YOHANA 3

1Heeko wák i deer oo Farisayo, umuuwós a Nikodemu. A heé úr oo múk Yahudi. 2Heewí ina amór Yésú káy xweeraá ale, guri báy, “Intsaahhatusúmo, a xuaán gídaabá kuúng a intsaahhatusmo, a amór Mungú dáhh, asma heé muruuwí xuawaslén kuúng ta tlehhahhit gu aleesláw i kaahh, aqo har heé nee Mungú dinkwa.” 3Yesu guri i ilawaáts guri báy, “Ar ló' án a kah, hee burkwa sagaáwa tsár wa laqwaaliiká, waawuti'iimár Mungú ga ariiká.” 4Nikodemu iri oó', “Adór hee kur malé laqwaali a adoomá, bira heé úr tleehhiít. Adór ir guruú aayí ki/i kunguwa laqwaali sagaáwa tsár wa ale?” 5Yesu iri oó', “Ar ló' án a kah, hee burkwa laqwaaliiká ar ma'aay nee Qeeruú Mungú, dahmuú baraá waawuti'iimár Mungú gu aslayká. 6Umuúqo gár taa laqwaál ar slaqwa aqo slaqwa, nee umuúqo gár taa laqwaál ar Qeeru aqo qeeru. 7Tí ugwa báw ma waa/oo/amiimaar, gídaabá, ‘Gár tuwa hariím a tun sagaáwa tsár wa laqwaal.’ 8Fur'a i fukuukú' amoodí keer. Afoorós a axamís, ala a xu'uká amór i dahh, laqaá amór i keer. Heé taa laqwaál ar Qeeru, kaangós an adoorí.” 9Nikodemu iri oó', “Adór kaangwí tleehharuuta ngir ya/an a adoomá?” 10Yesu guri báy, “Kuúng a intsaahhatusmoó múk Israeli. Kaangwí u xu'ukáhe? 11Ar ló' án a kah, tidá' ta xuuaan an kaahaán, nee tidá' taa araán an lamabu'uumaán, ala tam lamabu'ungwrén kuungá' u ya/a/aanda'aaká. 12Kángw baraá yaamu burngwa oó', kuungá' a ya/a/aanda'aaká, ala adór tar ya/aanda' kángw gawaá doori tam ngu ooa. 13Slám heé aa gawaá doorí tsa/an i kaahh, aqo har Garmoó Hee kudá' naa gawaá doorí wa aweer. 14“Adoodá' Musa dayshimo ngura gáwtí tleés baraá xanxáy wa ale, tam Garmoó Hee adór kur hariím kun adoodár tlees. 15Asma umuúqo heewo oo gwa haratlintii'i, slafíngw alhhe'eesay wásl gu inós ar slay. 16Asma Mungú múk baraaká' yaamu guna adoorír slaá', tam Garmaawós oo kilós nguri haniís, umuúqo heewo oo inós gwa haratlintii', miwa qwaár, ala masók slafíngw alhhe'eesay wásl ngu slay. 17Asma Mungú Garma ngwa ya/aawiiká as muu nguwa sakwasleemuuti, ala as muu nguwa ba/amisi. 18“Heé Garma gwa haratlintii' ku sakwasleemuutiiká. Heé Garma gwa haratlintii'iiká, kwa hhe'eés sakwasleemaro, asma Garmaadá' kilós oo Mungú gwa haratlintii'iiká. 19Sakwasleema an tí ar gídaabá gwa/ateema nina baraá yaamí hardihiyé', ala muu giwti gana slaá' ta gwa/ateemaawo, asma muruú ta tlehhahhiti ku tlákw. 20Asma heé muruú tlákw tlehhahhiít, gwa/ateema gi slaiiká, slám amór gwa/ateemaawo sleeme i daqayká, asma muruudá' tlákw i tlehhahhiti miwa geehhooúy. 21Ala heé muruú ló' tlehhahhiít in hardah amór gwa/ateema, as muruudá' i tlehhahhiti i geehhoouy gídaabá sleémeero kuna tleéhh ar /uuruú Mungú.” 22Aluuwo Yesu iri tláy nee eeharuuseerós ay yaamaá Yudea, iri amoodá' wa hoót deelór niinaawe nee inooín, iri baatimiís. 23Yohana qoomaadae sleeme i baatimiis baraá yaamaá Ainónír wa ale, inslaawoó Salimu, asma ma'aay amoodae ki ur. Muu iri amór Yohání daqaqáy, kuri baatimiís. 24Asma Yohana qoomaadae kwaa tseegiiká. 25Qoomaadae eeharuusér Yohana nee heeko wák oo Yahudi tay kaanganuús daanduú kángw hhoohhooeemisuuwo. 26Yohana kuri i daqáy kuri báy, “Intsaahhatusúmo, heedá' nee kuúng ti koomá' gayuú Yordaniro, kudá' kuúng taa lamabu'uún, ga/aaweek hamí i múk baatimiis, nee muu sleémeero i amoorós i daqaqáy.” 27Yohana iri oó', “Hee gár i slay i káhh birkinga haniisiiká amór Mungú wa ale. 28Kuungá' kilá' aníng ina lamabu'uundé' niwa oó', ‘Aníng a Kristowooká, ala án tina ya/aáw geeraawós wa ale.’ 29Heé nee /ameenír ta duxuuti ti koomá', an heedá' duuxuxuúm, ala mulqumoó heedaádá' duuxuxuúm oo didaádí dirií', inós gun iiár i qamín, slám afór heedaádá' duuxuxuúm gan sa qwalalaa/. Gawaá adoorihe qwal/amaayer'eé' aa bó/. 30Inós gár kuwa hariím in doogiigín, aníng an /aaruurúw.” 31“Inósuudá' ni hardáh gawtá wa ale, ku úr múk hatlá' sleémeero ba/a. Heé baraá yaamaá daáhh, a heé baraá yaamu, nee inós axweesanoó i axweesi oo baraá yaamu. Kudá' ni hardáh gawaá doorí wa ale ku úr muu sleémeero ba/a. 32Muruudá' aa ár nee aa axamiís an kudá' i lamabu'un, ala heé lamabu'uungós gu ya/a/aám i kaahh. 33Heé lamabu'uungós gwa ya/an, duguno gwa qaás gídaabá Mungú a looeema. 34Asma heé Mungú naa ya/aáw, kángw i axweesi oo Mungú. Asma Mungú Qeeruú hhoohhoó' gu haniisiiká ar qoomeemes. 35Baabá Garma gu slaa'. Inós mura' sleémeero gwa dabaá Garmaá i qaás. 36Heé Garma gwa haratlintii', slafíngw alhhe'eesay wásl gu kón. Heé Garma gwa haratlintii'iiká slafiingw gu ariiká, aqo har sakwasleemár Mungú guna i iwít.”

will be added

X\