LUKA 12

1Boo/oó kumér yaariír iri burumburiít tam tiri adaráh kilooín alé. Qoomaadae Yesu iri dír eeharuuseerós i axweés ala alé, gari báy, “Ti harmagahhe' nee gár mikaáte ir sluufasluf ar múk Farisayo, gídaabárós a hhaahhafingw'ín. 2Umuúqo gaaro ar taa nahhatís ka geehhooees, nee umuúqo gaaro ar taa luú/ ka xu'utis. 3Asma tidá' taa katé' baraá giwtír wa ale, ka axaas dír gwa/aát wa aleeró, slám tidá' taa saasahhaandé' baraá qul/áy wa ale, ka tsee' gawaá daandeemaá maráy wa ale.” 4“Kuungá' mulqer'eé', án kuungá' nu baw, mi da'ayumitaara' kudá' slaqo ngi tsu/á', gár aluuwo tleehhamooro i aleeslaya' i káhh. 5Ala án ngu xu'utís oo kuungá' ta da'ayuta'. Mungú na da'ayumitaak, kudá' aleesleemu gu koóm oo hee ngur kwahhi baraá asltá baloó gwaa'aaká, alaá gaasaro burkwa hhe'eés. Eeít, án a kah, kwí na da'ayumitaak. 6“Ahaá, qawoó kooán kwa weeriísiíke ar sentír tsár. Ala tam oo wák kwa gunqareesiiká dír Munguhe. 7Slám se'éngw gawaá sagerhúng sleémeero kwaa faár. Kuungá' ma da'ayumitaara', asma kuungá' a tsiní ta qawoó yaarire.” 8“Án a kah, heé aníng iga lamabu'un dír geerá múk wa ale, inós ku ya/án nee Garmoó Hee dír geerá malaykér Mungú wa ale. 9Nee kudá' án iga sa tlaank dír geerá múk wa ale, nee inós ku sii' dír geerá malaykér Mungú wa ale. 10“Umuúqo heé axweesantá Garmoó Hee gaa sii', tlakweemaawós ki gurtláy, ala kudá' Qeeruú hhoohhoó' gwaa /ooslin, tlakweemaawós ki gurtlayká. 11“Kuungá' burtunda huúw dír geerá maraá saaliingw as tunduwa sakwasleemuuti, nee dír geerá waawitá nee mukduú hara'ayár koóm, ala kuungá' ma daawimitaara' kawa leelehhita' adór tir aleeslaqwa', nee ar ta oa' dir'ín i alé. 12Asma Qeeruú hhoohhoó' kuungá' nu intsaahhatis siiwadaádae ar hariim ooaro.” 13Heeko wák baraá boo/aydaádae iri oó', “Intsaahhatusúmo, hhiyaaeé' ádbaweek gídaabá aalir'eé' ngiwa qasiisi.” 14Yesu iri oó' dirós i alé, “Aá hee, heé án iga qaas a heemá tawa har'ohusmo dirhunge, laqaá daqaari'iimarhúng ngiwa qasmiis?” 15Yesu giri báy, “Qaytsité', ti harmagahhe', ma múk qahuuse tleehhitaara'. Asma daqaari'iima tam ka yaariír dír heewo, i slafíngw hupká.” 16Yesu slaqsaywí guri dir'ín i oó', “Qaymór heeko daqaarmo ina ló'wa hamát. 17Iri kilós oó' baraá muunuúwós i alé, ‘Adór ni laaq a adoomá? Asma dír balangw'eé' nguy qaas i káhh.’ 18Aluuwo iri oó', ‘Adoorí an tleéhh. Kuuntáy'eé' un feé/, kuuntoó ak urén nguri tleéhh. Nee balangw'eé' sleémeero ngway baraadí qaás nee muruueé' oo hatlá' sleeme.’ 19Daqaní nay kilooeé' oo', ‘Balángw yaariír u koóm oo ni /aay kureeraá yaarire, nee muruú hatlá' sleeme. Aníng daxta an iwiwiít, an /ayiím, an wahaám, an qwalalaá/.’ 20Ala heé aáng kuri báy nee Mungú, ‘Kuúng a daktani. Xweeraká' laarihe kuúng a gwá'. Nee muruudá' taa amohhe'eemaamís oo heemá?’ 21“Múk daqaari'iimár baraaká' yaamaá leelehhiít, nee laatí inooín dír geerá Munguhe gár ta kon i káhh, alhhe'eesoó slafingw'ín a adór slafíngw heewí.” 22Yesu eeharuuseerós gari báy, “Gawaá adoorihe, án a kah, ma daawimitaara' as slafingwhúng, tawa kata', ‘Ma /ayaán?’ laqaá slaqoohunge, tawa kata', ‘Ma tsiitaán?’ 23Asma slafiingw a gár afhhamít ta muruú /aymaaro, nee slaqwa a gár afhhamít ta tsitaywo. 24Xwa'aro ga/aawaak, i dahasiindaaká, slám i buu'uundaaká, quuroó ta kon i kaahh, tam kuuntáy sleeme. Ala Mungú ga /aymiis. Kuungá' a ak tsiní ta tsir/ooro. 25Hee i deéro dirhunge oo slafiingós doogaro gu aleesláw tam har qoomár niina, tam ti daawiitimisi? 26Ala bar kuungá' gár niina ar tlehhemko ta aleesleera' i káhh, kuungá' mahar daawiimitá' as muruuwí hatlá' wa ale? 27/Ayo ga/aawaak, i gadiyusaká, slám i hhutlitaká. Án a kah, Sulemani, tam daqaarmoowo ló'wa ale, inós aa tsiitinká ar hhoohhooari adór /ayorír alé. 28Ala bar Mungú /ayór yaamaá tawór wa ti'imiit gan tsiitimiis, ar laarí dáw nee matlo kari kwaahh gawaá ufú xwaansláy, xáy, kuungá' nu ak tsiitiísiíke? Kuungá' mustundu haratlintaao niiná. 29“Kuungá' ma leelehhiitara' gár ta /aga' laqaá gár ta wata', slám ma daawimitaara'. 30Asma múk xoordu tí sleémeero gan leelehhiit. Ala Baabuúhúng ga xuu', gídaabá tí adór kuungá' kar sla'á'. 31Ala waawuti'iimár Mungú na leelehhiitaak, nee Mungú muruuwí sleémeero ngu dirhúng i haniis sleeme.” 32“Ma da'ayumitaara', kuungá' awa daqtá niina. Asma Baabuúhúng gaa slaá' waawuti'iimadá' ngiwa haniisi. 33Muruudá' ta koonda' weerisaak, nee peésadá' ta sleera' ka hanisá' dír narkuute. Sandadaá qaruwa'aaká hiriitaak, daqaari'iimarhúng qaasaak gawaá doori, didá' iwa baloó /aaruuraaká, didár fisusmo iwa hardihiiká, nee babi ngiwa hhitiindaaká. 34Asma didár daqaari'iimarhúng i diri', an didá' munerhúng sleeme i diri'.” 35“Masók aga siinootiindé' nee tsaa'asayhúng masók i gwa/aat. 36Nee kuungá' masók a adór múk aakooín daamaaraám oo ni amór doó aakoó duuxór wa kií/. Nee qoomár binda hardáh nee bir ateetín, inooín piindo kawa adaá duuxi. 37Múk amohhoó' a sagadiyuuseedá' aakooín binda hardáh ngiwa dala'amaayér i ay. Án a kah, inós in siinootín, nee sagadiyuuseedá' gari dahi'is dír muruú /aymár i alé, gari muruú /aymár i qasmiis. 38Inós binda hardáh xweeraá amsiwo, laqaá xweeraá dakiingo, sagadiyuuseerós binga adoodí áy, sagadiyuuseedá' a múk amohhoó'. 39Ala tí haraxuaak gídaabá, heé do' loó' geera birngi xui siiwár fisusmo do'ós nguwa gaasi, fisusmoodá' geera pa/aangw gu slayká ar do'ós nguwa gaasi. 40Ala kuungá' ti amohhe'ese', asma Garmoó Hee ni hardah siiwár kuungá' kuwa haraxuaa'aaká.” 41Petro iri oó', “Aáko, slaqsaywí nguna atén kilootén i ói, laqaá tam dír muu sleémeero ugwa ó'?” 42Aako iri oó', “Sagadiyusmoó inkihhmuúq koóm nee oo sagaalooár koóm a gaalá, oo aakoowós i qaasi gawaá daanduú sagadiyuuseerós sleémeero, as muruú /aymar'ín nguwa hanmiisi qoomár hariima. 43Heé amohhoó' a sagadiyusmoodá' adoodá' ga tlehhiít, nee aakoowós gway adoodí áy. 44Án a kah, aakoowós gu qaas daanduú muruuwós sleémeero. 45Ala i ya/aán sagadiyusmoodá' iwa ooi baraá muunuúwós i alé, ‘Qaytsiít, aakooeé' ki/imawo ni tliik.’ Ala tí ooaro binga hhe'eés, sagadiyuuseedár hhawaate nar /ameena gari muxtár áy. Inós iri /ayín nee iri wahán nee iri ooniit. 46Sagadiyusmoó adoorí ga tleéhh, ku adoodí áy nee aakoowós baalár inós aa haraxuiiká, nee siiwár i xuiiká. Nee inós kuri tlaaq nee kuri qaas dinkwa nee mukduú inkihhmuú koomaaká. 47“Nee sagadiyusmooduú sla'aarír aakoowós gaa xuu', inós tay amohhe'eesiiká, laqaá slám gaa tleehhiiká tidá' aakoowós i slai, inós ku muux kángw kilá' wa ale. 48Ala sagadiyusmoodá' tidár muxtár wa hariim gaa tleehh, asma ngiwa xuiiká, inós muxtaaros ka ureeká. Kudá' muruú yaariír gwa slay, ar dirose ta slai ka yaariir. Kudá' taa muruú yaariír i saayín, inós kuqo iinuus muruú yaarire.” 49“Aníng nina hardáh asla ngiwa huuw baraaká' yaamu. Alók geeraawo masók ina qaroó ót. 50Ala baatiísmo u sláw oo tir baatisi. Hamí aníng a baraá slahha'amká yaariír i dirií' ay dír i boo/i. 51Xáy, kuungá' ka xua', aníng nina baraaká' yaamí hardáhi as wayda nguwa huuw? Aasla'áy, a adoosingeeká, ala gár naa huúw a wakaari. 52Asma iimír hamí baraá doó múk kooane, mukdá' kooán ti wakaawaak. Awa tám i awa tsár tlaampa'aamisiyá', nee kudá' tsár i kudá' tám tlaampa'aamisiyá' sleeme. 53Baabá garmaawós gu sii', nee garma baabuúwós gu sii'. Slám aayo dasiirós ga sí', nee dasi aayoorós ga sí'. Aayo harér garmaawós ga sí', nee harér garma aayór hhawaatuuwós ga sí'.” 54Yesu iri oó' dír múk i alé sleeme, “Kuungá' hunkoó laweei bura aandé' a kata', ‘Tluwaay ni hardah.’ Ala adoodá' iri qo tleehharút. 55Nee bar looa kinga tawó kwaáhh matlatleero, kuungá' a kata', ‘Laarí siiree/i ka hatlá'.’ Ala adoodá' iri qo tleehharút. 56Kuungá' a hhaahhafuuse. Kuungá' doori nee yaamu i tsatsahhaandá', ala tí tleehharumiit de'emaaká', gídaabárós mas tsatsahhaanda'aaká?” 57“Ala kuungá' kiloohúng mas waagwedita'aaká tidá' ganaa'? 58Nee sakwasleemusmoowók ti axweesani axase' ar gaanslaay, qoomár tawa dinkwár i kahha' baraá loohiro, tawa doó sakwasleemár keera', as sakwasleemusmoowók muwa huúw amór doó sakwasleema, doó sakwasleemaro kuúng turi malé haniis dír askaarmoó i alé, inós kuúng uri dahaas baraá doó tseegamo. 59Án a kah, a baloó ti'itaká baraadae ay dír heelmooduú alhhe'eesaay kway bu'.”

will be added

X\