LUKA 19

1Yesu iwa dáh baraá gixsár Yeriko, ina waaraáhh baraá tla/angwdár alé. 2Nee heeko i deer baraadae, umuuwós ku babay Sakayo. Inós a heé wák oo úr baraá ohomuusér koódiro, nee slám a daqaarmo. 3Heewí Yesu guna artá wa slaá' gídaabá a heé adoomá. Ala arto gwa aleeslayká as boo/oó muu, as inós tawa heé ququmamaár. 4Iri geerí ta'aín, iri tsa/án gawaá xa'anooko /aantsí, as Yesu nguwa ari, asma Yesu nin waaraahh ar loohidá'. 5Nee Yesu didá' ngiwa áy, iri gáwtí qaytsiít, iri oó', “Sakáyo, aweeráng ar gaanslaay, asma gár án tiwa hariím laarí nin dír do'ók i hardáh.” 6Sakayo iri aweér ar gaanslaay, iri Yésú dahi'ísx ar qwala/. 7Muu adoodá' ngiwa ár, sleémeero tari qununuú/, tari káh, “Aa dáh baraá doó heé tlakweemaá koóm.” 8Sakayo iri sihhiít iri oó' dír Aako, “Qaytsiít Aáko, tlaqtá daqaari'iimar'eé' a haniís dír narkuute, nee gár hee ar naa hara/uuntsiím bir deer, a ki/ís sagaáwa tsiyáhh wa ale.” 9Yesu iri oó', “Laarí ba/ama naa hardát baraá do'wí alé, asma kwí sleeme a oo tlahhoó Abrahamu. 10Asma Garmoó Hee nina hardáh tidá' aa qwat ngiwa leelehhiiti nee ngiwa ba/amisi.” 11Axweesantí axaasaro kawa hhe'eés, Yesu iri axweés ar slaqsaay, asma ina tseewúy bihhaá gixsár Yerusalemu, nee inooín geera ka xui waawuti'iimár Mungú aa naká/ iwa geehhouur ar gaanslaay. 12Yesu iri oó', “Heeko úr i deer oo tlahhaywós ta ilaiwawa/i. Inós ina aa'aá káy, amór yaamaá saawá' as kuwa waawutmoó wa qaasi, nee niri kii/. 13Qoomár iwa aa'aá kay, sagadiyuuseerós ar mibaangw gari ateét, bohhaá mibaangw awa peésa giri hanmiís dir'ín i alé, iri oó', ‘Bohhuusingá' ar halaanu'usaak ay dír án ni kii/.’ 14Ala múk baraá yaamuudá' heedaádá' kuna ló'wa aáhh, muu kuri ya/aáw kuwa eehari amoodá' inós i kay, nee tawa ooi, ‘Heewí u sla'aanaaká atén tiwa sawaawuti'i'in.’ 15“Alaá waawuti'iimarós ngiwa sláy, niri kií/. Hara'aya gari haniís ar sagadiyuuseerós tidá' aa bohhuú i hanmiís kawa ateeti, as ngiwa xui slaasláwár taa sláy umuúqo heewo baraá halaanu'uumarose. 16Heé geera niri hardáh iri oó', ‘Aáko, boohharók tidá' wák naa aní hanís, bohhaá mibaangw ngaa sleér.’ 17Aako iri oó', ‘I qoón, kuúng a sagadiyusmoó hhoó', asma kuúng a inkihhmuúy koón baraá gár niiná wa ale. Ala gawaá adoorihe án kuúng u qaás waawutmoó wa ale gawaá gixsadaá mibaangw.’ 18Heé tsár nay hardáh iri oó', ‘Aáko, boohharók tidá' wák naa aní hanís bohhaá kooán ngaa sleér.’ 19Tam inós sleeme kuna báy, ‘Aníng kuúng u qaás waawutmoó wa ale gawaá gixsadaá kooán.’ 20“Heé hatlá' niri hardáh, iri oó', ‘Aáko, boohharók tidá' wák naa aní hanís, areng. Aníng ana baraá warqamoó i tseék, ngay baáts. 21Asma án kuúng una da'ayuút, as kuúng tawa /akusmo. Asma kuúng an leehhihhiín didaádá' gaa kay qaská, slám a bu'uún didaádá' gár taa dahás iwa kahh.’ 22Aakoodá' iri oó', ‘Kuúng a sagadiyusmoó tlaákw. Aníng kuúng u sakwasleemuút ar /aymi'iiwók kwisingá'. Ala kuúng bar xú' gidaabá aníng a /akusmo, nee an leehhihhiím didaádá' gaa ngiwa qaasiiká, slám a bu'uúm didaádá' niwa dahaasiimiiká, 23ala boohhar'eé' tidá' gaálay kara gadiyus as slaasláw ngiwa sleer? As án birna kií/ ngiwa slaw dinkwa nee slaasláwarose.’ 24“Mukdaádá' didá' wa sihhimiít guri báy, ‘Boohhasíng i kon hayohaak, ka hanisá' dír heeqá' bohhaá mibángw koóm.’ 25Ala mukdaádá' iri oó', ‘Aáko, ahaá baré, inós bohhaá mibaangw gi kón.’ 26Aako giri báy, ‘Aníng kuungá' nu baw, umuúqo heewo oo gár koóm ka haniis, nee kudá' oo gár koomaaká, tam tidá' niina i kon ka hayoh. 27Ala wakuuser'eé' tidá' diirí huuwaare', tidá' aníng iga si' ngiwa sawaawuti'ii'iim. Nee ki tsu/á' dír geeraaeé' wa ale.’ ” 28/Aymi'iiká' ooaro ngiwa hhe'eés, iri geerí hi'iít as iwa tsa/an Yerusalemúy alé. 29Qoomár iwa tseewúy dír gixsár Betfage nee Betania, bihhaá tloomár xaaiikaari ta babay Miseituni, eeharuuseerós ar tsár gari ya/aáw, 30gana báy, “Tlawsé', dahé' baraá gixsarqá' geeraahúng i dirii'. Bara daté', gwarendmoó daqwaay uqo aandá' kwaa tseék, oo hee aa baloó daanda i tsa/aniká. Ngu gwedá', ngu hubá'. 31Ala hee burna yaahaás gídaabá, ‘Gwarendmo mus gweditá'?’ kuungá' ta oa', ‘Aako gun slaa'.’ ” 32Eeharuuseedá' taa ya/aáw iri daqeér, adoodá' Yesu aa oó' gari aán. 33Qoomár tawa gwarendmoó gwediiti, múk gwarendmo loó' tari oó', “Ahaá, mas gwarendmoó gweditá'?” 34Inooín tari oó', “Aako gun slaa'.” 35Gwarendmoodá' kuri huúw amór Yesu. Inqwaruuín kuri hhaáf gawaá gwarendmo, Yesu kuri tsa/aás gawaadí ale. 36Nee qoomár iwa hi'iiti, inqwaruuín kuri hhafín baraá loohír i alé. 37Qoomár iwa tseewúy Yerusalemúy alé, dír /etángw tloomár Miseituni, boo/oó úr oo eeharuuseerós Mungú kuri xirfayeemiís ar qwala/, nee ar afór ur, as tlehhema'aá uren awa taa ár, 38tari káh, “Waawutmo i xirfuuti, kudá' hardáh ar umuú Aako, Wayda gawaá doori nee xirif dír Mungú.” 39Múk Farisayo bahh'alé oo baraá boo/aydí dirií' tari oó', “Intsaahhatusúmo, eeharuuseerók ádbaweek iwa xaslit.” 40Yesu giri báy, “Án a kah, inooín barta xasliít, tlaa/eká' i tseeiyá'.” 41Yesu qoomár iwa tseewúy, gixsa gana ár, gari i /aa/amín, 42iri oó', “Geeraawo masók tam kiíng muruudá' una xú' deelór laarihe oo wayduú huúw diroge. Ala hám daxta kwaa luú/ dír ilaawoge. 43Asma deelo i hardát ar wakuuseerók iwa slúmtí tlehh, nee tiwa harweeri nee tiwa harasaapi bihhe sleémeerowo, 44tiri daahh yaamí alé, kiíng nee mukók, tam tlaa/anoó gawaá kuqí meét i kaahh oo ta fee/iiká. Asma siiwadá' Mungú iwa i hardáh aga tsahhiká.” 45Yesu iri dáh baraá Doó Mungú, múk muruú weerimiís guri iimu/ún gusisiingo, 46guri báy, “Kaa gooín gídaabá, ‘Dooeé' a doó saaliingw.’ Hám daxta kuungá' ugwa mar'ír malguuse tlehhé'.” 47Nee inós ina intsaahhatimís baraá Doó Mungú wa ale umuúqo deelooro. Ala geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi nee intsaahhatuusér hara'ayár Musa, nee múk urén oo geeraharuuse loohi kana leelehhiít ar Yesu kur gaasi. 48Ala ar ta tleehhi kaa slayká. Asma muu sleémeero axweesanaywós guna ló'wa slaá' axmisuwo.

will be added

X\