YOHANA 5

1Aluudae deelór ur ar múk Yahudi nay hardát. Yesu inós sleeme iri tsa/án ay Yerusalemu. 2Nee amoodár Yerusalemuro dír afkuko ta babay afkuú Bee/aangw, tlahhasár ma'aay i deer. Tsifrír múk Ebraniaro a Betesta. Nee dír tlahhasaadae isleeraáa kooán i dayá'. 3Baraá isleeridae boo/oó yaariír oo tiqtuuse aa qaqataatín, taampu, taqooraay nee múk aa sol'omiit, [ta ma'aá daamaarán iwa dahhiya'. 4Asma siiwarkaaro malaykamoó Aako nin awdaadiit, iri baraá tlahhasadá' i dah, ma'aydá' giri xwaraanxwaar. Nee heé aa giirin baraá ma'aydá' i /etaango, tiqtirós tidá' i kon in hungú/.] 5Nee didaádae heeko i deer, oo tiqaaqiím kureeri mibeeri tám nee dakaát. 6Yesu heewí guri ár i gawaá hhaftuuwós i dirii'. Nee gari xuú' gídaabá inós i tiqaaqín deelór yaarire, iri oó', “A slá'a tawa hungu/?” 7Tiqtusmoodá' iri oó', “Aáko, aníng hee u koomaaká oo i /aytiís baraá tlahhasaár i aleeró, qoomár ma'aay birka xwaraanxwaár. Ala qoomár án bar adoorí wa mak /eét, heé hatlá' aa geeraaeé' wa /eét.” 8Yesu iri oó', “Sihhiít, hhaftuuwók gagaareek, tláw.” 9Hamtidár kilae heedaádá' iri hunguú/, hhaftuuwós guri gagaár, iri tláy. Nee deeloodá' a deelór hungu/uma. 10Múk Yahudi heedá' taa hungu/uús kuri báy, “Laarí a deelór hungu/uma, i hariindaaká kuúng tawa hhaftuú gagariin.” 11Heedaádá' taa hungu/uús iri oó', “Heedá' aníng iga hungu/uus, aníng ina báy, ‘Hhaftuuwók gagaareek, tláw.’ ” 12Kuri yaahaás, “Heesíng kuúng ugwa bay, ‘Hhaftuuwók gagaareek, tláw,’ a heemá?” 13Ala heedaádá' inós gwa hungu/uus umuuwós gu xuiiká'. Asma Yesu qoomaadae taa paraátl, asma didaádae muu qoomaadae ku úr. 14Aluudae heedaádá' taa hungu/uús kuri harasliqiít nee Yesu baraá Doó Mungú i alé. Yesu iri oó', “Qaytsiít, kuúng hamí aga hungú/. Tlakweema mi malé tleehhaar, as gár tlaakw ar adór tidá' ba/a muwa sleér.” 15Heedaádá' iri tláy, múk Yahudi guri xu'utisár áy gídaabá, “Heedaádá' aníng iga hungu/uus a Yesu.” 16Gawaá adoorihe múk Yahudi Yesu kuri slahhe'eemisuú wa slaá', asma adoodá' aa tleéhh bál deelór hungu/umaawo. 17Yesu iri oó', “Baabuúeé' i gadiyuus tam hamí, nee aníng sleeme an gadiyuús.” 18Gawaá adoorihe múk Yahudi loohi kari ak leelehhiít ar Yesu kur gaasi. As gídaabaheeká hara'ayár deelór hungu/uma gana geeqáy kilós, ala as adoodá' sleeme Mungú nguwa Baabuúwós ar ateetín, tiwa Mungúr qoomeemeesi. 19Yesu iri oó', “Án a kah, Garma gár tleehharo kilós i aleeslay i káhh, aqo har tidá' Baabá i tlehhiiti gan tleehh. Asma tidá' sleémeero Baabá i tlehhiiti an tidá' Garma i tlehhiiti. 20Baabá Garma gu slaa'. Nee tidá' sleémeero inósuú kilá' i tlehhiiti gan laqaaqán. Tam gadiyér ak ur tidá' ba/a gan laqán, as kuungá' tawa waa/o/a'. 21Asma adoodá' Baabá tu'u ngir waaslee/atimisi nee ngir slafimisi, Garma sleeme mukdá' inós aa tsawaár, gun slafimis. 22Slám Baabá heé i sakwasleemuuti i kaahh. Asma sakwasleema sleémeero gaa Garmá i haniís, 23as muu sleémeero Garma nguwa ilaiwawa/i, adoodá' Baabá kur ilaiwawa/i. Heé Garma gu ilaiwawa/aaká, Baabá sleeme gu ilaiwawa/iiká, kudá' Garma ngwa ya/aaw. 24“Án a kah, heé axweesante'eé' ga axamiís, nee kudaádá' aníng iga ya/aaw guri haratlintii', slafíngw alhhe'eesay wásl gu kón, slám i dahiiká baraá sakwasleema. Aa waaraáhh ar baraá gwa'ara, iri dáh baraá slafiingw. 25Án a kah, qooma ni hardát, nee hám naa hardát, ar tu'u afór Garmoó Hee ngiwa axaasiya', nee kudá' afoo ngaa axaasiye' tari waaslee/. 26Asma adoodá' Baabá ir slafíngw kon, nee Garma sleeme gwa slafíngw i haniís. 27Slám aleesleemuú sakwasleema gwa amoorós i haniís asma tawa Garmoó Hee. 28Axweesanaywí mu waa/oo/amiimara', asma qooma naa hardát ar muu sleémeero, kuduú baraá /aantu, afór Garmoó Hee kawa axaasi. 29Nee inooín tindiri ti'iit. Mukdá' tlehhema'aá hho' gaa tleehh, kun waasle/atis tari dah baraá slafiingw, ala mukdá' tlehhema'aá tlakw gaa tleehh, kun waasle/atis kuri sakwasleemuut.” 30“Aníng gár ni kilooeé' tleehh i káhh. Aníng an sakwasleemuút ar adoodá' Baabá naa oó'. Nee sakwasleemar'eé' i ganá', asma aníng sla'aarir'eé' a leelehhiitaaká, ala ar Baabá, kudá' aníng iga ya/aaw. 31“Án birti kilooeé' lamabu'uúm, lamabu'ungw'eé' oo loeeká. 32Oo hatlá' i deer oo aníng i lamabu'uúm. Nee aníng a xuú' gídaabá, lamabu'uungós kudá' aníng iwa lamabu'un oo ló'. 33Kuungá' muu una ya/abé' amór Yohana, nee inós looeema giri lamabu'ún. 34Ala aníng lamabu'úngw muu u ilaohiimaaká. Tí ngin alki/iít dirhúng i alé as kuungá' tawa ba/aanda'. 35Yohana inós a tsaa'asi tidá' tsaa'amiis nee ar gwa/aat. Nee kuungá' gwa/ateemaadá' ina slaé', nee kay sa qwalala/é' ar har qoomár niina. 36Ala lamabu'úngw án ni koom ku ak úr ta kuduú Yohanuwo. Asma gadiyeédár Baabuúeé' naa haniís ngiwa alhhe'ees. Nee gadiyeédár kilá' án ni tleehh, aníng i lamabu'uún sleeme gídaabá aníng Baabá iga ya/aáw. 37Slám Baabuúdá' aníng iga ya/aaw, aníng iga lamabu'ún. Kuungá' afoorós ar kilá' qoomár kawa axasé' i káhh, slám slaqsaywós ugwa aandi'iiká. 38Nee ala axweesantós i baraahúng wa hotká. Asma kuungá' kudá' tinda ya/aáw u haratlintatia'aaká. 39Kuungá' tidá' taa gooín baraá Gooiro a mak tsee/ariindá', asma kawa xua', gídaabá kuungá' slafíngw alhhe'eesay wásl u koondá' baraawose. Nee Gooisíng an tidá' aníng i lamabu'uum. 40Ala kuungá' a sla'a'aaká niwa amor'eé' hardata' as slafiingw kuwa sleera'. 41“Aníng xirfuú amór múk daáhh u ilaohiimaaká. 42Ala án kuungá' naa tsaáhh gídaabá kuungá' Mungú u sla'a'aaká. 43Aníng nina hardáh ar umuú Baabuúeé'. Ala án kuungá' i ilaohiinda'aaká. Heé hatlá' bar naa hardáh ar umuuwós, kuungá' heedá' u ilaotá'. 44Kuungá' haratlintaaooro adór kar aleesleera' a adoomá, kuungaásingá' ti kiloohúng xirfayeemisá'. Nee xirfuudá' amór Mungú kudá' wák daáhh kuungá' u leelehhita'aaká. 45Ma kaahara' gídaabá aníng kuungá' nun sakwasleemuút dír Baabahe. Heé kuungá' nu sakwasleemuút i deer. An Musa, kudá' kuungá' taa haraxua'. 46Asma kuungá' geera Musa bura haratlintié', aníng sleeme geera iga haratlintié'. Asma inós iidíguú daanduueé' guna gooín. 47Ala bar kuungá' gooirós haratlintaaooro aga sié', kuungá' adór axweesanay'eé' kur haratlintia' a adoomá?”

will be added

X\