EBRANIA 11

1Haratlintaao bar koomaán a ló'wa xuaán gídaabá gadá' ta haraxuaan i tleehharút, slám a tsaahhaán gídaabá muruudá' ta araanaaká i deer. 2Baabi'iirén awa aáng kaa hhooeemaá i lamabu'ún asma haratlintaaor'ín. 3Haratlintaao bar koomaán a tsaahhaán gídaabá, yaamu kina tleéhh ar axweesantá Mungú. Muruudá' gehhoó' kuna tleéhh ar muruú gehhooeeká. 4Habili Mungú guna haratlintií', ilahhooár ak hhoo' ta tidár Kainiwo gari amór Mungú i haniís. Mungú ilahhooár Habili gari ya/án, gari ilaóh. Gawaá adoorihe Mungú Habili gway lamabu'ún as haratlintaaoorós, gídaabá a heé ganaá'. Habili tim aa gwaai ala tam laarí inós i kumiit axweesanto ar haratlintaaoorós. 5Henoko sleeme a heé haratlintaaór koóm. Gawaá adoorihe kuna loohatís nee Mungú ay baraá slafíngw hatlá', nee aa gwaaiiká. Kaa gooín gídaabá, “Kwaa ariiká malé alé, asma Mungú gura tláy.” A xuaán gídaabá gaarí ina tleehharút asma haratlintaaoorós. Asma Gooi i malé kat gídaabá, qoomár inós kuwa ar tlayká, inós Mungú gwa qwal/atís. 6Ala heé haratlintaaór koomaaká, Mungú qwal/atisaro gu aleeslayká. Asma heé amór Mungú káw, gár kuwa hariím a in haratlintii' gídaabá Mungú i deer, nee gídaabá Mungú mukdá' inós gu leelehhiít, gu slaasláwár i haniis. 7Nuhu inós a heé haratlintaaór koóm. Inós kuna gurbuú' nee Mungú daanduú iidíguú muruú hardáh oo geetlaákw qoomaadae. Adoodá' Mungú aa oó' gari ilaiwawaá/, miringamo guri tleéhh as múk do'ós nguwa ba/amisi. Múk aa haratlintii'iiká kuna sakwasleemuút as haratlintaaorós. Inós gan'amu guri sláy as haratlintaaoorós. 8Abrahamu sleeme inós a heé haratlintaaór koóm. Inós kuwa ateét, ateetamór Mungú gari iiár i qaás, iri tláy dír yaamuuwós wa ale, iri hardáh ay dír yaamuudá' Mungú aa al'axweés dirós i alé gídaabá i sleér. Slám iri tláy yaamuuwós wa ale, ala amór i kay gaa xuiiká. 9Iri hoót ar haratlintaao baraá yaamuudá' Mungú aa amoorós i al'axweés. Ala inós a adór dahaaymo baraá yaamuudae. Ina hoót baraá heémár wa ale dinkwa nee Isaka nee Yakobo. Inooín sleeme al'axweesantadá' Mungú aa oó' kaa sláy. 10Asma Abrahamu inós gár i haraxui, a gixsadá' Mungú aa geerí aldakuút gídaabá ngiwa tleehh, nee gari tleéhh, gixsadá' ihhafiirír hhoo' ga koom. 11Tam Sara sleeme inós i haratlintaaór koón. Gawaá adoorihe inós /uuru guri sleér, iri tsít, inós tam aa diindi. Asma inós al'axweesantadá' Mungú aa dirós i oó' gana haratlintí', gídaabá inós ga boo/ees. 12Gawaá adoorihe Abrahamu xwayla gari sláy, inós tam a adór heé aa gwaai. Nee heewí wák xwaylarós ka yaariir tam faarooro ka aleeslayká. Faaroorós a adór tsatse/uú gawaá doori nee adór hhasángw baraá afaá tlawi. 13Mukwí sleémeero ina qaátl, tawa baraá haratlintaaór i dirii'i. Ala muruudá' Mungú aa al'axweés inooín kwaa slayká. Kuna ár amór saáw i alé, kuri sa qwalaalaá/. Nee tari ya/án gídaabá inooín a dahaaye nee aauuse baraá yaamuuwo. 14Múk axweesantá adór tí ga axweemaamiís, ga laqaqán gídaabá inooín ayaaín oo kilá' ku leelehhiit. 15Geeraawo bar yaamaá ta leelehhiiti an kudá' ta dahhi, geera alók pa/aangw ku sláy oo tar ki/i. 16Ala a yaamuudaeeká. Ala yaamaá inooín ta leelehhiiti an yaamuudá' ak hhoo', an yaamaá gawaá doori. Gawaá adoorihe Mungú i murumiitiiká kuwa babay a Mungúín. Asma inós gixsár inooín ta hooti gaa tleéhh. 17Abrahamu inós a heé haratlintaaór koóm, tam garmaawós oo kilós Isaka guri ilahhooár wa haniís, qoomár Mungú Abrahamu nguwa iiár, Abrahamu inós an kudá' Mungú aa al'axweesantós i haniís. Ala Abrahamu ina ya/án garmaawós oo kilós nguwa ilahhooár wa haniisi, 18kudá' Mungú aa i axweés aáng iwa oó', “Xwaylár Isaka an tidá' ta babay xwaylarók.” 19Asma Abrahamu ga xuu' gídaabá, Mungú i /uuruú kón oo hee nguwa waaslee/atisi baraá múk aa qaátl wa ale, nee ar ló', Isaka nguwa malé sláy a adór heé naa sláy baraá waasle/uú wa ale. Adoorí ina tleehharút ar slaqsaay. 20Isaka sleeme inós a heé haratlintaaór koóm, tam Yakobo nee Esau giri tsuúq. Asma tsuuqaadá' aa al'axweés a daanduú muruudá' aluú wa hardáh. 21Yakobo i haratlintaaór kón. Qoomár inós iwa afkwá gwa'arár i dirii'i, na/'aá Yosefu giri tsuúq tsaraawo, ságw hhartós guri i tlintií', iri Mungú sluufimiís. 22Tam Yosefu sleeme a heé haratlintaaór koóm. Qoomár gwa'araarós iwa naká/, inós iidíguú ti'inángw múk Israeli baraá yaamaá Misriro guri alki/iít, hara'aya gari haniís daanduú faduuwose gídaabá adór ki laqi. 23Xwaylitér Musa a múk haratlintaaór koóm. Na/ay'ín Musa kuri luú/ har afi qoomár slahheeraá tám alaá xwaylarose. Asma na/aay kuri tsaáhh gídaabá a na/oó hhoohhoó' kángw kilá' wa ale. Gawaá adoorihe taa da'ayuutiiká tam hara'ayár waawutmo si'imaawo. 24Musa sleeme inós a heé haratlintaaór koóm. Inós qoomár tawa heé úr, iri sií' kuwa ateetin gídaabá a na/oó dasír Farao. 25Iri tsawdín slahha'amaaye ngiwa slaslay dinkwa nee múk Mungú, ta iwa qwalaala/i ar har qoomár niina baraá tlakweemaá wa ale. 26Inós gana ár gídaabá, niqimis kuwa slay as Kristo, a gár gídaabár koom ló'wa ale ta daqaari'iimár Misri sleémeerowo. Asma inós gár i haraxui a bu'utuudá' i aluú wa slay. 27Musa ina yaamaá Misrír wa tláy ar haratlintaao, tam xaraasleemaá waawutmo gaa da'ayuutiiká. Asma ina kumiít ar pihhu'uuma adór heé Mungúdá' geetlaákw gu ga/áw. 28Musa deelmoó Pasaáka guri gaás ar haratlintaao, muu guri hara'ayín gídaabá tseere ka sliki gawaá duuxuute, as malaykamoodá' tsu/uút na/'aá baris baraá múk Israeliwo mingiwa tsuú/. 29Tari waaraáhh ar haratlintaao ar baraá tla/ángw tlawtá Shamu adór yaamaá kaahaár wa ale. Múk Misri adoodá' múk Israeli aa tleéhh kawa iiár eeharto, kiri guú/ nee ma'aay. 30Múk Israeli koo/ír gixsár Yeriko kana harwediít. Alaá deelo faanqwe koo/idá' iri hú' as haratlintaaoodá'. 31Rahabu, /ameenidár tsaatuso'o, inós sleeme i haratlintaaór koón. Inós kaa gaasiiká dinkwa nee mukdá' aa dee/aanuut. Asma inós mukdá' aa tsee/aaríngw ay guna dahi'íse ar wayda. 32A adoomá, gár án ni dook a milá daxta? Asma qooma i bu'utaká ar iidíguú Gideoni nguwa alki/iit, nee iidíguú Baraáka nee Samsoni nee Yefta nee Daudi nee Samweli nee iidíguú aaruuse. 33Mukwí a múk haratlintaaór koóm. Inooín waawituú yaamaá hatlá' ngurir ba/iyé', adór ganaa' ngiri tleehhiyé', ngiri tsaahhiyé' gídaabá al'axweesantá Mungú kaa boo/eés. Slám inooín afér direeri ngiri tseegiyé', 34aslaá xaraaslá' kiri tsuú/, nee slám inooín tana ba/án pangadaá xaraasla'a as mikiwa tsuú/. Inooín a múk slaqootlakwén, aluuwo /uuru nguri slayé' as haratlintaao. Tari slaqwaruusér xaraasl tleehhiít, slaqwaruusér hooma kari gusiisín. 35/Ameena bahh'alé muk'ín kudá' aa qaatl guna sleér, tinda waasleé/ baraá múk aa qaátl wa ale. Bahh'alé kiri slahhe'eemiís kángw kilá' wa ale, tam kiri tsuú/, ala kaa slaiiká kiwa ba/amisi asma gár ta slai a waasle/uudá' ak hhoó' kun sláy. 36Nee bahh'alé iiara'aduú niqimis nguna slayé' nee muxta, tam kiri tsegiít ar píngu, kiri dahamiís baraá doó tseegamo. 37Kina tlaquút ar tlaa/e, nee kina siiqiít ar masumenadu, kina iiara'ár nee kiri tsuú/ ar pangadu. Inooín tana harweeriirín tawa tlabaá bee/ángw dahamiisi nee tlabaá aara. Inooín a múk liitlakwén oo ta slahhe'eemiisi nee oo ta muruú tlákw i tlehhiiti. 38Yaamuuká' i harina'aaká mukwí nguwa kona'. Inooín tana harweeriirín didá' muu iwa kahhi nee gawaá tlom'i. Tana hoót baraá mar'o nee baraá boh'ee. 39Mukwí sleémeero kuna ya/án nee Mungú as haratlintaaor'ín, ala gadaádá' Mungú aa al'axweés ngaa slay'iiká. 40Asma Mungú gár ak hhoo' gaa amohhe'eés iimír aáng wa ale as atén. Inós gár i slai a boo/eesár axweesantós inooín makawa i giirín hardahamuuwo ta atene, ala masók an al i hardahaán.

will be added

X\