YOHANA 8

1Umuú heewo iri waátl amór do'ós. Ala Yesu iri tláy amór tloomarka ta babay Miseituni. 2Looa niwa tleér Yesu iri malé dáh baraá Doó Mungú. Múk yaariír guri i daqáy. Yesu iri iwiít, giri intsaahhatimís. 3Intsaahhatuusér hara'ayár Musa nee múk Farisayo /ameenirka kari huúw dír Yesu, ar tinda óh baraá fuqtá wa ale. Kari tla/ángw i qaás. 4Yesu kuri báy, “Intsaahhatusúmo, /ameenirí ngaa baraá fuqtá wa oohaán. 5Baraá hara'ayaro Musa ina oó', /ameenár adór tí, gár kas hariím a tlaqut ar tlaa/e. Ala kuúng ma kát?” 6Yesu kuna adoorí báy as kuwa iiari, as /aymuú Yesu kur sakwasleemuuti kuwa slay. Yesu iri xupuú', iri gooín ar diitsarós yaamí alé. 7Ala mukdá' iwa ak buúhh yaahamisuuwo, Yesu iri amor'ín i qaytsiít, giri báy, “Heé baraá tla/angwhunge tlakweemaá koomaaká, /ameenirí ngi geerí tsaxaari ar tlaa/ano.” 8Yesu iri malé xupuú', iri gooín ar diitsarós yaamí alé. 9Inooín /aymi'iidá' Yesu aa oó' kiwa axaás, muner'ín giri sakwasleemút. Tiri wakeetiné' ti'inango. Bariisee ina giiriín, sleémeero tay faakiís. Yesu kuna kilós geexáy, nee /ameenidá' i didá' wa sihhimamít. 10Yesu iri qaytsiít, /ameenidá' gari báy, “Aáyo, mukdá' i amá? Heé kiíng iga sakwasleemuut i káhhi?” 11/Ameenidá' iri ó', “Aáko, i kaahh.” Yesu gari báy, “Tam aníng sleeme kiíng i sakwasleemuutaaká. Kiíng tláw, ala tlakweema mi malé tleehhaar.”] 12Yesu iri malé oó', “Aníng a gwa/ateemaá yaamu. Heé aníng iga eehaar, i baraá giwtír kayká baloó alé, ala inós gwa/ateemaá slafiingw gi kón.” 13Múk Farisayo iri oó', “Kuúng a kilók tin lamabu'uún. Lamabu'uungók oo loeeká.” 14Yesu iri oó', “Aníng tam ti kilooeé' lamabu'uuma, lamabu'ungw'eé' oo ló', asma aníng amór ni daahh a xuú', nee amór ni kaw sleeme. Ala kuungá' a xua'aaká amór ni daahh laqaá tam amór ni kaw. 15Kuungá' hee un sakwasleemutá' ar tlehhemi'iiwós kudá' ta ara'aanda'. Ala aníng hee u sakwasleemuutaaká. 16Án tam sakwasleemuuta, sakwasleemar'eé' ar ló'. Asma aníng a kilooeeneeká. Ala a aníng nee kudá' aníng iga ya/aaw. 17Slám baraá hara'ayarhunge kaa gooín gídaabá lamabu'úngw múk tsár a lamabu'úngw ló'. 18Aníng tin kilooeé' lamabu'uúm, nee Baabuúeé' kudá' aníng iga ya/aaw, i lamabu'ún sleeme.” 19Múk Farisayo iri oó', “Baabuúwók i amá?” Yesu iri oó', “Án kuungá' i xua'aaká. Tam Baabuúeé' sleeme u xua'aaká. Aníng bar geera iga xué', Baabuúeé' sleeme ugwa xué'.” 20Yesu axweesanaywí guna axweés qoomár iwa intsaahhatimisi baraá Doó Mungú wa ale, baraá matla/ángw ilahhooa. Ala heé Yesu ooharo gwa qiitl i kaahh, asma qoomaarós aa xeeriiká. 21Yesu iri malé oó', “Aníng a quútl, ala án kuungá' iri leelehhitá', nee kuungá' a qatlá' baraá tlakweemaahúng i alé. Nee amoodá' án ni kaw, kuungá' hardahamu ngu aleesleera'aaká.” 22Múk Yahudi iri oó', “Ahaá, tin kilós gaási, as adoodá' iwa kaahi, ‘Aníng a quútl, nee kuungá' hardahamuú amor'eé' u aleesleera'aaká.’ ” 23Yesu iri oó', “Kuungá' awa baraay, aníng oo gawa. Kuungá' awa yaamuuká', aníng oo yaamuukaeeká. 24Gaarí an gár kuungá' án nusa báw gídaabá, ‘Kuungá' a qatlá' baraá tlakweemaahúng i alé. Asma kuungá' barnaxes aníng iga haratlinti'ii'iiká gídaabá aníng an kudá', daqaní kuungá' aqo qatlá' baraá tlakweemaahúng i alé.’ ” 25Múk Yahudi iri oó', “Kuúng a heemá?” Yesu iri oó', “Aníng an kudaádá' taa geerí oó'. 26Aníng axweesanoó yaariír u koóm, nee sakwasleemár yaariir ngiwa kah daandeemoohunge. Kudá' aníng iga ya/aaw, inós a looeema. Nee aníng tidá' naa axaás dirós wa ale, an tí ni kah dír múk i alé.” 27Ala inooín kaa tsaahhiiká adór iidíguú Baabá ngur káh. 28Yesu iri oó', “Qoomár bar Garmoó Hee tleesár gawto ugwa hhe'esé', daqaní a tsahhá' gídaabá aníng an kudá'. Nee daqaní a tsahhá' gídaabá án gaa a kilooeé' tleehhaaká, ala adoodá' Baabá aníng ira intsaahhatís, an adoodá' ni axwees. 29Nee kudá' aníng iga ya/aaw, inós i dinkwa nee aníng. Aníng iga kilooeé' geexayká. Asma umuúqo deelooro tidá' inós gu sla'atimis an tlehhiít.” 30Yesu axweesanaywí nguwa axweés, múk yaariír guri haratlintií'. 31Yesu múk Yahudi kudá' gwa haratlintii' guri báy, “Kuungá' bara kumité' axweesante'eé' eeharahaduwo, aga eeharuuser'eé' ar ló' tleehhité'. 32Slám looeema i tsahhá', nee looeemaaká' nu gweeriyá' baraá lawaali'iimaro.” 33Tari oó', “Atén a xwaylár Abrahamu, slám aga lawaalér hee tleehhitaaniiká baloó alé. Kuúng mas kat, ‘Tundu gweer.’ ” 34Yesu giri báy, “Án a kah, umuúqo heé tlakweemaá tlehhahhiít, a lawaalmoó tlakweema. 35Nee lawaalmo deelo sleémeero do' gu hootiiká. Ala na/aay i doó hoot deelo sleémeero. 36Ala Garma burna gweér baraá lawaali'iimaro, tunda gweér kángw kilá' wa ale. 37Aníng a xuú', kuungá' a xwaylár Abrahamu. Aníng in leelehhitá' iwa gaasár wa sla'a', asma axweesante'eé' baraahunge i káhh. 38Tidá' án naa ár amór Baabá wa ale, an tidá' ni axwees. Nee tidá' kuungá' taa axasé' amór baabuúhúng wa ale, an tidá' ta tlehhita'.” 39Tari oó', “Baabuúrén a Abrahamu.” Yesu iri oó', “Kuungá' geera bar na/'aá Abrahamu, geera alók gadiyeérós aga tlehhé'. 40Tidá' ló' naa amór Mungú wa axaás, ngin kuungá' babáw, ala tam adoorihe kuungá' i gaasár wa sla'á'. Ala Abrahamu adoosíng gaa tleehhiiká. 41Kuungá' gadiyér ta tlehha' ar baabuúhúng.” Tari oó', “Atén a xwaylár tsaatu'uumarooká. Atén Baabá u koomaán, an Mungú.” 42Yesu iri oó', “Mungú geera bar baabuúhúng, án geera kuungá' iga slaé'. Asma án amór ni daahh a amór Mungú. Niri hardáh amoorí alé. Ala naa hardahiiká as sla'aarir'eé', ala án Mungú ina ya/aáw. 43Ala tí án ni kah mas tsatsahhaanda'aaká? Asma kuungá' axweesante'eé' iiár i qaasaro a aleesleera'aaká. 44Kuungá' amór ta dahha' a amór baabuúhúng, Neetlaangw, nee ilatleerír baabuúhúng an tidá' ta sla'a' tlehhmuuwo. Inós a tsu/utusmo iimír iimu/uungo, tam aa sihhiitiiká baraá looeemá i alé, asma looeema baraawose i kahhiyá'. Bir lamtá axwees, a tós kilós gan axwees, asma inós a lamusmo nee a baabuú lama. 45Ala aníng looeema in káh, an gár án kuungá' is haratlintatia'aaká. 46Heé baraá tla/angwhunge tlakweemaaeé' ngi laqaám a heemá? Nee aníng bar tidá' ar looeema ngi káh, kuungá' mas ya/a/aanda'aaká? 47Heé Mungú axweesantá Mungú gaa iiár i qamín. Ala kuungá' a axamisa'aaká, asma kuungá' a múk Munguheeká.” 48Múk Yahudi iri oó', “Ahaá, atén ar ló' aga ooániíke, tawa ooaán gídaabá kuúng a heé Samaria, nee gídaabá a neetlaamér koón.” 49Yesu iri oó', “Aníng a neetlaamér koomaaká. Ala aníng Baabuúeé' un ilaiwawaá/. Ala kuungá' aníng i ilaiwawa/a'aaká. 50Slám aníng ti xirfuú i leelehhiitaaká. Ala oo wák i deer oo aníng u xirfuú i leelehhiít, nee inós an kudá' sakwasleema ga tleéhh. 51Án a kah, hee bar axweesante'eé' gaa óh, i baloó gwaaiiká.” 52Múk Yahudi iri oó', “Daxta aga tsaahhaán adór kuúng tar neetlaamér koón. Abrahamu aa gwaá', aaruuse aa qátl, ala kuúng a kat, ‘Hee bar axweesante'eé' gaa óh, i baloó gwaaiiká.’ 53Baabuúrén Abrahamu aa gwaá'. Inós kuúng u bá/a? Nee aaruuse sleeme aa qátl. Kuúng heé tir slaqamiimis a heemá?” 54Yesu iri oó', “Án kilooeé' birti xirfayeemiís, xirfuueé' a gaarooká. Án baabuúeé' i xirfayeemiis, inós an kudá' kuungá' tawa kata', ‘A Mungúrén.’ 55Kuungá' ugwa xui'iiká, ala aníng u xuú'. Barnaxes aga oó' u xuaaká, aníng a lamusmo tleehhiít adór kuungá' wa ale. Ala án u xuú', nee axweesantós aga óh. 56Abrahamu, baabuúhúng, ina baraá/ asma deelor'eé' ngiwa ari. Inós gay ár, iri qwalalaá/.” 57Múk Yahudi iri oó', “Kuúng kureeraá mibeeraá kooán iga eeriiká, kuúng Abrahamu uga qo aándi?” 58Yesu iri oó', “Án a kah, iimír Abrahamu kuwa laqwaliiká, aníng a qaroó daadeer.” 59Inooín tlaa/e kiri sleemiís as kuwa tlaquuti. Ala Yesu iri nahhaát, iri ti'iít baraá Doó Munguhe.

will be added

X\