YOHANA 12

1Bál Pasakuwo deelór aa met tawa lahhoó', Yesu iri hardáh amór Betania, amoodá' Lasaro i dirii'i. Inós a kudá' taa waaslee/atís baraá múk aa qaátl wa ale. 2Yesu kuri deelór úr i tleéhh amoodá' wa ale. Marta guri sagadiyús, nee Lasaro a heé wák dír mukdá' aa dír muruú /aymár i iwiiti. 3Mariamu mooyángw ta babay nardo guri taatáhh, oo har qoomár tlaqtá kiílo. Ku hhohhó', slám tlaxoorós ka ló'wa ur. Ya'aá Yesu giri slík, giri fíts ar se'éngw sagós. Nee do da' iri haáts xarángw mooyangwdae. 4Yuda Iskariote, kudá' wák baraá eeharuusér Yesuwo, inós an kudá' Yesu gu sakií/. Inós iri oó', 5“Ahaá, mooyaangwí mus kwa weerisiiká ar shilíngi tsiire tám, nee shilingirí kari liitlakuusér i haniis?” 6Inós adoorí gár ngisa oó', a gídaabáheeká liitlakuuse gana gurtláy, ala asma inós tawa fisusmo. Nee inós a heé tlakwayduú peésa gu amohhe'eemamiís. Inós peesadá' ta baraadí qamaamin gan fisaasín. 7Yesu iri oó', “Maweek, ngi qas ay bál deelór foolar'eé'. 8Asma liitlakuuse umuú daqto nee kuungá' a dinkwa, ala aníng nee kuungá' a dinkwarooká umuú daqto.” 9Múk yaariír oo Yahudi iidík nguwa sláy gídaabá Yesu i amoodá' i dirii', tari hardáh. Ala gár nisa hardihiyé' a as Yesu kiloseeká, ala as Lasaro nguwa ariya' sleeme, kudá' Yesu aa waasle/atís baraá múk aa qaátl wa ale. 10Geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi tari al'axweés as Lasaro sleeme kuwa gaasi. 11Asma múk Yahudi oo yaariír tina paraátl nee inooín asma Lasaro, Yesu kuri haratlintií'. 12Bál tsár múk yaariír nina hardáh as deelór ur. Kari axaás gídaabá Yesu ni hardah baraá gixsár Yerusalemu. 13Loo/ór slaansla kari taataáhh, tari tsee/aá i ti'iít as kuwa al'ay. Tari tsimahhuús ar afór ur, ta kaahi, “Hosana, i xirfuuti kudá' hardáh ar umuú Aako, Waawutmoó múk Israeli.” 14Yesu gwarendmoó daqwaay ngwa i tsa/án, adoodá' kara gooín, 15“Ma da'ayuutaar, múk gixsár Sayuni, Qaytsité', waawutmoohúng naa hardáh, aa tsa/án gawaá daanduú gwarendmoó daqwaay.” 16Hargeeraawo muruuwí eeharuuseerós gwa tsahhiká. Ala Yesu kuwa xirfayeés, kari insláy gídaabá muruuwí kwaa gooín daanduuwós i alé, nee ar gídaabá kuna inós i tleéhh. 17Mukdaádá' dáw bál Yesu Lasaro nguwa ateét baraá /aantár wa ale, nguri waasle/atís, iidíguuwí kuna alki/iít dír muu. 18An gár Yesu kusa al'áy nee múk yaariír, asma iidíguuwí kuna axaás gídaabá layaarí gaa tleéhh. 19Múk Farisayo tari kilooín axweés, tari oó', “Aga aandí'iíke, gár kuungá' ta aleesleera' i káhh. Qaytsiité', muu sleémeero gwa eehaár.” 20Mukko Yunani i deer baraá tla/ángw mukdá' aa sluufimisuú ay, bál deeloodá' ure. 21Mukwí ina hardáh dír Filipo, heé gixsár Betsaida ar yaamaá Galilaya, tari oó', “Aáko, atén Yesu u artá wa sla'aán.” 22Filipo iri hardáh dír Andrea, iidíguuwí guri oó'. Andrea nee Filipo Yesu kuri ádbáy. 23Yesu iri oó', “Siiwa aa xeér ar Garmoó Hee kuwa xirfayeesi. 24Án a kah, ilmoó angaáno bira huuiiká baraá hhapér i alé, iri gwaa', aqo in hootatín adoodá' i dirii'i kilós alé. Ala bira gwaá', na/'aá yaariir gin laqwaal. 25Heé slafiingós gu slaá', gu qwaarees, nee heé slafiingós gu aáhh baraá yaamuukaákae, gu ba/amis tam ay slafíngw alhhe'eesay wásl. 26Aníng hee bir sagadiyuus, i eehari. Daqaní didaádá' aníng ni diriia, an didá' sagadiyusmooeé' sleeme i dirii'i. Slám aníng hee bir sagadiyuus, heewí ku ilaiwawaa/ nee Baabá.” 27“Muunuúeé' daxta aa amoqwaár. Aníng hám ma oó'? An oóa, ‘Baabá, án ba/amisáng baraá siiwarihe.’ Ala adoorí a ooaaká, asma gaarí an gár siiwarí ngisa i hardáh. 28Baabá, kuúng umuuwók xirfayeeseek.” Afoo niri hardát ar gawaá dooraá daahh, ar kah, “Ugwa xirfayeés, nee hám u malé xirfayeés.” 29Boo/aydá' didá' wa sihhimiít, adoodá' ngiwa axaás, tari oó', “Kududuhaay i deer.” Bahh'alé tari oó', “Malaykamo ina axweés nee inós.” 30Yesu iri oó', “Afoorí naa hardatká as aníng, ala as kuungá'. 31Daxta sakwasleemár múk baraaká' yaamu naa xeér. Hám heedá' úr oo yaamuuká' ku tsee/aá i kwaahh. 32Aníng birta gawtí tleés, muu sleémeero u uuruúx amor'eé' alé.” 33Adoorí gana axweés as ngiwa laqan gídaabá, adór inós ir gwaai a adoomá. 34Boo/aay iri oó', “Atén aga axaasaán baraá hara'ayaaro gídaabá Kristo in slafaafín ay alhhe'eesay wasle. Nee ala kuúng mas kat, Garmoó Hee gár kuwa hariím a gáwtí tleesa? Garmaawí oo Hee a heemá?” 35Yesu iri oó', “Qoomár niinawe gwa/ateema i kumiitiyá' iwa gwa/aatiya' dirhunge. Hi'iimité' ar baraá gwa/ateemaaká', giwti munduwa ót. Asma hee bir baraá giwtír wa hi'iimiit, amór i kay ga xuiiká. 36Qoomaarír gwa/ateema kiwa koondá', gwa/ateemaaká' haratlintiaak, as tawa múk gwa/ateemaaká' tlehhita'.” Yesu adoorí gari oó', iri tláy, iri nahhaatár áy, as mukuwa ár. 37Yesu tam layaá yaariir gaa tlehhahhiiti geeraaín wa ale, ala kwa haratlinti'iiká. 38Asma /aymuudá' aarusmo Isaya aa oó' iwa boo/i, kudá' iwa oó', “Aáko, heé axweesanayrén gwa haratlintii' a heemá? Nee /uuruú Aako heé kway laqán a heemá?” 39Gaarí an gadá' inooín haratlintaaooro kasa aleeslayká, asma aarusmo Isaya aa malé oó', 40“Ilaaín gaa taampúy, nee muner'ín gaa gawdeés, as makawa ár ar ilaaín, nee makawa tsaáhh ar muner'ín, tari hhu'u'ún, án ngiri hungu/uús.” 41Axweesanaywí aarusmo Isaya guna oó', asma inós xirfuú Yesu guna ár, nee iidíguuwós guri axweés. 42Ala tam adoorihe baraá mukdá' urene múk yaariír i deer oo Yesu gwa haratlintii'. Ala mukwí taa laqaniká, asma múk Farisayo, as gídaabá mikiwa baynitiís dír doó saaliingo. 43Asma inooín gár ta slai a muu gin aleeya/aa/án ta ak kiwa ya/ana nee Mungú. 44Yesu iri tseé' ar afór ur, iri oó', “Hee bar aníng iga haratlintií', heé aa haratlintií' a aningeeká, ala a kudá' aníng iga ya/aaw guna haratlintií'. 45Nee kudá' aníng i ga/áw, heé i ga/ay a aningeeká, ala a kudá' aníng iga ya/aaw gun ga/áy. 46Aníng nina baraá yaamuú i hardáh, as niwa gwa/ateemaá yaamu tleehhiit, asma kudá' aníng iga haratlintii' miwa baraá giwtír wa hoót. 47Hee bar axweesanay'eé' gwa axaás, ala gwa oohiiká, aníng u sakwasleemuutaaká. Asma aníng naa hardahiiká as muu nguwa sakwasleemuut, gár nisa hardáh a muu nguwa ba/amis. 48Hee bar aníng iga sií', nee bar axweesanay'eé' gwa ya/aniká, heewí heé gu sakwasleemuút i deer. Axweesantí hám naa axweés, gun sakwasleemút bál deelór alhhe'eesaywo. 49Asma aníng aga axweesiiká ar sla'aarir'eé' kilós. Ala Baabuúdá' aníng iga ya/aaw, inósuú kilá' ina hara'ayín daanduú tidá' ni ooa nee tidá' ni axweesa. 50Nee aníng a xuú' gídaabá hara'ayaarós a slafíngw alhhe'eesay wásl. Gawaá adoorihe axweesantá án ni axwees, a tidá' Baabá aníng iga báy.”

will be added

X\