LUKA 1

1Amór Teofíló xirif. Múk yaariír iidíguú muruudá' yaariír aa tleehharuut diirene gwaa iiár gooiro, 2adór kungura atén i alki/iít nee mukduú aáng gwa ar ar ilaaín iimír geerá wa ale, nee oo axweesantadá' gaa alki/iit. 3Ánuú kilá' iidíguuwí ugwa ló'wa tsee/aariím iimír amoodár iimu/úngw wa ale. Án ngi slaá' sleeme ka hhoo' ngiwa kuúng i gooiim adór umuúqo gaaro ira tleehharút, 4asma kuúng kawa tsahh adór tar ló' tidá' kuúng tuwa intsaahhatimís. 5De'emaá waawutmooko yaamaá Yudea oo ta babay Herode, geeraharusmooko saalíngw múk Yahudi i deer. Umuuwós a Sakaria, oo bartá múk Abiya. Hareerós ar tlahhoó doó Haruni, umuuwós a Elisabeti. 6Inooín tsaraawo a múk ganaá' dír Munguhe, hara'ayár Aako sleémeero kana óh, nee axweesantós adoodá' ir hariin. 7Inooín na/oó ta kon i kaahh asma Elisabeti a kampeeri, nee inooín tsaraawo naa diné'. 8Looarka wake Sakaria ina gadiyér tleéhh ar saaliingw geerahara dír geerá Munguhe, qoomár baalaqaasír múk bartós. 9Inós tsawdo guna sleér, adoodá' ta tleehhaahhiiti /iisí nee geeraharuusér saalíngw múk Yahudi, iwa dahi baraá Doó Aako asma garka xarángw tsuú' koom ngiwa da/i ilahhooár Mungú wa ale. 10Nee boo/oó muu sleémeero i tsee/aá wa firiirín, qoomár gadaádá' xarángw tsuú' koom kawa da/a/an. 11Malaykamoó Aako guri harati'iít, aa sihhiít bihhaá doó /iyáy awa meésadár muruudá' xarángw tsuú' kuwa da/a/an. 12Sakaria nguwa ár iri amoqwaár, dae guri eér. 13Ala malaykamoodá' guna báy, “Sakaría, ma da'ayumiitaar, asma firoorók kaa axaás, nee hareerók Elisabeti na/oó garma gu xwayluúr. Umuuwós ku beer Yohana. 14Kuúng tay qwalá/ tay bará/, nee múk yaariír xwaylarós gay saqwalalaa/. 15Asma uraay gu sláy dír Aakoowo. Difaái ga wahiiká laqaá umuúqo gár ooniitimisa. Inós ku hatsiis Qeeruú hhoohhooe iimír kunguwa laqwaali. 16Múk yaariír oo Israeli gu ki/is amór Aakoó Mungúín i ale. 17Inós in geeraawós wa hi'iit ar muunuú adór kuduú Eliya nee /uuruuwós, as munér baabi'i ngiwa warqeesi iwa amór na/'ií ki/, nee mukdá' aa dakuus kuwa fuqurángw i haniisi, fuqurangwduú múk gan'amu, as múk Aako nguwa geerí amohhe'eesi.” 18Sakaria malaykamo guri báy, “Kangwsíng án adór ngur tsaahh? Asma án a aako, nee harer'eé' a aamár aa qaroó diin.” 19Malaykamo iri oó', “Án a Gabrieli, kudá' geerá Mungú i dirií'. Nee aníng tina ya/aáw ngiwa dirók i oo', nee iidíguuwí hhó' nguwa haniis. 20Hám ga/aaweegáy, a afawasli tleehhít, axweesani a harslaaqát, ay bál deeloodá' kaangwí i boo/i. Asma axweesante'eé' aga ya/aandiiká. Ala inós iqo bó/ qoomaarós bira xeér.” 21Mukdá' Sakaríá daamaaraám iri waa/oó/ as tligmaawós baraá Doó Mungú wa ale. 22Niwa ti'iít, naxés amor'ín i axweesani ngiwa aslayká, kari tsaáhh gídaabá iigu'utu gwaa sláy baraá Doó Munguhe. Iri amor'ín i dabaár axweés, iri sangw axweesántí ki/iiká. 23Deelór baalaqaasirós iwa fák, iri do'ós i waátl. 24Deeloodá' iwa waaráhh, hareerós Elisabeti iri tsít, tiri lú/ slahheeraá kooane, i kat, 25“Adoorí Aako ngina án i tleéhh baraá deeloodá' sleémeero iwa ga/ay, asma murer'eé' ngiwa hingeesi dír muko.” 26Qoomár slahheeriwós tawa lahhoó', malaykamo Gabrieli kuna ya/aáw nee Mungú ay gixsár Galilaya, ar ta babay Nasareti, 27amór dasír /amatlito'o tooka ta lehhiitia nee heeko ta babay Yosefu oo tlahhoó Daudi. Umuú /amatlito'oodá' a Mariamu. 28Malaykamo iri baraá do'ós i dáh iri oó', “Laawaay, kír tsuuqa iga sleer. Aako nee kiíng a dinkwa.” 29Inós iri ló'wa amooqwát asma /aymi'iidá', iri baraá muunuúwós i ó', “Laawaaywí a laawoó adoomá?” 30Malaykamo gari báy, “Ma da'ayuutaar Mariámu, asma tsuuqaá Mungú iga sleér. 31Ga/aaweegáy, a tsít, na/oó garma kway laqwál. Umuuwós kway beer Yesu. 32Kwí uraay gu sláy, ku bay Garmoó Kuduú Gawa. Nee Aakoó Mungú gu waawuti'iimár Daudi i haniis, gídaabá waawuti'iimár baabuúwós. 33Hhay Yakobo gan sawaawuti'ín kureerisleém, nee alhhe'eesoó waawuti'iimarós i kaahh.” 34Mariamu malaykamo guri beér, “Adoosí ta kat adór ir tleehharut, asma án taa duuxiiká.” 35Malaykamo gari báy, “Qeeruú hhoohhoó' ni dirók i hardah, nee /uuruú Kudá' Gawtí dirií' kiíng i tuntuuk. Gawaá adoorihe na/oó ta laqwaali ku bay oo hhoohhoó', Garmoó Mungú. 36Slám malé ale mar'afto'oorók Elisabeti na/oó garmaawo a tsiiháy baraá diimaywós wa ale. Slahhaangwí oo lahhoó', inósaadá' geeraawo tawa kaahi a kampeeri. 37Asma dír Munguhe gár ya/aamaaká i káhh.” 38Mariamu iri ó', “Án a lawaalo'ór Aako. Adoodá' taa ó' daanduueene i tleehharut.” Malaykamo iri quútl dirose. 39Mariamu deeloodae iri tleér ar gaanslaay ay baraá yaamaá tlom'i ay dír gixsarka wák ar yaamaá Yudea. 40Iri dát baraá doó Sakaria, Elisabeti gari taaqwés. 41Elisabeti laawoó Mariamu nguwa axás, na/oó niiná iri neét baraá guruuwós wa ale, Elisabeti kari hatsiís Qeeruú hhoohhooe. 42Iri afór qwal/amaayér ar tsé', iri ó', “Kiíng taa tsuúq baraá /ameenaro, nee na/oó ta laqwal kwa tsuúq sleeme. 43Adoorí adór ira tleehharút laarí tam aayír Aakooeé' niwa amor'eé' keér? 44Asma afór laawaaywók án ngiwa axaás, na/oó niiná iri neét ar qwala/ baraá guruueé' wa ale. 45Amohhoouso'o a inós tidá' aa haratlinti', asma tidá' Aako ngaa báy i bó/.” 46Mariamu iri ó', “Muunuúeé' adór Aako kur úr gaa tsaáhh, 47nee qeeruueé' in Mungú saqwalalaa/, Ba/amusmooeé', 48asma lawaalo'oorós ar liitlaakw gaa gurtláy. Ga/aaweek, iimír hamihe qari sleémeero án i beer tidá' tsuuqa gaa sleer, 49asma Kudá' /uuruú koóm án iga gár úr i tleéhh. Nee umuuwós a kudá' hhoohhoó'. 50Nee gurtleemuuwós i kumaamiit umuúqo qarto dír kuká' inós ngu ilaiwawa/a'a. 51Kángw úr gwa tleéhh ar /uuruú dakós, Kudá' daara/aamá' baraá inslaslángw muner'ine gaa diyaá/. 52Waawitá gwa hingeés gawaá waawuti'iimar'ine. Kudá' liitlakwen gaa uráy haniís. 53Awa qwariitá' gaa aaxiís ar muruú hhó', nee daqaare gaa tawó ki/ís. 54Lawaalmoowós Israeli ngwa alee/iisár áy. Gurtleemuuwós gwa gunqareesiiká, 55kudá' aa dír baabi'iirén i axweés, ar gídaabá gurtleemuuwós i baloó faakiiká dír Abrahamuwo nee xwaylarose.” 56Mariamu nee inós tari alhoót afi qoomár slahheeraá tám, aluuwo iri wátl amór do'ós. 57Elisabeti deelór xwaylarós iwa xeér, na/oó garma gway xwayluúr. 58Inslaawaywós nee mar'eefoowós kari axaás gídaabá Aako gaa ló'wa gurtláy, sleémeero tari qwalalaá/ nee inós. 59Bál deelór dakaate tindina na/oó hheehhe'eesár áy. Umuú geera kway tsattá wa slai a Sakaria, umuú baabuúwós. 60Ala aayoorós iri ó', “Á'a, uma kwisingeeká, umuuwós a Yohana.” 61Kari báy, “Heé umuusíng i kaahh baraá mar'eefowoge.” 62Tari dabaár ilawaáts amór baabuúwós i ale, ax inós umuú i slai a heemá. 63Peehhi gari firín, iri gawaadí gooín gídaabá, “Umuuwós a Yohana.” Sleémeero kari waa/oó/. 64Hamtidár kilae afkós axweesani gari ya/án iri axweés, Mungú gway xirfayeemiís. 65Múk yaamaá isaapaydá' sleémeero dae guri eér, nee kaangwí aa tleehharuut sleémeero iri hardáh ay baraá yaamaá tlom'aá Yudea sleémeero. 66Muu sleémeero oo kaangwí gwa axaas, kuri baraá muner'ín i qaás, ta kaahi, “Na/aywí aluuwo a heé adoomá?” Asma /uuruú Aako i baraawós. 67Baabuúwós Sakaria kuri hatsiís Qeeruú hhoohhooe, iri aarín i kaahi, 68“Aakoó Mungú Israeli i xirfuuti, asma aa hardáh dír mukós i alé nguwa gweeri. 69Ba/amusmoó /uuruú koóm ngwa sláy baraá tlahhoó Daudí wa ale, lawaalmoowós, 70adoodaádá' ngira qaroó oó' ar afér aaruuseerós ar hhohho', 71tiwa ba/amisi dír wakuuseerene nee gawaá dabaá kudá' sleémeero atén ti ahhiitá'. 72Baabi'iirén gina gurtláy, alqadoorós tidá' hhohho' gari insláy, 73tidá' aa qaroó alqadín dír baabuúrén Abrahamu, 74gídaabá tiwa gweeri gawaá dabaá wakuuseerene, nee kuwa sagadiyuusaan ar munér hhoohho', nee ar ganaa', 75tawa da'ayuumitaanaaká dirose deelór slafingwrén sleémeerowo. 76Ala ná/aay, kuúng sleeme tu bay aarusmoó Kudá' Gawtí dirií', asma geerá Aako in hát, luhuuwós kiwa amohhe'es, 77nee iidíguú ba/ama kuwa dír mukós i xu'utis ar tlakweemaaín kiwa gurtlay 78ar gurtleemuú Mungúrén. Kwí gwa/ateemá dooraá dahhá' ngi diirén i hardahaas, 79as kudá' baraá giwtír i diriiá' nee kudá' baraá mahhtír gwa'ara ngiwa i gwa/aatiya', nee as atén tiwa gan'aasi baraá loohír amór waydí hardah.” 80Na/aydá' iri uráy, /uuruuwós iri doogín oo qeeru. Iri baraá darmuú wa hoót ay bál deeloodá' iwa amór múk Israelí ti'iít.

will be added

X\