/oó koondaaká, hhiyaawós ngi aali, as doó hhiyaawós iwa tlay.’ 29Hhaeekaari faanqw i dayá'. Oo geera ina duuxún, iri gwaá', na/oó aa geexáy i kaahh. 30Oo tsár hareedaádá' gari aál. 31Oo tám sleeme gari aál, nee sleémeero faanqwamaawo kari aál, tari qaátl, ala na/oó taa geexáy i kaahh. 32Nee alhhe'eesaywo /ameenidár kilá' sleeme iri gwá'. 33Bál deelór waasle/ bira xeér, /ameenidá' a harér heemá daxta? Asma inooínaadá' faanqw kana aaliít.” 34Yesu giri báy, “Múk yaamuuká' i duuxuxún nee ki duxuut. 35Ala kudá' hariimá' waasle/atisaro nee tawa hooti baraá slafingwdá' hardáh wa ale, inooín ta duuxunká, slám ki duxuutiiká. 36Slám ta qatliiká malé ale, asma inooín a adór malayke, nee inooín a na/'aá Mungú, asma tawa múk naa waaslee/. 37Musa sleeme ngaa oó' ar geehhoeema gídaabá muu i waaslee/. Dír ki gooín a dír iidíguudá' oo kitkinti. Didaádae Aako guna oó' ar gídaabá inós a, ‘Mungú Abrahamu nee Mungú Isaka nee Mungú Yakobo.’ 38Nee inós a Mungú tu'uwooká, ala a Mungú múk slaáf, asma sleémeero ta slaaf dirose.” 39Intsaahhatuusér hara'ayár Musa bahh'alé tari oó', “Intsaahhatusúmo, kuúng ar ganaa' aga ó'.” 40Adoorí ngina ooiyé' asma heé yaahaasaro gwa malé qiitl i kaahh. 41Giri báy, “Muu mis kaahi gídaabá Kristo a Garmoó Daudi. 42Asma Daudi inósuú kilá' baraá kitaábuú Wara'ato ina káh, ‘Aakoó Mungú Aakooeé' guna báy, Iwiít bihhaaeé' awa doó /iyáy 43tam ay dír wakuuseerók ngi baal, ay dír ngi gawaá dabaawók i qaas.’ 44Daudi gun Aakoowós ar ateetín, daxta adór tar garmaawós?” 45Nee muu sleémeero qoomár nguwa iiár i qamin, Yesu eeharuuseerós gari báy, 46“Ti harmagahhe' nee intsaahhatuusér hara'ayár Musa. Asma inooín barta hi'iimiit, tlabaá tlet ngi slaiyá' dahamisuwo, nee kiwa taaqweemisi dír boo/oó muu barkaa áy. Slám inooín kiteeraá geera ngi tsawdaaditiyá' baraá maraá saaliingo, nee maraá kiwa dahi'isi muruú /aymaaro. 47Slám malé alé muruú kwaeeli kun /aa/aay, nee firór yaariir kan firaarín ar hhaahhafiingw. Kuká' sakwasleemar'ín ka ak ur.”

will be added

X\