LUKA 11

1Yesu iwa dirká wa firiirin, firooro iwa hhe'eés, kuri báy nee eeharusmoowós oo wák, “Aáko, atén ti intsaahhatis firooro, adoodá' Yohana eeharuuseerós ngira intsaahhatís.” 2Yesu giri báy, “Qoomár bar firiiriindá', an oa', ‘Baabuúrén [oo baraá doorí dirií'], umuuwók i xirfuuti, waawuti'iimarók ni xeer, [Adór kuú ta sla' i tleehharut baraá yaamuuwo, adór baraá dooriiwo ira tleehharút.] 3Muruú /aymaarén umuúqo deelooro hanmiisang. 4Tlakweemaarén gurtlaweek, asma atén sleeme umuúqo heewo oo iinarén koóm un gurtlatlawaán. Nee atén miti baraá iiara'aduú uhisar, [ala atén ti'ba/amis Kuduú tlakusmoowo].’ ” 5Giri báy, “Heeko wák i deer oo mulqumoó koóm. Heewí ina daqáy dír doó mulqumoowós xweeraá dakingo, iri oó', ‘Mulqúmo, gám u kiriík mikaátér tame, 6asma dahaaymooeé' oo mulqumo naa hardáh. Nee inós i aa'aá daahh, ala án gár ni geeraawós i duux i káhh.’ 7Xáy, ka ga/eera', heeduú baraá do' mi oo'? I oói, ‘Án mi daawitimiisar, Aníng tleemu ngu aleeslawaaká ngiwa haniisár aw, asma aníng nee na/'iieé' aga qaataán, slám piindo kaa qaroó hatsiís.’ 8Án a kah, ala tam tleemu ngu slaiikahe ar ngiwa haniisár ay as tawa mulqumoowós, ala heedaádá' iwa kumiiti firooro, in tláy nee gay haniisár áy hariímaarós tidá' inós i slai. 9“Aníng daxta kuungá' nun baw, ‘Firiiriimé' nee kuungá' tundu qáy, leelehhiitaak nee kuungá' a sleerá', ateetimé' afér maráy wa ale, nee piindo ka duux.’ 10Asma umuúqo heé firiiriím, ku qáy, nee kudá' leelehhiít, ga sláy, nee kudá' afkuú doó wa ateetiím, piindo ka duux. 11Asma baraá tla/angwhunge baabá i deéro oo na/aywós [gu tlaa/anoó i haniís, mukatmo burngwa firín? Laqaá] siyó burngwa firín, dayshimo gu haniísi? 12Laqaá bar qanhhi gaa firín, gár i haniisi a xeerángo? 13Ala kuungaásingá' tlakw muruú hhó' u xuá' kuwa na/'iihúng i hanmisa'. Xáy, Baabuúduú gawaá doorí dirií' i ak waaraáhhiíke Qeeruú hhoohhoó' nguwa haniisi dír kudá' ngu firiiriima'a.” 14Yesu neetlaamér hee gwa afa qwaares gana hingeés. Nee neetlaameedá' nguwa geemeér, heedá' iri ilawaáts. Muu iri waa/oó/. 15Ala múk hatlá' iri oó', “I neetlaamér gusiisín ar /uuruú Beelsebuli, kudá' úr oo neetlaame.” 16Múk hatlá' layár gawaá dooraá daahh gana dirós i leelehhiít, as kuwa iiara'ari. 17Yesu tidá' ta baraá muner'ín i axweesi gari tsaáhh, giri báy, “Umuúqo waawuti'iima birti kilós tlaampa'aamís, waawuti'iimarí aqo in hhitirút. Nee múk doó wák barnaxes ti kilooín tlaampa'aamiis, múk do'dá' aqo tin paraatl kilooín ale. 18Neetlaangw sleeme barnaxes ti kilós i slaaqw, waawuti'iimarós adór ir sihhit a adoomá? Asma kuungá' a kata' aníng a neetlaamér hingeemiís ar /uuruú Beelsebuli. 19Ala barnaxes aníng neetlaame a hingeemiís ar /uuruú Beelsebuli, mukhúng gár ngir hingeemisi a milá? Ala gawaá adoorihe mukhúnguú kilá' kuungá' nus kwasleemuut. 20Ala barnaxes aníng neetlaame a hingeemiís ar /uuruú Mungú, waawuti'iimár Mungú naa amorhúng i hardát. 21“Heé /uuruú koóm oo xooslaarós ar slaqwara gaa amohhe'ees, bir do'ós xún, muruú do'ós sleémeero ku amohhoó'. 22Ala heé /uuruú koóm birna hardáh oo inós gu baá/, guri /awa/awín gurir baa/, xooslaarós ar slaqwara sleémeero gari hayoh, tidá' geeraawo ir hhawati'iimisi dír do'ose, nee muruudá' sleémeero i dirós wa hayohi guri qasmiis. 23“Heé barte'eén i diriiaaká, kwí a kudá' án iga sii', nee kudá' burumburiimaaká dinkwa nee aníng, inós in tsaafimiis.” 24“Neetlaame bar hee ngwa geemeér, aqo in tleér, in harweeririín baraá yaamaá kaaháará' wa ale, as dii ngiwa leelehhit ar i hungu/us. Ala bar dii ngaa sleeriiká', aqo in o', ‘A kií/ amór dooeé' kudá' ni daahh.’ 25Barnaxes aa hardát, do'dá' gwa aán gídaabá kwa fiíts, nee kwa parootuús. 26In tleér, neetlaamér hatlá' faanqw gan léhh, ar ak tlakw inós ba/a. Heedá' nguwa eer, tay al amoorós wa hoot. Nee tlehhemuú heewí in ak tlakúy ló'wa ale ta kuduú geera ba/a.” 27Yesu /aymi'iiká' ooaro ngiwa hhe'eés, /ameenirka wák baraá dinkwadae ina tsé', iri ó', “Heé amohhoó' a aayoodá' kuúng ugwa laqwal nee ugwa du'umis.” 28Ala inós iri oó', “Geera tsiní bar kat, ‘Múk amohhoó' an kudá' axweesantá Mungú ngi axamiisá' nee ngi ilaohiimá'.’ ” 29Boo/aydá' sleémeero qoomár iwa burumburiít dír Yésú i alé, Yesu iri oó', “Mukú de'emaaká' a múk tlákw, asma a múk layár leelehhiít, ala layár ta laqan i káhh, aqo har layár Yona kilós. 30Asma adoodá' Yona ira laya tleehhiít dír múk Ninawiro, Garmoó Hee sleeme in laya tleehhiit dír mukú de'emaakae. 31Bál deelór sakwasleemaro waawuto'ór basa in sihhít dinkwa nee múk de'emaaká', nee inós gin sakwasleemút as tlakweemaaín. Asma inós amór saaw ngina wa tleér, as sagalooár Sulemani ngiwa axaasár eer. Ala diirihe heé úr i deer oo Sulemani gu baá/. 32Slám bál deelór sakwasleemaro múk Ninawi i sihhiit dinkwa nee múk de'emaaká', nee múk de'emaaká' kway sakwasleemuut as tlakweemaaín nee múk Ninawi. Asma múk Ninawi ina hhu'u'ún axweesantá Mungú tidá' Yona aa alki/iít ngiwa axaás, ala diirihe heé úr i deer oo Yona gu baá/.” 33“Hee i kaahh oo tsaa'asi ga daá/ nee gari qaas dír geetlaákw i alé, laqaá ngiwa tuntuuki ar xooslmo. Ala aqo gan qaas dír geehhoó' i alé as múk daráh gwa/ateema ngiwa ari. 34Tsaa'astá slaqwa a ila. Ala bar iltók ka hhoo', slaqwtók sleémeero i gwa/atamaayér koón, ala iltók bar ka tlaakw, slaqwtók sleeme i gíp. 35Ala ti al qaytsit, dooqa gwa/ateemaá baraawók i diriiá' a gwa/ateemaawooká, ala an giwti. 36Ala slaqwtók bar gwa/atamaayeero i háts, tam dír giwtír koom i káhh, daqaní slaqwtók sleémeero i gwa/át, adoodár tsaa'asi ir gwa/at amoorók i alé ar gwa/atamaayeerós.” 37Yesu qoomár axweesanto iwa hhe'eés, heeko wák oo Farisayo Yesu gway dahi'ís iwa amór do'ós i hardahi as muruú /ayma. Iri dáh iri iwiít dír muruú /ayma. 38Heeduú Farisayo adoodá' ngiwa ár, ina waa/oó/ asma Yesu daba' gaa hamaatliiká qoomár /aymaaro. 39Aako iri oó', “Kuungá' múk Farisayo daanduú isaangi nee oo qware/amo in hamtlitá', ala baraahunge gár aa hats a malgu'uuma nee tlakweema. 40Kuungá' a daktana. Mungúdá' daanda gwaa tleehh, a kudá' baraá gura' gaa tleéhhiíke sleeme? 41Ala tidá' sleémeero ar baraá isaangi nee qware/amo hanmiisaak dír narkuute, nee mura' sleémeero dirhunge daqaní ku hhohhó'. 42“Kuungá' múk Farisayo, a tsaxwa sakwasleemarhúng kawa wa /akuta'. Asma ilahhooár manákw nee sugdáyp nee da'awemo sleémeero awa naanú in duxuundá', oo wák baraá mibaango tawa oo Mungú, amorqaáqae gan'amu nee sla'aarír Mungú aga meeré'. Gár tunduwa hariím a tír geera an tlehhá', dinkwa nee tír tsár sleeme. 43“Kuungá' múk Farisayo, a tsaxwa sakwasleemarhúng kawa wa /akuta', asma gár kuungá' ta sla'a' a an iwitá' dír kiteeraá geera baraá maraá saaliingo, nee tunduwa laawe'eemisi dír boo/oó muu kuwa úr. 44A tsaxwa sakwasleemarhúng kawa wa /akuta', asma kuungá' a slaqás nee /aantu, kudaádá' awa getlakw, nee múk gawaadár waraáhh gár i xui i káhh.” 45Heé wák baraá intsaahhatuusér hara'ayár Musawo iri oó' dír Yesu, “Intsaahhatusúmo, gawaá axweesanaysíng ta kata, kuúng baré atén sleeme tin tsi'imís.” 46Yesu iri oó', “Tam kuungá' intsaahhatuusér hara'ayár Musa sleeme, a tsaxwa sakwasleemarhúng kawa wa /akuta'. Asma muu un huuwá iiloó i tsa/amisá', ala kuungá' kilá' huuwadá' i kwatimita'aaká ditsaahunge. 47A tsaxwa sakwasleemarhúng kawa wa /akuta', asma kuungá' a /aantaá aaruusér parootusá', aaruuseedá' taa tsuú/ nee baabi'iihúng. 48Gawaá adoorihe an lamabu'uundá' nee ana ya/aandé' gadiyeédár baabi'iihúng. Asma inooín aaruuseedá' kana tsuú/, nee kuungá' an /aantuuín parootusá'. 49Gawaá adoorihe an gár Sagalooár Mungú isa ó', ‘Ga/aawaak, aníng aaruuse nee ya/abuuse an ya/aáw amor'ín i alé, nee inooín kin tsuu/ bahh'alé, nee bahh'alé kin gusiisín,’ 50as tseerér aaruuse sleémeero ar aa ku'ut iimír iimu/úngw yaamuú wa ale, kawa iinuusi dír múk de'emuukí alé, 51iimír tseerér Habili tam tseerér Sakaria sleeme, kudá' taa gaás geerá meésaadá' baraá matla/ángw Doó Mungú i dirii'. Án a kah, tí sleémeero ka gawaá daanduú múk de'emuukí iinuus. 52“Kuungá' intsaahhatuusér hara'ayár Musa, a tsaxwa sakwasleemarhúng kawa wa /akuta', asma kuungá' gweermór xu'utír mura' aga hayoté', ala kuungá' kilá' muruudá' ugwa gaár i xui'iiká kuwa xua', slám mukdá' muruudá' xu'utír wa slaá' ugwa ila/é'.” 53Qoomár iwa ti'iít, intsaahhatuusér hara'ayár Musa nee múk Farisayo tari haratláy as kuwa yaahamiisi ar yaahamisuú yaariír, 54as gídaabá /aymuú kur oohi kuwa slay.

will be added

X\