YOHANA 6

1Aluuwo Yesu iri tláy iri waaraáhh amór gayuú tlawtá Galilaya, ar ta babay tlawtá Tiberia. 2Boo/oó úr oo muu Yesu gway eehaár, asma muruú taa ár, oo Yesu aa tleéhh dír tiqtuusér i alé. 3Yesu iri tsa/án gawaá tloomár i alé, nee eeharuuseerós tari dinkwár i iwiít. 4Ala Pasaáka, deelór ur ar múk Yahudi, naa tseewuúr. 5Yesu iri qaytsiít, boo/oó úr oo muu guna ár, oo inós gwa eehaar. Yesu iri oó' dír Filipo, “Mikaátér mukwí i /ayi, dír kawa tlaxwaan a diimá?” 6Adoorí gana oó' as nguwa iiari, ala inós gár i tleehhamór wa slai ga xuu'. 7Filipo iri oó', “Mikaátér har shilíngi tsirér tsár sleeme i bu'utaká, tam ka dir'ín i niinaweemisi.” 8Eeharusmoowós oo hatlá', Andrea, hhiyoó Simoni Petro, iri oó', 9“Garmaako niiná diirihe i deer. Inós mikaátér kooán ga kón, ar taa tleéhh ar puuruú shayíri, nee siyoó tsár. Ala tí gár i bu' a milá dír múk yaariír kwihe?” 10Yesu iri oó', “Muu iwiitisaak yaamí ale.” Didaádae gitsór yaariir i deer. Muu iri iwiít, hhawaate kilooín faaror'ín a har kume kooán. 11Aluuwo Yesu mikaáteedá' gari óh, Mungú guri sluufiís, gari qasmiís dír mukdá' aa iwiit. Tam siyó sleeme aqo guna adoodá' laáq, ar qoomoó inooín taa slai. 12Tam qoomár tawa aáx, Yesu eeharuuseerós gari báy, “Parhheemoodá' naa meetiye' burumburaak, tam parhhamtá wák miwa qwát.” 13Parhheemaá naa meetiye' kiri burumbuúr, kudá' mukdá' aa /ayin aa meetiís gawaá mikaátér kooán wa ale ar puuruú shayíri, katatoó miba nee tsár nguri hatsiisiyé'. 14Nee muu waa/oo/amoodá' Yesu aa tleéhh ngiwa ár, tari oó', “Aarusmoodá' ni baraá yaamí hardáh a kwí tsuwá alé.” 15Yesu gari tsaáhh ar gídaabá inooín ku oohár wa slaa' ar /uuru, kuwa waawutmooín tleehhi. Inós adoodá' ngiwa tsaáhh, tina paraátl dir'ine, iri tsa/án gawaá tlooma malé alé, inós kilós. 16Tsiindo niwa xayé', eeharuuseerós iri awét ay afaá tlawi. 17Tari tsa/án gawaá miringamob, tlawtidá' kay waraáhh as tawa waaraahhi ay Kapernaumu. Nee qoomaadaádae iimi aa gíp, slám Yesu aa dir'ín i hardahiiká. 18Tlawi iri leexwandút, asma fur'ár yaariir i deer. 19Tawa geerí kumiít har qoomár kilomeétár kooán laqaá lahhoó', Yesu kuri ár, naxés i hii'imiit gawaá tlawtá wa ale, dír miringamoodá' gaa haranakaá/. Tari da'ayuút. 20Yesu iri oó', “Hee a aníng. Ma da'ayumitaara'.” 21Nee kuri ilaoohár wa slaá' baraá miringamoó har alé. Nee qoomaadár kilae miringamoó aáng iri hardáh afaá tsee/a amoodá' ta kay. 22Looitleérós boo/oó muu iri gayuuqá' wa sihhiít amoodá' eeharuusee i dahh. Inooín ka xuu' adór miringamoó hatlá' ir kaáhh, aqo har kudá' wák. Slám Yesu nee eeharuuseerós taa al dahiiká baraá miringamoodá' i alé, ala eeharuuseerós iwa waaráhh a kilooín. 23Ala miringér hatlá' ar Tiberiár daahh niri hardát didá' mikaáte kawa /aáy qoomár Aako iwa sluufiís. 24Boo/aydá' ngiwa ár gídaabá Yesu i kaahh didaádae, tam eeharuuseerós, inooína kilá' tari dáh baraá miringe, tari tláy ay Kapernaumu as Yesu kuwa leelehhiiti. 25Kuri amoodá' wa ár kuri báy, “Intsaahhatusúmo, xaylá kuúng naa amoorí hardát?” 26Yesu iri oó', “Án a kah, án kuungá' gár is leelehhita' a layaadaeeká, tidá' taa aandé', ala gár is leelehhita' a mikaáteedá' taa /agé', tay axé'. 27Muruú /aymaadá' hhitiruút mu sagadiyuusara', ala kudá' hhitiruutaaká oo slafíngw alhhe'eesay wásl ngu huúw na sagadiyuusaak. Muruú /aymaarí Garmoó Hee ngu kuungá' i haniis. Asma Mungú Baabá inós gwa ya/án, guri aleesleemuuwós i haniís.” 28Tari oó', “Ala adór ta laqaan a adoomá, as gadiyér Mungú kawa tleehhaan?” 29Yesu iri oó', “Gadiyér Mungú a tí, ‘Kudá' inós naa ya/aáw, haratlintiaak.’ ” 30Tari oó', “Layár kuúng ta tlehh a gaalá? Atén i laqaamang, as atén kawa araan, nee kuúng uri haratlintiaán. Gadiyér kuúng ta tlehh a milá? 31Baabi'iirén maána ngina /ayiyé', baraá xanxáy wa ale, adoodá' kara gooín, ‘Mikaátér dooraá daahh gana haniís as ngiwa /ayiya'.’ ” 32Yesu iri oó', “Án a kah, Musa mikaátér dooraá daahh ngaa haniisiiká, ala a Baabuúeé' mikaátér ló' ar dooraá daahh, ngin hanimiis dirhúng i alé. 33Asma mikaátér Mungú a tidá' awdiit gawaá doorí wa ale, nee muu guri slafíngw i hanís.” 34Tari oó', “Aáko, mikaáteesíng umuúqo deelooro hanimiisang.” 35Yesu iri oó', “Aníng an mikaátér slafíngw huwaahuuw dír heewo. Heé amor'eé' hardáh, i baloó qwariitiiká. Slám heé aníng iga haratlintii', i baloó waxiitiiká sleeme. 36Ala án kuungá' nuna qaroó báw, án kuungá' iga aandé', ala i haratlintatia'aaká. 37Kudá' sleémeero Baabá naa aníng i haniís, i amor'eé' hardahiyá'. Slám umuúqo heewo oo amor'eé' hardáh, u baloó tsee/aá i kwahhaaká. 38Asma aníng naa aweeriiká gawaá doorí wa ale tidá' án ni slaa' ngiwa tleehh, ala a sla'aarirós kudá' aníng iga ya/aaw ngiwa tleehh. 39Kudá' aníng iga ya/aaw gár i slai a tí, ‘Aníng tam heé wák muwa qwaareés baraá kudá' sleémeero awa naa aníng i hanmiisi, ala masók un waaslee/atís bál deelór alhhe'eesaywo.’ 40Asma Baabuúeé' gár i slai a tí, ‘Umuúqo heewo oo Garma gwa i qaytsiit, nee guri haratlintii', masók slafíngw alhhe'eesay wásl gu kón. Nee aníng nguri waaslee/atís bál deelór alhhe'eesaywo.’ ” 41Múk Yahudi iri qununuú/, tari oó', “Ahaá, mis kaahi, ‘Aníng a mikaáteedá' naa gawaá doorí wa awet.’ ” 42Tari oó', “Ahaá, inós a Yesúwoóke, garmoó Yosefu. Slám baabuúwós nee aayoorós a kudá' ni xuaánaáke? Ahaá, mis kaahi, ‘Aníng nina gawaá doorí wa aweér.’ ” 43Yesu iri oó', “Ma kiloohúng qununu/aara'. 44Heé hardahamuú amor'eé' gu aleesláw i kaahh, barnaxes kunga uruuxiiká nee Baabuúdá' aníng iga ya/aaw. Nee aníng nguri waasle/atís bál deelór alhhe'eesaywo. 45Kaa gooín baraá gooír aaruuseero gídaabá, ‘Muu sleémeero ku intsaahhatis nee Mungú.’ Gawaá adoorihe, umuúqo heewo oo Baabá gwa axaas, nee gari intsatsaahh amoorós wa ale, i amor'eé' hardah. 46A gídaabaheeká hee Baabá guna ár. Ala heé Baabá gwa ar, a kudá' amór Mungú daáhh. Kwí an kudá' Baabá ngwa ar. 47Án a kah, heé aníng iga haratlintii', i slafíngw alhhe'eesay wásl kón. 48Aníng a mikaátér slafíngw huwaahuuw dír heewo. 49Baabi'iihúng maána kana /aáy, baraá xanxáy wa ale, ala qatlo kaa mayká. 50Ala tí an mikaáteedár naa gawaá doorí wa awet. Hee bar ngaa /aáy i baloó gwaiiká. 51Aníng an mikaáteedá' slafíngw koom, tidá' naa awet gawaá doorí wa ale. Hee bar mikaáteerí ngaa /aáy, i slafaafín ay alhhe'eesay wasle. Nee mikaáteerí án ni haniis a slaqwte'eé' ar kilá', as muu slafiingw nguwa slay.” 52Múk Yahudi tari kilooín kaangaanuús tari oó', “Ahaá, heewí adór slaqwtós ngir atén i haniisi a adoomá kawa /ayaan?” 53Yesu iri oó', “Án a kah, kuungá' barnaxes slaqwtá Garmoó Hee aga /agi'iiká, nee tseereerós aga wati'iiká, kuungá' slafiingw i kaahh baraahunge. 54Heé slaqwte'eé' ga /aáy, nee oo tseerer'eé' ga wáh, slafíngw alhhe'eesay wásl gu kón. Nee án u waasle/atís bál deelór alhhe'eesaywo. 55Asma slaqwte'eé' a mikaáteedár ló', nee tseerer'eé' a wahtadár ló'. 56Heé slaqwte'eé' ga /aáy, nee heé tseerer'eé' ga wáh, inós i baraaeé' wa hoot, nee aníng a baraawós wa hoót. 57Asma adoodá' Baabuúeé' kudá' slaáf aníng ira ya/aáw, nee aníng a slaáf as Baabá, heé aníng iga /aay i slaaf sleeme as aníng. 58Tí an mikaáteedá' naa gawaá doorí wa awet. Mikaáteerí nee tidá' baabi'iihúng naa /ayiyé' a wakeeká. Asma inooín tam mikaáteedá' kaa /ayi, ala qatlo kaa mayká. Ala heé mikaáteerí ga /aáy i slaaf ay alhhe'eesay wasle.” 59Yesu axweesanaywí guna baraá doó saalíngw wa axweés, qoomár iwa intsaahhatimís amór Kapernaumú wa ale. 60Múk yaariír baraá tla/ángw eeharuusér Yesuwo axweesanaydá' kuwa axaás, tari oó', “/Aymuuwí ku gawít, heé ya/aamaro gu aleesláw a heemá?” 61Yesu gari tsaáhh baraá muunuúwose gídaabá, eeharuuse /aymuudá' gu qununú/, iri oó', “/Aymuuwí i dukutsumoó tleehhimíti dirhunge? 62Ala a adoomá bál Garmoó Hee bura aandé', bir tsa/a/án amoodá' geera i dahhi? 63Qeeru an kudá' slafíngw hanmiís, slaqwa gár i bu' i káhh. /Aymi'iiká' naa kuungá' i oó' a qeeru, slám a slafiingw. 64Ala baraá tla/angwhunge muu i deer oo aa haratlinti'iiká.” Asma Yesu mukdá' gwa haratlinti'iiká gu qaroó geerí xuu', tam heedaádá' gu sakií/ sleeme. 65Yesu iri oó', “Gawaá adoorihe gaarí an gár án kuungá' nusa báw gídaabá, ‘Hee i kaahh oo hardahamuú amor'eé' gu aleesláw burkwa aleesleemuú i haniisiiká nee Baabuúeé'.’ ” 66Iimír qoomaadae múk yaariír baraá eeharuuseerose iri alí kií/, Yesu kwa sangw eehariiká. 67Yesu iri oó' dír eeharuuseerós tidá' miba nee tsár, “Xáy, kuungá' sleeme aníng i geexeemuú wa sla'á'a?” 68Simoni Petro iri oó', “Aáko, amór ta kawaan a amór heemá? Asma kuúng a axweesantá slafíngw alhhe'eesay wásl koón. 69Atén aga haratlintiaán, slám aga xuaán adór kuúng tar Kudá' hhoohhoó' oo Mungú.” 70Yesu iri oó', “Xáy, án kuungaásingá' mibá nee tsár naa tsawaáriíke? Nee oo wák baraahunge a neetlaangw.” 71Gawaá axweesantihe daanduú Yuda guna axweés, garmoó Simoni Iskariote, asma inós an kudá' gu sakií/, nee inós an heé wák baraá eeharuuseedá' mibá nee tsare.

will be added

X\