YOHANA 18

1Yesu axweesanaywós nguwa hhe'eés, iri ti'iít nee eeharuuseerós ay gayuú yaaér Kedroni. Didaádae asalmoi i deer. Yesu iri dáh nee eeharuuseerós baraadí alé. 2Nee Yuda, kudá' gu saki/itá wa slaá', didaádá' ga xuu', asma Yesu i didaádá' kaakáy daqtá yaarire nee eeharuuseerós. 3Múk Farisayo nee geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi, askaári kana haniís dír Yuda, nee sagadiyuusér Doó Mungú sleeme. Yuda girir dáh baraá asalmoodí alé, inooín ta tsaa'asoó kón nee xooslár slaqwara. 4Ala Yesu ga xuu' tidá' sleémeero ar gur slaw, giri harahi'iít, giri yaahaás, “Heé ta leelehhita' a heemá?” 5Tari oó', “A Yesú Nasareti.” Yesu iri oó', “An aníng.” Yuda, kudá' Yesu gwa sakii/, aa sihhiít dinkwa nee mukdá' ngwa oohár ay. 6Yesu qoomár ngiwa báy, “An aníng”, tari alí kií/, tari huuhu'ún yaamí alé. 7Yesu giri malé yaahaás, “Heé ta leelehhita' a heemá?” Tari oó', “A Yesú Nasareti.” 8Yesu iri oó', “Nuna qaroó báw, a aníng. Ala bar aníng in leelehhitá', kuká' mawaak, i quutliye'.” 9/Aymi'iiká' gina káh as /aymuuwí iwa boo/i, oo aa geerí oó', gídaabá, “Baabá, baraá kudá' sleémeero naa hanisi, oo aa qwaar i kaahh tumu wák.” 10Ala Simoni Petro i paángár kón. Paángarós gari duúx baraá qawaywo, lawaalmoó geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi guri iia tsaát, iiár doó /iyáy. Nee lawaalmoodá' umuuwós a Malko. 11Ala Yesu iri oó' dír Petró i alé, “Paángarók ki/iseek. Slahhe'eemisuúj Baabá naa aníng i haniís, aníng adór ngur maw sleemuuwo?” 12Askaáridá' nee geeraharusmooín nee sagadiyuuseedár múk Yahudi Yesu kuri óh, kuri tseék, 13kuri ala huúw ay dír Anasi. Asma Anasi a taatoó harér Kayafa. Nee Kayafa a geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi kurkudae. 14Nee inós a kudaádá' múk Yahudi gwa bay, a tsiní heé wák iwa gwaai as daanduú muu sleémeero. 15Simoni Petro nee eeharusmoó hatlá' Yesu kuri eehaár. Nee eeharusmooduú hatlá' nee geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi ti xuiyá'. Gawaá adoorihe iri al dáh dinkwa nee Yesu ay baraá gar/oók doó geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi. 16Ala Petro iri sihiít tsee/aá wa ale dír gar/áydae. Ala eeharusmooduú hatlá', kudá' nee geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi ti xuá', iri ti'iít, iri axweés nee dasiidá' afkuú doó ga/aw, as Petro nguwa baraá gar/áy dahaasi, nguri dahaás. 17Dasiidá' afkuú doó ga/aw, Petro guri beér, “Kuúng a eeharusmoó wák oo heewíheéke?” Inós iri oó', “A aningeeká.” 18Qoomaadae lawaale nee sagadiyuuse asla kaa oohiís, asma tsaaqwa i deer, nee ta sihhimiit didár asltá wa ale, ta asltá axwaaneemiis. Petro sleeme iri sihhiít bihhi'ín i alé, iri axwaaneés. 19Geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi Yesu guri yaahamiís iidíguú daanduú eeharuuseerós nee intsaahhatimisuuwós. 20Yesu iri oó', “Aníng ana axweemaamiís dír geerá muu sleémeero daqiisleém. Dír án niwa intsaahhatimaamiis a baraá maraá saaliingw nee baraá Doó Mungú, dír múk Yahudi sleémeero iwa burumburimaamiti. Gár naa axweés ar sufa i káhh. 21Ala aníng mihar yaahamisá'. Kudá' án iga axamiisiye' yaahamiisaak gár án naa axweés a milá. Inooín ka xuu'.” 22Yesu adoorí ooaro ngiwa hhe'eés, sagadiyusmooko wák oo didá' wa sihhiimiít, Yesu guri tlaaqarmo slaáhh, iri oó', “Geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi mus qítl adoosíng beemuuwo?” 23Yesu iri oó', “Gár tlaakw ar naa oó' barnaxes i deer, tlakweemaasíng laqaamang. Ala barnaxes looeema ina oó', gár isa sláhh a milá?” 24Aluuwo Yesu kuri huúw ar píngu nee Anasi amór Kayafa, geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi. 25Qoomaadae Simoni Petro i sihhimiit iwa axwaneemisi. Múk hatlá' didaádae iri oó', “Kuúng a eeharusmoó wák oo heedáeéke?” Ala Petro iri tlaánk iri oó', “A aningeeká.” 26Lawaalmoó wák oo geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi a mar'afmoó heedá' Petro aa iia tsaát. Inós iri oó' dír Petro, “Ahaá, aníng kuúng ugwa áriíke, tawa baraá asalmoó i dir'a' nee inós?” 27Petro iri malé tlaánk, nee hamtidár kilae konkomo iri uú'. 28Yesu kurir tláy dír doó Kayafá wa ale, ay boómár ur. Nee qoomaadá' a matlatlér boo/. Ala múk Yahudi aa dahiiká baraá boomár úr i alé, asma tan meetaál da'ayumiit, mikiwa ilaá/ muruú /aymár Pasaáka /aymaaro. 29Pilato giri harati'iít tsee/aá i alé, iri oó', “Gár heewí kuwa sakwasleemuta' a milá?” 30Tari oó', “Bira dakuusiiká geera ngu huwaanaaká amoorók i alé.” 31Pilato giri báy, “Gimsé', ar tlawaak kuungá', sakwasleemuutaak ar hara'ayarhúng.” Múk Yahudi iri oó', “Atén ya/aám a koomaanaaká ar hee kuwa gaasaan.” 32Tí ina tleehharút as /aymuudá' Yesu aa oó' iwa boo/i. Asma inós loohír ir gwaai gaa geerí oó'. 33Pilato iri malé dáh baraá boomár úr i alé. Yesu guri ateét guri yaahaás, “Kuúng a waawutmoó múk Yahudíro?” 34Yesu iri oó', “Yaahasasíng amór i dahh a amoorók kilóge, laqaá múk hatlá' kangw'eé' nguna dirók i káh?” 35Pilato iri oó', “Aníng a heé Yahudíro? Xooroorók ar kilá' nee geeraharuusér uren ar saalingw'ín kuúng una huuwiyé' amor'eé' alé. Gár taa tléhh a milá?” 36Yesu iri oó', “Waawuti'iimar'eé' ar baraaká' yaamuuwooká. Waawuti'iimar'eé' geera bar ar baraaká' yaamu, eeharuuser'eé' geera án iga aleesláqw, aníng mitiwa haniís amór múk Yahudi. Ala waawuti'iimar'eé' ar baraaká' yaamuuwooká.” 37Pilato iri oó', “Ala kuúng a waawutmoówoóke?” Yesu iri oó', “Kuúng an kát gídaabá aníng a waawutmo. Aníng gár tisa laqwaál nee gár nisa hardáh baraaká' yaamí alé, a tí kilós, ‘Iidíguú looeema nguwa kah. Umuúqo heewo oo bartá looeema, axweesante'eé' ga axamiis.’ ” 38Pilato iri oó', “Looeema a milá?” Inós /aymuuwí yaahaasaro nguwa hhe'eés, iri malé ti'iít amór múk Yahudi, iri oó', “Aníng gár heewí ngus sakwasleemuut a ara'araaká. 39Kuungá' a xuá' baraá tlehhemi'iihunge, adór aníng heé wák ngur gwedadiit dirhúng i alé, bál deelór Pasaáka bira xeér. Ala a sla'á'a waawutmoó múk Yahudi nguwa gweer?” 40Sleémeero tari tseeamín ta kaahi, “A kwisingeeká. Baraba na gweerang.” Ala Baraba inós a malgusmom.

will be added

X\