LUKA 10

1Aluuwo Aako awa mibeeri faanqw nee tsárk awa hatlá' gina qaás. Giri ya/aáw tiwa tsár wa koomakona', tawa geeraawós wa tlay, umuúqo didá' inós i keemuú wa slai, baraá gixsadu nee amór hatlá' aa slaá' keemuuwo. 2Giri báy, “Bu'uungw ku yaariír, ala múk gadiyuús ku niiná. Ala gimsé', heé qaymo loó' firiimaak, múk gadiyeét ngu huuwi baraá bu'uungós i ale. 3Tlawsé', án kuungá' nun ya/aáw adór deeloó bee/aangw baraá tla/ángw tawer i ale. 4Peésa ma tlin'ír huuwara', laqaá tlakwi'i, laqaá ya/ata', loohiro hee mu taaqwesara'. 5Doó ti data'a ta geerí oa', ‘Wayda doohúng ngu ay.’ 6Heé wayda gu koóm bir deer, wayduuhúng gu áy. Bir kaahh, wayduuhúng ni amorhúng i kii/. 7Ta baraá do'dá' wa hotá', muruú /aymár dooín kwa /agá' nee kwa wahaandá'. Asma heé gadiyuús bu'utuuwós i harín. Ma lolohiimara' maraá hatlá' i ale. 8Umuúqo gixsár ti data'a burtunda ilaóh, muruú /aymár tinda geeraahúng i qaás kwa /agá', 9tiqtuusér dáw ka hungu/uumisá', muu ku beera', ‘Waawuti'iimár Mungú naa tseewuúr.’ 10Umuúqo gixsár ti data'a ar tunduwa ilaohiiká, ta ti'itá'. Baraá luhuuwose bar hi'iitá', ta oa', 11‘Tam teerír baraá gixsarhúng ar ya'aarén gaa leer, ngi kuukuuaán amorhúng i alé. Ala tí xuaak, ar gídaabá waawuti'iimár Mungú naa tseewuúr.’ 12Án a kah, deelór alhhe'eesoó yaamuuwo, gixsár Sodoma a tsiní sakwasleemar'ín ngiwa ilí oohiya', ta gixsarihe.” 13“Kiíng gixsár Korasini, nee kiíng gixsár Betsaida, a tsaxwa sakwasleemarhúng kawa wa /akuta'. Asma muruú xuawaslén aa tleehharuut dirhunge, geera dír iwa tleehharuút bar baraá Tiro nee Sidoni, geera iimirihe naa qaroó hhu'u'uné', nee gunyadu kay tsiít, tay iwiiwiít baraá da/ara as hhu'u'ungw'ín kuwa laqan. 14Bál deelór sakwasleemaro Tiro nee Sidoni a tsiní, sakwasleemar'ín kawa ilí oohi, ta kuungane. 15Nee kiíng gixsár Kapernaumu, xáy ti tsa/aási ay gawaá doori? Aasla'áy, tin /aytiis ay baraá múk aa qaatll.” 16Iri oó' dír eeharuuseerós, “Heé axweesantahúng gaa ya/án, axweesante'eé' gana ya/án. Heé kuungá' naa sii', a án ina sií'. Oo aníng iga sii', kudá' án iga ya/aaw guna sií'.” 17Kudá' mibeeraá faanqwm nina ki/iyé' ar qwala/, ta kaahi, “Aáko, tam neetlaame sleeme tina ilaiwawá/ as kuúng.” 18Giri báy, “Án Neetlaangw ugwa ár, i gawaá doorí wa /e/eetín adór mankari. 19Ga/aawaagáy, aleesleemu nguna haniís oo dayshe nee xeeraawe kiwa adarata', nee /uuru sleémeero kuduú wakusmo, tam gár kuungá' nu aw i káhh. 20Ala ma qwalala/aara' as adoodá' neetlaame nuwa ilaiwaawa/. Ala na qwalala/é' as umerhúng kawa gooín gawaá dooriiwo.” 21Hamtidár kilae Yesu kuri qwal/aás nee Qeeruú hhoohhoó', iri oó', “Án kuúng un sluufiís, Baabá, Aakoó doori nee yaamu, asma muruuwí ugwa laqaandiiká dír múk dahareemaá koóm nee fuquraangw, ala una laqaán dír na/'aá ninakw. Eeít, Baabá, asma an adoodá' kuú kara slá'.” 22Iri oó', “Umuú gaaro kinga dabaaeén i qaás nee Baabuúeé'. Ala heé Garma gu xuú' i kaahh, aqo har Baabá kilós. Slám heé Baabá gu xuú' i kaahh, aqo har Garma kilós, nee kudaádá' Garma xu'utisaro aa slaá'.” 23Yesu iri amór eeharuuseerós i warqáy, inooín kilooín giri i axweés iri oó', “Múk amohhoó' a kudá' ngi ga/aawá' tí kuungá' ta ga/eera'. 24Án a kah, aaruusér yaariir nee waawitá arto kana slaá' tí kuungá' ta ga/eera', ala kaa ariiká. Nee axaasaro kana slaá' tí kuungá' ta axamisa', kari axaasiiká.” 25Aluuwo intsaahhatusmooko hara'ayár Musa ina sihhiít, Yesu guri yaahaás ar iiara, iri oó', “Intsaahhatusúmo, adór ni laaq a adoomá ar slafíngw alhhe'eesay wásl ngur aal?” 26Yesu guri báy, “Gár taa gooín a milá baraá kitaabuú hara'ayaro? Kawa soomús, mi kát?” 27Intsaahhatusmooduú hara'ayár Musa iri oó', “Ar taa gooín a tí, ‘Aakoó Mungúwók slaeek ar muunaáwók sleémeero, nee ar qeeruuwók sleémeero, nee ar /uuruuwók sleémeero, nee ar fuquraangók sleémeero’, nee ‘inslaawmoowók slaeek adoodá' kuúng tir kilók sla'.’ ” 28Yesu guri báy, “Tisíng i qoón. Adoosíng na tleehheek, daqaní a sláf.” 29Inós tina laqaamisár wa slaá' gawaá /aymi'iiwós kudá' aa káh gídaabá awa ló', iri Yésú adoorír malé yaahaás, “Ahaá, inslaawmooeé' a heemá?” 30Yesu iri oó', “Heeko wák nina Yerusalémú wa aweér, i Yeríkór káy. Kuri óh nee malguusen. Kway tlaba' hingeés, kway muúx, gwa'ara ngiwa nakaá/ kway geexáy. 31Naxés geeraharusmooko saalíngw múk Yahudi gitsee/awo nina aweér ar loohidá'. Heedaádá' nguwa ár, iri bihhí paásl. 32Nee heeko tlahhoó Lawi aa malé didaádí hardah, nguwa ár, aqo ina paásl sleeme. 33Ala heeko Samaria oo hhaytusmo, didaádá' heedaádí dirii'i ngiwa áy, nguwa ár, guri gurtláy. 34Iri dír heedaádá' taa muúx i tseewúy, inkaahhi'iiwós giri tseék, giri di/itár sliík, nee difaái. Guri gawaá daanduú daqwaywós i tsa/aás, guri huúw ay dír doó dahaaye, guri amohhe'eemiís. 35Looaytleérós shilingír tsár gay heeduú doó dahaayeér i haniís. Iri oó', ‘Heewí amohhe'eemiseek, nee gár aa waarahh shilíngirí tsare, án birna kií/ ngi buú'.’ 36“Xáy, bar kuunge, baraá mukwí tame, inslaawmoó heedaádá' malguuse aa ót a heemá?” 37Iri oó', “A kudá' gwa gurtlay.” Yesu intsaahhatusmooduú hara'ayár Musa gway báy, “Gím tláw daxta, kuúng sleeme adoodá' na tleehheek.” 38Tawa hi'iiti, ina hardáh dír yaamuukaari. /Ameenirka umuuwós ta babay Marta, guri dír do'ós i dahi'íso. 39Inós i hho'ór koón, umuuwós a Mariamu. Mariamu ina dír Yésú i iwít, iri axweesantós axamís. 40Marta ina daawiimít gadiyér yaarire. Iri dír Yésú i daqeér, i kat, “Aáko, adoorí ka hhoóe kuunge, hho'or'eé' án iwa gadiyér i geexeér, niwa kilooeé' gadiyuus. Ádbaweegáy, aní alee/is.” 41Aako gari báy, “Márta, Márta, an daawiimít nee tawa amoqwaqwadiin asma muruú yaariír. 42Ala gár slahhaa' a wak kilós. Mariamu gana tsawát tidaádá' hhoo', tidá' ta hingeesiiká dirose.”

will be added

X\